Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa hagi Meremill OÜ vastu kohustuse täitmise tagasivõitmiseks ja raha väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. jaanuari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa apellatsioonkaebus Meremill OÜ vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa apellatsioonkaebuse hind 498 567,85 eurot Meremill OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 438 600 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ OMUL-FOT (registrikood 11283219, esindajad ringkonnakohtus pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits Kostja Meremill OÜ (registrikood 14449554), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Menetluse liik
Asja läbivaatamine 10. veebruari 2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31. jaanuari 2024 otsus menetluskulude jaotuse, menetluskulude kindlaksmääramise ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas ning teha selles osas uus otsus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1 Hagi rahuldada osaliselt. 3.2 Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ OMUL-FOT poolt Meremill OÜle tehtud rahalised ülekanded: 05.06.2019 - 17 000 eurot, 06.06.2019 - 28 000 eurot, 10.06.2019 - 15 000 eurot, 28.06.2019 - 51 000 eurot, 23.07.2019 - 30 000 eurot, 07.08.2019 - 20 000 eurot, 14.10.2019 - 18 000 eurot. 3.3 Välja mõista Meremill OÜ-lt 438 600 eurot OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa kasuks. 3.4 Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. 3.5 Tühistada Harju Maakohtu 17.11.2021, Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2022 ja Riigikohtu 07.06.2022 määrusega seatud hagi tagamise abinõud summas, mis ületavad 438 600 eurot. Summas kuni 438 600 eurot jäävad hagi tagamise abinõud kehtima. 3.6 Jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda. 3.7 Välja mõista OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldurilt Andrias Palmitsalt riigituludesse riigilõiv summas 3400 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
4.Muuta hagihinda maakohtus ja määrata hagihinnaks maakohtus 937 167,85 eurot.
5.OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Meremill OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits (hageja) esitas 03.11.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Meremill OÜ (kostja) vastu. Hagis ja selle 25.11.2021 täpsustuses palus hageja tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ OMUL-FOT rahalise kohustuse täitmine Meremill OÜ-le ja mõista Meremill OÜ-lt välja 159 500 USD, millele vastab hagi esitamise seisuga 185 067,85 eurot ja täiendavalt 752 100 eurot ehk kokku 937 167,85 eurot. 2
2.Harju Maakohtu 23.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-13345 nimetati OÜ OMULFOT ajutiseks pankrotihalduriks Andrias Palmits. Võlgniku pankrot kuulutati välja 27.01.2021 ja pankrotihaldurina jätkas Andrias Palmits.
5.Hageja taotleb rahalise kohustuse tagasivõitmist pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg 1 p 3 alusel. Rahaliste kohustuste täitmisega on rikutud võlausaldajate huve. Võlgnik ja kostja on lähikondsed.
6.Kogu 937 167,85 eurot on kostjale tasutud seltsingulepingu raames. Sellest summast jäävad PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamisalast välja 08.11.2018, 09.11.2018 ja 13.11.2018 ülekanded kogusummas 259 600 eurot. Seltsing lõppes 07.09.2020. Seltsingu lõppemisel tuleb ülejäänud seltsinguvarast tagastada seltsinglaste panused. 259 600 euro suuruse nõude puhul ei pruugi olla tegemist tagasivõitmise nõudega, vaid seltsingu lõppemisest tuleneva nõudega. Kostja vastus
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on oma nõudes valuutakurssi valesti arvutanud. Summa 159 500 USD vastab (159 500 : 1,1603) 137 464,45 eurole. Seega on hageja nõude suurus 889 564,45 eurot.
8.16.03.2018 sõlmisid võlgnik, Geliose Kaubanduse OÜ, Cargotrade OÜ, kostja ja OOO Marlin seltsingulepingu nr 16/2018 külmutatud kalatoodete ostmiseks ja müümiseks rahvusvahelisel kalatoodete kaubandusturul. Seltsinglaste panused olid võrdsed (20%). Igaühel olid omad ülesanded ning võlgniku ülesanne oli seltsingut rahastada. Võlgnik ei pidanud tegelema turu-uuringutega, tarnijate leidmisega, ostjate leidmisega, logistikaga 3
ega Venemaal asuva kontori teenuse pakkumisega. Seega tegeles võlgnik rahastamisega ja teised seltsinglased sisulise majandustegevusega.
