RT Capital Estonia OÜ hagi Andres Heinsaar vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • •
Viimase kohtuistungi
Hageja: RT Capital Estonia OÜ (registrikood: 12567924); Hageja lepinguline esindaja: Reimo Tomingas (e-post: [email protected]) Kostja: Andres Heinsaar (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXXXXXXXXX)
Kirjalik menetlus
toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada RT Capital Estonia OÜ hagi Andres Heinsaar vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista Andres Heinsaarelt RT Capital Estonia OÜ kasuks välja kokku 77,01 eurot (seitsekümmend seitse eurot ja 1 senti), millest põhivõlgnevus 54,55 eurot, intress 11 eurosenti ja viivis 22,35 eurot.
Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad kulu kandnud poole enda kanda, kohus menetluskulusid summaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
Tsiviilasi nr 2-15-126272
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.RT Capital Estonia OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi Andres Heinsaar (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Esialgse hagiavalduse kohaselt nõudis hageja põhivõlgnevuse suurusena 914,59 euro ning lisaks viivise 315,53 eurot ja leppetrahvi 91,46 eurot väljamõistmist (tlk 15). Kohus jättis hagiavalduse käiguta 08.03.2016 ja 28.04.2016. 13.06.2016 esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summas 191,18 eurot, intressi 165 eurot ja viivise summas 191,18 eurot väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja PC Finance OÜ vahel 08.05.2014 internetis www.plusscredit.ee keskkonnas sõlmitud tarbijakrediidileping. Hageja väljastas 09.05.2014 kostjale laenu 500 eurot, millele lisandus intress 165 eurot. Kostja oma kohustusi ei täitnud, mistõttu lisandus inkassomenetluse algatamise tasu 136,63 eurot. Inkassomenetluses tasus kostja kokku 483,45 eurot, mis on loetud sissenõudmiskulude ja osaliselt laenu katteks. Ainuüksi kõrge intressimäär ei muuda lepingut tühisuseks.
Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi tuleks jätta osaliselt rahuldamata, kuna nõue on põhjendamatult suur. Kostja võttis laenu seoses ettenägematu olukorraga. Maksu- ja Tolliameti arestis kostja ettevõtte kontol kostja varad olulises ulatuses. Kuigi Tartu Ringkonnakohus arestimise hiljem tühistas, venis kohtumenetlus pikale ja tõi kaasa ettevõtte pankroti. Kostja on tasunud enamuse põhivõlast ja kohus peaks kostja kohustuse tegeliku suuruse väljaselgitamisel lähtuma alates 01.07.2016 kehtima hakanud VÕS § 4062 lg-st 1. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr on lubamatult kõrge, mistõttu on leping ka automaatselt tühine. Kostja poolt tasutud summad tuleb arvestada põhisumma jäägi katteks. Kostja nõustub tasuma veel maksmata põhisumma jäägi 16,60 eurot ning tasuma seadusjärgses määras viivist ja intressi. Kostja palus, et kohus tuvastaks laenulepingu tühisuse ja määraks kostja kohustuse suuruse lähtuvalt seadusest ning tegi ka ettepaneku asja lõpetamiseks sellesisulise kompromissiga. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse oluliselt suuremas summas kui lõpliku hagiavalduse, mistõttu võib kostja hinnangul Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-186-13 kohaselt olla tegemist kelmuse katsega. Asjaolud ja kohtu seisukoht
3.TsMS § 444 lg 2 alusel esitab kohus põhjendava osa lühendatud kujul, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
Tsiviilasi nr 2-15-126272
Kostja Andres Heinsaare ja PC Finance OÜ vahel 08.05.2014 sõlmitud lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga. PC Finance OÜ on lepingust tuleneva nõude loovutanud hagejale RT Capital Estonia (tlk 66-67).
5.Kohus nõustub kostjaga selles, et nimetatud tarbijakrediidileping on tühine. Kostja on aga ekslikult tuginenud lepingu tühisuse alusena alates 1. juulist 2015 kehtima hakanud VÕS § 4062 lg-le 2. Lepingutele kohaldatakse lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse redaktsioone, kuna hilisemaid seadusemuudatusi ei olnud pooltel lepingut sõlmides võimalik ette näha. Seega kuuluvad vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu kehtivuse hindamisel kohaldamisele 08.05.2014 kehtinud seadused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 08.05.2014 kehtinud redaktisooni § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Tarbijakrediidilepingu kohta väljastatud standardinfo teabelehelt (tlk 64) ja laenulepingust (tlk 62) nähtub, et lepingu krediidikulukuse määr on 3109,63% aastas. Krediidi andmise ajal mais 2014 oli Eesti Panga andmetel keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 32,24%. Seega ületas laenulepingu krediidikulukuse määr krediidi andmise ajal keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 96 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks, ning laenuleping on TsÜS § 86 lg-te 1 ja 3 alusel tühine.