9.Seoses erimeelsustega lepiti 07.09.2020 kokku seltsingu lõpetamises. Pooled leppisid kokku, et vara jaotatakse seltsinglaste vahel vastavalt nende osadele ning enne seda täidetakse kohustused võlausaldajate ees. Pärast kõikide kohustuste täitmist oli seltsinguvara kokku 1 328 025 eurot, millest 20% on 265 605 eurot. See oleks maksimaalne summa, mille ulatuses saaks hageja omada nõuet kostja suhtes. Kostja ei vaidlusta, et seltsinguvara asub tema juures.
10.Rahaülekannete tegemise kehtetuks tunnistamise nõue on põhjendamatu. Kostja ei ole võlgniku lähikondne. Võlgnik oli kuni 2019 oktoobris tehtud maksete tegemiseni maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuste täitmise tõttu.
11.Lisaks tagasivõitmise nõudele on hageja esitanud määratlemata nõude summas 259 600 eurot. Kuna tegemist on tagasivõitmise hagiga, siis tuleb nimetatud määratlemata nõue jätta rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas 31.01.2024 otsusega hagi osaliselt ja tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku poolt kostjale tehtud järgmised rahalised ülekanded: 05.06.2019 - 17 000 eurot, 06.06.2019 - 28 000 eurot, 10.06.2019 - 15 000 eurot, 28.06.2019 - 51 000 eurot, 23.07.2019 - 30 000 eurot, 07.08.2019 - 20 000 eurot, 14.10.2019 - 18 000 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 438 600 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 30 % ulatuses võlgniku kanda ja 70 % ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 112,30 eurot ja viivise. Lisaks mõistis kohus hagejalt välja riigilõivu 1500 eurot ja kostjalt riigilõivu 3500 eurot riigi kasuks. Ühtlasi tühistas maakohus maakohtu 17.11.2021, ringkonnakohtu 04.02.2022 ja Riigikohtu 07.06.2022 määrusega seatud hagi tagamise abinõud summas, mis ületavad 438 600 eurot. Summas kuni 438 600 eurot jäid hagi tagamise abinõud kehtima.
13.Harju Maakohtu 23.11.2020 määrusega nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Võlgniku pankrot kuulutati välja 27.01.2021 ning pankrotihalduriks nimetati Andrias Palmits. Võlgniku arvelduskontolt nr EE272200221032738035 on tehtud järgmised ülekanded: 09.11.2018 - 25 000 eurot, 13.11.2018 - 30 000 eurot, 12.12.2018 - 67 000 eurot, 17.12.2018 - 14 000 eurot, 19.12.2018 - 33 000 eurot, 03.01.2019 - 25 000 eurot, 10.01.2019 - 8 000 eurot, 29.01.2019 - 14 000 eurot, 31.01.2019 - 13 000 eurot, 01.02.2019 - 6 000 eurot, 16.05.2019 - 65 500 eurot, 05.06.2019 - 17 000 eurot, kokku 317 500 eurot. Samuti: 27.11.2018 - 27 500 USD, 19.12.2018 - 17 600 USD, 27.12.2018 15 000 USD, 22.01.2019 - 12 000 USD, 31.01.2019 - 7 500 USD, 06.02.2019 - 10 000 USD, 11.02.2019 - 20 000 USD, 25.02.2019 - 19 900 USD, 04.04.2019 - 30 000 USD, kokku 159 500 USD (I kd, t lk 14-19). Võlgniku arvelduskontolt nr EE911010220091420016 on tehtud ülekanded: 08.11.2018 - 204 600 eurot, 16.05.2019 4
14.Hageja on eelkõige välja toonud ühe võlausaldaja, kelle huvisid need tehingud võisid kahjustada - AS ERST Finance. Nimetatud võlausaldaja on 28.01.2021 esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse kogusummas 258 389,95 eurot. Nõue põhineb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 08.11.2019 otsusel. Otsusest nähtub, et võlausaldaja nõue muutus sissenõutavaks alates 28.09.2018. Seega oli võlgnikule vaidlusaluste tehingute tegemise ajaks teada nimetatud võlausaldaja nõue. Kui võlgnik viib raha alusetult võlgnikust välja ning ei suuda seejärel täita võlausaldaja nõuet, kahjustavad need tehingud selle võlausaldaja huve. Lisaks on võlgnikul ka teisi võlausaldajaid. Ajaks, kui pankrotihaldur tegi pankrotimenetluses pankrotivara nimekirja, oli kontodel 0 eurot, ainus vara korteriomand Paepargi 53-59 ja võlausaldajate nõudeid oli summas 3 522 610,90 eurot. Võlgniku rahatus kahjustab võlausaldajate huve.
15.PankrS § 117 lg 3 järgi võib juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks olla võlgnikuga lähedane isik. Võlgniku 16.02.2021 võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul viibinud kohtunik on palunud OÜ Albergrupp Teenused, Geliose Kaubanduse OÜ ja kostja esindajatel selgitada, kas võlausaldajad on võlgniku lähikondsed. Võlausaldajad avaldasid vastusena kohtu küsimusele, et kõik eelnimetatud võlausaldajad on võlgniku lähikondsed, kuna tegid ühist äri seltsingulepingu kaudu. Lähtudes kostja väitest peab kohus põhimõtteliselt võimalikuks, et üldkoosolekut protokollinud pankrotihaldur on midagi ekslikult protokollinud, kuid leiab, et antud juhul see nii ei olnud. Nimelt oli üldkoosolekul ka asja arutav kohus. Kohus on selgelt nimetatud võlausaldajatest aru saanud, et need tunnistasid end võlgniku lähikondseks nendele võlausaldajatele kui lähikondsetele on kohus 17.02.2021 määrusega jätnud hääled määramata (I kd, t lk 37-39). Seega ei saa tegemist olla pankrotihalduri eksliku arusaamaga üldkoosolekul toimunust. Vande all antud seletuses märkis kostja seaduslik esindaja DM, et ta ei saa hästi eesti keelest aru, koosolekul räägitut temale ei tõlgitud, samuti ei tea, mida tähendab sõna lähikondne. Samas on ta üldkoosolekul vastuseid andnud. Kui kostja seaduslik esindaja ei saanud aru, mida temalt küsiti, tulnuks seda selgitada kohapeal, mitte anda vastuseid, mida hiljem eitada. Väite, et kostja seaduslik esindaja ei saanud aru, mida ta üldkoosolekul ütles, kaalukust vähendab ka see, et ta ei vaidlustanud võlausaldajate häälte määramist. Kohus nõustus kostjaga, et pelgalt seltsing või partnerlus erinevate lepingute puhul ei tähenda veel lähikondsust. Selleks on vaja midagi enamat. Kuid antud asjas leiab kohus, et see ongi tuvastatud. Näiteks on kostjal ja võlgnikul olnud ühine tegutsemiskoht Paepargi 53-59, mis kuulub võlgnikule. Paepargi 53-59 ei ole büroohoone erinevate rentnike tarbeks, vaid võlgnikule kuuluv korteriomand. Seal saab asukohta pidada vaid võlgnikuga seotud isik. Kostja ei eita ka seda, et kostja seaduslikud esindajad on varem olnud võlgniku töötajad. Tunnistaja EN andis ütlusi, mille kohaselt kostja seaduslik esindaja DM ja VT teatasid talle, et nad olid võlgniku direktorid kuni 2019 novembrini. Ka tunnistaja AK kinnitas, et DM ja VT juhtisid võlgniku tegevust. Kuigi tunnistajad SZ ja IT kinnitasid, et kostja töötajad ei juhtinud võlgniku 5
tegevust, viitavad tõendid oma enamuses sellele, et võlgniku ja kostja vahel oli suurem seos kui tavaliselt lepingupartneritel. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et võlgnik ja kostja olid lähikondsed PankrS § 117 lg 3 mõttes.
16.Pankrotivõlgnik on teostanud kostjale pangaülekandeid. Tegemist on rahalise kohustusega pankrotiseaduse mõttes. Kohustus täideti perioodil 08.11.2018 – 14.10.2019. Asjakohane on kostja viide, et kuna ajutine haldur nimetati pankrotivõlgnikule 23.11.2020, saab hageja PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi tagasi nõuda makseid alates 23.11.2018, s.o kuni 2 aastat enne ajutise halduri nimetamist. Maksete tagasinõudmist varasema aja eest see säte ei võimalda. Ka hageja möönab, et 08.11.2018, 09.11.2018 ja 13.11.2018 ülekanded kogusummas 259 600 eurot jäävad tema nõudest välja. Seda summat nõuab hageja kostjalt seltsingulepingu raames.
17.Kuna kohus on leidnud, et rahalise kohustuse täitmine kahjustas võlgniku võlausaldaja huve, kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja kohustus täideti võlgniku lähikondsele, esinevad alused PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamiseks. Hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et võlgnik oli maksete tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
18.Pankrotimääruses on kohus, tuginedes pankrotihalduri aruandele, leidnud, et võlgniku maksejõuetus saabus 2019 juunis, mil võlgnik lõpetas arvelduskontode aktiivse kasutamise ja tegevuse deklareeritud tegevusalal (kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük). Tunnistaja EN andis kohtus ütlusi, mille järgi arutasid seltsinglased võlgniku pankrotti 2018 augustis, mil võlgniku seaduslik esindaja FM teatas, et võlgniku lepingupartnerid on võlgnikku petnud. Sama kinnitas tunnistaja AK. Seevastu tunnistaja SZ ja IT väitsid, et seltsinglased ei ole kunagi võlgniku maksejõuetust arutanud ja 2018 teises pooles allkirjastati hoopis seltsinguleping. Kohus leidis, et enamus asjas kogutud tõenditest viitab sellele, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2019 juunis.
19.Kostja tugines oma seisukohas võlgniku 2018 majandusaasta aruandele, mille kohaselt oli võlgniku müügitulu sellel aastal 4 256 670 eurot ja kasum 68 370 eurot. Vara oli võlgnikul 3 878 779 eurot ja kohustusi 882 949 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et nimetatu ei viita võlgniku maksejõuetusele. Majandusaasta aruannet on kontrollinud sõltumatu vandeaudiitor, pankrotihaldur ei ole selle aruande õigsust kahtluse alla seadnud ning puuduvad ka muud asjaolud, mis võimaldaksid arvata, et võlgnik oli 2018 maksejõuetu. Võlgnik tegeles ka igapäevase majandustegevusega deklareeritud tegevusalal. Selle tegevusalaga oli seotud ka seltsinguleping, mis on dateeritud 16.03.2018, kuid mis tunnistajate Z ja T väitel allkirjastati sama aasta sügisel. Seltsinguleping oli tegelik ja mitte fiktiivne, selle alusel osteti ja müüdi kaupu. Sellele viitavad ka kostjale esitatud arved ja deklaratsioonid külmutatud kala ostmisel. Need arved on esitatud perioodil 06.02.2019 - 04.12.2019, mis näitab seda, et 2019 esimeses pooles toimus seltsingulepingu alusel tavapärane majandustegevus. See ühtlasi kinnitab, et 2018 aasta suvel ei saanud võlgnik olla maksejõuetu.
6
20.Hageja on esitanud asjatundja arvamuse (riiklikult tunnustatud ekspert UV), mille kohaselt oli võlgnik maksejõuetu 2018 oktoobri lõpu seisuga, kuivõrd pärast seda algasid tehingud, millega viidi rahalised vahendid ettevõttest välja ning muudeti võlgnik maksejõuetuks (II kd, t lk 40-45). Kohus leidis, et asjatundja arvamus ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega - vandeaudiitori poolt kinnitatud võlgniku majandusaasta aruanne, mis näitas 2018 võlgniku kasumlikku tegutsemist; arved, mis näitasid majandustegevust 2019; konto ülekanded, mis näitasid, et võlgnikul oli 2019 piisavalt vahendeid. Kostja on esitanud asjatundja arvamuse (riiklikult tunnustatud finantsekspert AJ), kes leidis, et võlgnik muutus maksejõuetuks juunis-augustis 2019. Võlgnikul oli kogu 2019 jooksul raskusi arvete õigeaegse tasumisega, kuigi maksuvõlga ei tekkinud. Netovara muutus negatiivseks juulis 2019. Käive kukkus kõige enam aprillis 2019. Kohus leidis, et antud arvamus haakub teiste asjas kogutud tõenditega ning lükkab eelmise asjatundja arvamuse ümber. Kostja on esitanud veel ühe asjatundja arvamuse (riiklikult tunnustatud ekspert finantsekspertiisi valdkonnas AA), kelle seisukoha järgi kujunes võlgniku maksejõuetus välja oktoobris 2019, kuid ka see arvamus hälbib tõendite enamusest. Kohus lähtus võlgniku maksejõuetuse aja kindlakstegemisel tõendite enamusest ning selleks ajaks on juuni 2019.
21.Järeldada ei saa, et võlgnik muutus 2019 esimeses pooles maksejõuetuks just kostjale tehtud ülekannete tõttu. Maksejõuetus ei tekkinud mitte üksnes seltsingulepingust tuleneva kohustuse täitmisega kostjale, vaid laiema ettevõtluskahjumi tulemusena. Samas on hagejal põhjust ette heita neid ülekandeid, mis on tehtud juba võlgniku maksejõuetuse ajal. Kohus on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse juunis 2019. Alates juunist 2019 tehtud ülekannete tagasivõitmise õigus hagejal esineb. Alates juunist 2019 on tehtud järgmisi ülekandeid: 05.06.2019 - 17 000 eurot, 06.06.2019 - 28 000 eurot, 10.06.2019 - 15 000 eurot, 28.06.2019 - 51 000 eurot, 23.07.2019 - 30 000 eurot, 07.08.2019 - 20 000 eurot, 14.10.2019 - 18 000 eurot, kokku 179 000 eurot. Kuna võlgnik ei olnud sel ajal enam maksejõuline, ei tohtinud neid ülekandeid teha ning kohtul on alus PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi need tehingud tunnistada kehtetuks ja raha kostjalt välja mõista.
22.Hageja leidis, et nõue summas 259 600 eurot ei pruugi olla tagasivõitmise nõue ning see tuleks välja mõista seltsingulepingu lõpetamise hüvitisena VÕS § 596 p 7 alusel või muul alusel. Kostja leidis, et see nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna see ei ole tagasivõitmise nõue.
23.Kohus asus seisukohale, et hagejal on õigus esitada oma nõude aluseks alternatiive ning nõude rahuldamiseks vajalikku õigust kohaldab kohus. Seetõttu analüüsis kohus kas hageja nõude summas 259 600 eurot rahuldamiseks leidub tagasivõitmisest alternatiivne alus.
24.16.03.2018 dateeritud seltsingulepingu sõlmimises võlgniku, kostja, Geliose Kaubanduse OÜ, Cargotrade OÜ ja OOO Marlin vahel puudub vaidlus. Vaidlus puudub ka selles, et võlgnik on seda lepingut finantseerinud, tehes rahalisi ülekandeid kostja arvelduskontole. Kostja juhtis seltsingut vastavalt lepingu p-le 5.1. 07.09.2020 on sõlmitud seltsinglaste 7
vahel kokkulepe seltsingulepingu lõpetamiseks (edaspidi kokkulepe). Kokkuleppe p 2 järgi otsustati jaotada seltsingu vara vastavalt seltsinglaste osadele, mis jääb pärast seltsingu kohustuste täitmist. Kuigi võlgnik finantseeris 100% seltsingu tegevust, muutus tema panus lepingu p 7.1 alusel seltsinglaste ühisomandisse. Seltsinglaste panus, sh võlgnikul ja kostjal oli 20%. Kostja on tunnistanud, et pärast kõikide kohustuste täitmist oli seltsinguvara kokku 1 328 025 eurot ning võlgniku 20%-line panus on sellest 265 605 eurot. Puuduvad väited ja tõendid, et võlgnikule on panus tagastatud. Seetõttu leidis kohus, et nii kokkuleppe p 2 kui VÕS § 603 lg 1 järgi tuleb võlgnikule tema panus tagastada. Samas nõuab hageja sellel alusel kostjalt 259 600 eurot. Kuigi kohus saab kohaldada õigust ise, ei saa ta ületada hageja nõuet. Seetõttu mõistis kohus kostjalt seltsinglase panuse tagastusena hageja kasuks välja 259 600 eurot.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi osaliselt summas (179 000 + 259 600) 438 600 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus
26.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 498 567,85 euro ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ka selles osas. Menetluskulud jätta kostja kanda.
27.Maakohus on maksejõuetuse tekkimise aja osas jõudnud ebaõigele järeldusele. Peamine tõend, millest võlgniku maksejõuetuks muutumine nähtub, on UV arvamus, kes leidis, et võlgnik oli maksejõuetu 2018 oktoobri lõpu seisuga. Võlgnikul oli juba 2018 augustis tekkinud rahaline kohustus summas 559 186,45 eurot Albert&Drill Trading GmbH ees, mida võlgnik ei täitnud. Seda nõuet raamatupidamises ei kajastatud. Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsusega tsiviilasjas 2-21-10111 on tunnustatud Albert&Drill Trading GmbH nõuet summas 624 551,98 eurot. Asjatundja UV lõppjäreldust, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2018 oktoobri lõpu seisuga, toetavad ka tunnistajate EN ja AK ütlused, mille kohaselt arutati 2018 augustis võlgniku pankrotiavalduse esitamise vajaduse üle. Kostja vastuapellatsioonkaebus
28.Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.
29.Maakohus leidis ebaõigesti, et võlgnik ja kostja on lähikondsed. DM ei ole võlausaldajate üldkoosolekul avaldanud, et kostja on võlgniku lähikondne. Seda on DM kinnitanud 06.12.2023 kohtuistungil vande all. Ka pankrotihaldur A. Palmits ei kinnitanud 06.12.2023 istungil, et protokoll on kindlasti õigesti koostatud, vaid tegi hoopis ettepaneku protokoll tõendite hulgast välja arvata. Samuti ei olnud kostjal vaja vaidlustada võlgniku pankrotimenetluses temale häälte määramata jätmist, kuna kostja esitas võlgniku 8
pankrotimenetluses oma nõude ekslikult (kostjal puudub nõue võlgniku vastu). Kostja tegutsemine võlgniku asukohas ei viita lähikondsusele. Ka ei ole lähikondsusele viitav asjaolu, et kostja juhatuse liikmed on varem töötanud võlgniku juures.
30.Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et võlgniku maksejõuetus saabus 2019 juunis. Võlgniku maksejõuetus saabus 2019 oktoobris, nagu on märkinud asjatundja AA.
31.Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust, kui mõistis kostjalt seltsingulepingu sätete alusel välja 259 600 eurot. Hageja on esitanud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise nõude, mitte seltsingulepingu lõppemisest tuleneva nõude. Tegemist on erinevatele asjaoludele tuginevate nõuetega. Isegi kui hageja oleks esitanud seltsingulepingu lõppemisest tuleneva nõude, siis tuleks nõude lahendamisel arvestada seltsingulepingu lõpetamise kokkuleppes märgitut. 07.09.2020 leppisid seltsingulepingu pooled kokku, et seltsinguvara jaotatakse seltsinglaste vahel vastavalt seltsinglaste osadele, mis jääb pärast seltsingu kohustuste täitmist võlausaldajate ees. Hageja ei ole tõendanud, kui suur oli vara seltsingulepingu lõppemisel ja kui suured olid kohustused.
32.Menetluskulude jaotamisel on maakohus ebaõigesti lähtunud hagi hinnast summas 629 964,45 eurot. Õige hagi hind on 889 564,45 eurot. Seega oleks menetluskulud pidanud jaotama nii, et 51 % hageja kanda ja 49 % kostja kanda. Kohus on põhjendanud kostja esindajakulude osalist väljamõistmata jätmist sellega, et hageja esindaja kulud olid väiksemad. Kostja hinnangul ei saa menetlusosalise kulude põhjendatust hinnata ainuüksi selle põhjal, kui suured olid vastaspoole kulud. Kohus on pidanud kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendamatuks 18 tunni ulatuses, kuid otsusest ei selgu, milliseid kulusid pidas kohus põhjendamatuks. Kostja esindaja ajakulu on ka selles osas põhjendatud.
Vastused apellatsioonkaebustele
33.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse, menetluskulude kindlaksmääramise ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja 21). Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
35.Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku rahaliste kohustuste täitmine kostjale. Hageja nõude alus on PankrS § 113 lg 1 p 3. Selle sätte kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise 9
võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Lisaks PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldustele peavad olema tagasivõitmise hagi rahuldamiseks täidetud ka PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused. PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
36.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2018 oktoobri lõpus. Kostja on vastuapellatsioonkaebuses arvamusel, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2019 oktoobris.
37.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et tõendamata on hageja väide, et võlgnik oli maksejõuetu 2018 oktoobri lõpu seisuga. Eriteadmistega isiku UV 27.12.2022 arvamuse kohaselt tuleb võlgnik lugeda maksejõuetuks 2018 oktoobri lõpu seisuga, kuivõrd pärast seda algasid tehingud, millega viidi rahalised vahendid ettevõttest välja ja muudeti võlgnik kokkuvõttes maksejõuetuks. Samuti oli hiljemalt 2018 oktoobri lõpuks kujundatud seisukoht, et äritegevust võlgniku kaudu enam ei jätkata (II kd tl 40-45). Kolleegiumi hinnangul ei saa UV arvamuse pinnalt asuda seisukohale, et võlgnik oli maksejõuetu 2018 oktoobri lõpus. PankrS § 2 lõiked 2 ja 3 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) sätestasid, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. UV arvamusest ei järeldu, et võlgnik ei suutnud 2018 oktoobri lõpus rahuldada võlausaldajate nõudeid või et võlgniku varad ei katnud tema kohustusi, ning et selline seisund ei olnud ajutine. Ka võlgniku 2018 majandusaasta aruandest (I kd tl 8-18) ei tulene, et võlgnik oli maksejõuetu 2018 oktoobri seisuga. Sealjuures on ebaõige hageja seisukoht, et võlgniku raamatupidamises ei kajastatud võlgniku kohustust summas 559 186,45 eurot Albert&Drill Trading GmbH ees. Asjaolu, et nimetatud kohustus oli võlgniku raamatupidamises kajastatud, nähtub nii eriteadmistega isiku AJi 23.03.2023 arvamusest (II kd tl 54-63) kui ka eriteadmistega isiku AA 15.08.2023 arvamusest (II kd tl 107-115). Seda, et võlgnik oli maksejõuetu 2018 oktoobris, ei saa lugeda tõendatuks ka tunnistajate EN ja AK ütlustega.
38.Eriteadmistega isiku AJ 23.03.2023 arvamuse kohaselt oli võlgnikul kogu 2019 jooksul raskusi arvete õigeaegse tasumisega ja netovara muutus negatiivseks 2019 juulis. Müügikäibed olid langenud ja langesid veelgi alates 2019 aprillist. Äritegevus oli igakuiselt kahjumlik ja kahjum süvenes. Sellisena ei olnud tõenäoline, et äritegevus hakkab lähitulevikus makseraskuste ja negatiivse netovara ületamiseks piisavalt kasumit tootma. Äritegevuse jätkamiseks ja makseraskuste ületamiseks oleks vajatud täiendavat kapitali (omakapital), mille kaasamine, arvestades majanduslikku olukorda, ei oleks olnud 2019 suvel enam tõenäoline. Arvamuse kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 10
ajavahemikul 2019 juuni kuni 2019 august. Eriteadmistega isiku AA 15.08.2023 arvamuse kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2019 oktoobris, mil kohustused muutusid suuremaks kui varad. AJ ja AA arvamustest ilmneb, et eriteadmistega isikud on jõudnud maksejõuetuse tekkimise aja osas erinevale tulemusele eelkõige seetõttu, et nad on erinevalt hinnanud võlgniku varade õiglast väärtust. Samas järeldub nii AA arvamusest kui ka pankrotihalduri ettekandest võlgniku võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (I kd 34), et võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2019 suvel. See toetab seisukohta maksejõuetuse saabumisest 2019 suvel. Ka pankrotihaldur ise oli võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul seisukohal, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2019 juunis (I kd 34). Ülaltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et võlgniku maksejõuetus saabus 2019 juunis.
39.Kostja vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses maakohtu seisukoha, et võlgnik ja kostja on lähikondsed. PankrS § 117 lg 2 p 5 järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondne füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. PankrS § 117 lg 3 järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Maakohus tugines lähikondsuse hindamisel olulises ulatuses sellele, et võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul on kolm võlausaldajat (sh kostja) kinnitanud, et nad on võlgniku lähikondsed. Kostja on seisukohal, et ta ei ole võlausaldajate üldkoosolekul oma lähikondsust kinnitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva asja lahendamisel määravat tähtsust sellel, mida kostja võlausaldajate üldkoosolekul avaldas, kuna võlgniku lähikondsus on õiguslik küsimus.
40.Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik, Geliose Kaubanduse OÜ, Cargotrade OÜ, kostja ja OOO Marlin sõlminud seltsingulepingu külmutatud kalatoodete ostmiseks ja müümiseks rahvusvahelisel kalatoodete kaubandusturul (I kd tl 156-162). VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsingulepingu p 4.2 järgi oli võlgniku ülesanne seltsingu rahastamine 100 % ulatuses. Seltsingulepingu p 7.1 järgi lähevad seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks loodud või omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse. Seltsingulepingu p 8 kohaselt on iga seltsinglase osa kasumi jaotamises 20 % iga majandusaasta kogukasumist. Seltsingulepingu p 5.1 kohaselt juhtis seltsingut kostja. Arvestades, et nii võlgnik kui kostja olid lepinguosalisteks seltsingulepingus, mille ühiseks eesmärgiks oli kalatoodetega kauplemine, et seltsingut rahastas üksnes võlgnik, et võlgniku tehtud rahalised panused läksid seltsinglaste ühisomandisse, et kasum tuli lepingu kohaselt jaotada seltsinglaste vahel võrdselt, ning et seltsingut juhtis kostja, on ringkonnakohus seisukohal, et kostjal oli võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi PankrS § 117 lg 2 p 5 tähenduses. Kolleegiumi hinnangul saab kostjat lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 2 p 5 alusel.
41.Ülaltoodule tuginedes tunnistas maakohus õigesti tagasivõitmise korraks kehtetuks 05.06.2019 – 14.10.2019 tehtud rahalise kohustuse täitmised kogusummas 179 000 eurot.
11
Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nende maksete tegemisega kahjustati võlausaldajate huve.
42.Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 259 600 eurot seltsingulepingust tulenevalt. Kostja leiab, et kuna hageja esitas tagasivõitmise nõude, siis ei saanud maakohus mõista kostjalt välja 259 600 eurot seltsingulepingust tulenevalt. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Hageja tugines alternatiivselt sellele, et kohus mõistaks kostjalt välja 259 600 eurot seltsingulepingust tulenevalt ning seadusest ei tulenenud maakohtule keeldu hageja nõue sellel alusel lahendada. Seltsinglased leppisid 07.09.2020 kokku seltsingulepingu lõpetamises alates 10.08.2020. Seltsingulepingu lõpetamise kokkuleppe kohaselt jaotatakse seltsinguvara seltsinglaste vahel vastavalt seltsinglaste osadele, mis jääb pärast seltsingu kohustuste täitmist võlausaldajate ees (I kd tl 163-164). Kostja on kinnitanud, et pärast kõikide kohustuste täitmist oli seltsinguvara kokku 1 328 025 eurot, ning seltsinguvara asub tema valduses (I kd tl 124-124 pöördel). Arvestades, et iga seltsinglase osa on 20 %, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt seltsingulepingu lõpetamise kokkuleppe alusel 265 605 eurot. Hageja nõudis seltsingulepingust tulenevalt 259 600 euro väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista 259 600 eurot seltsingulepingu lõpetamise kokkuleppest tulenevalt. Maakohtu lõppjäreldus 259 600 euro väljamõistmise kohta tuleb seega jätta muutmata.
43.Ringkonnakohtu 10.02.2025 istungil asus hageja seisukohale, et see osa, mis 937 167,85 euro nõudest ei rahuldata tagasivõitmise sätete alusel, tuleb kostjalt välja mõista seltsingulepingu alusel panuse tagastamisena. Kolleegium märgib, et hageja ei formuleerinud sellisena oma nõuet maakohtu menetluses ning ei tuginenud sellele ka apellatsioonkaebuses. Maakohtus palus hageja seltsingulepingu alusel välja mõista 259 600 eurot ning kohus sai lähtuda üksnes hageja nõudest. Hagi muutmine hageja taotletud viisil ringkonnakohtu istungil ei ole võimalik.
44.Ülaltoodust tulenevalt jääb maakohtu lõppjäreldus hagi osalise rahuldamise ja kostjalt kokku 438 600 euro väljamõistmise osas muutmata.
45.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi hind on 629 964,45 eurot (otsuse sissejuhatuses on ekslikult märgitud, et hagi hind on 62 964,45 eurot). TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja palus 937 167,85 euro väljamõistmist. Seega on õige hagi hind 937 167,85 eurot ning hagi hinda maakohtus tuleb vastavalt muuta (TsMS § 137 lg 11).
46.Kuna maakohus jaotas menetluskulud ebaõigest hagi hinnast lähtuvalt, siis on maakohtu menetluskulude jaotus vale. Arvestades hagi rahuldamise ulatust peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Sellest tulevalt tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kuna menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks. 12
47.Hageja hagi esitamisel maakohtus riigilõivu ei tasunud. RLS § 22 lg 2 p 5 1 järgi on riigilõivu tasumisest vabastatud pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel. See ei välista aga riigilõivu hilisemat hüvitamiskohustust. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus 937 167,85 euro suuruse hagi hinna puhul tasumisele riigilõiv 3400 eurot. Arvestades, et maakohtu menetluskulud jäid poolte endi kanda, siis tuleb hagejalt TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 2 alusel riigi tuludesse välja mõista riigilõiv 3400 eurot.
48.TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.