6.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna pooltevaheline laenuleping osutus tühiseks, kohustust ei tekkinud. A. Heinsaar (saaja) peab tagastama hagejale (üleandjalt nõude loovutuse eel saanud isik) tühise tarbijakrediidlepingu alusel saadu, s.o võlgnevuse põhisumma 500 eurot.
7.TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud selle sarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud määras. Seega oli kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ja seadusjärgses määras intress perioodi 09.05.2014 kuni 08.06.2014 eest hiljemalt 08.06.2014. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2014 oli 0,25%. Intress laenu kasutamise aja VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses 30 päeva eest on 11 eurosenti (500 eurot x 0,25% : 365 x 30 päeva = 0,106). Intress nimetatud määras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
8.Hageja on nõudnud kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 174,63 eurot, millest inkassomenetluse kulu 136,63 eurot ning meeldetuletuskirjade, võlateatiste jms tasu 38 eurot.
Tsiviilasi nr 2-15-126272
Hinnakirja järgselt oli võlausaldaja sissenõudmiskulu 190 eurot, kuid hagimenetluses nõuab võlausaldaja selle tasumist summas 38 eurot. VÕS § 113 lg 5 teise lause kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kostjal oli kohustus tagastada saadu koos seadusjärgse intressiga hiljemalt 08.06.2014. Kostja seda ei teinud, mistõttu on hageja üleantud rahasumma tagasisaamiseks teinud täiendavaid kulutusi. Meeldetuletuskirjade tasude nõudmisel on hageja tuginenud lepingu üldtingimuste p-le 12.5. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on tühine, siis sellest tulenevad kokkulepped ei rakendu. Hageja ei ole tõendanud inkassomenetluse kulude kandmist. Kohtule on esitatud küll nõude loovutamise leping, kuid ei nähtu inkassoteenuse eest 136,63 euro tasumist. Meeldetuletuskirjade ja kõnede tegemine on ka tõendatud väljavõtetega hageja andmebaasist (tlk 58-61). Kohtu hinnangul on võlateatiste, meeldetuletuskirjade ja –kõnede osas hageja vähendatud sissenõudmiskulude nõue summas 38 eurot põhisumma suurust arvestades mõistlik ja põhjendatud, samuti on see kooskõlas hiljem (alates 11.05.2015 jõustunud VÕS § 1132 lg-s 2) seadusandja poolt tarbija osas kehtestatud määradega. Võlgnik ei täitnud oma kohustust vabatahtlikult enne inkassomenetlust ja hageja on teinud üleantud rahasumma tagasisaamiseks täiendavaid kulutusi, mistõttu on mõistlikus määras võla sissenõudmise kulude hüvitamine põhjendatud.
9.Hageja ei ole vastu vaielnud kostja vastuses nähtuvale (tlk 79), et kostja on inkassomenetluse jooksul tasunud võlgnevuse katteks järgmisi summasid: 13.08.2014 – 80 eurot; 24.09.2014 – 199 eurot; 11.11.2014 – 80 eurot; 11.12.2014 – 94,45 eurot; 11.02.2014 – 30 eurot, kokku 483,45 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: (1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; (2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; (3) kolmandas järjekorras intressi katteks; (4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Eelneva põhjal on võlgniku poolt tasutud 483,45 euroga kaetud võla sissenõudmise kulud summas 38 eurot ning ülejäänud 445,45 eurot läheb põhisumma katteks. Esimesest. 13.08.2014 tasutud osamaksest summas 80 eurot tuleb seega lugeda tasutuks sissenõudmiskulud summas 38 eurot ning 42 eurot põhivõlgnevuse katteks. Kostja ülejäänud maksed tuleb arvestada põhisumma katteks ning kostjal on põhivõlgnevusest tasumata veel 54,55 eurot.
10.Kuivõrd kostjaga sõlmitud krediidileping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud viivise määr. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr). Vastavalt TsÜS § 86 lg-le 4 oli kostjal viimane päev saadu tagastamiseks 08.06.2014 ning raha tagastamisega viivituses oli ta alates 09.06.2014. Hagiavaldusest nähtub hageja tahe nõuda kostjalt viivist alates 09.06.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.06.2016, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas osas. Võttes arvesse kostja poolt tasutud makseid, on viivise kujunemine järgmine: Kuupäev
Põhivõla jääk Sellel kuupäeval Selle perioodi Põhivõla selleks põhivõlgnevuse sissenõutavav pärast kuupäevaks katteks tasutud viivis eurodes kuupäeva summa
09.06.2014
13.08.2014
7,29
24.09.2014
4,19
11.11.2014
2,72
jääk seda
Tsiviilasi nr 2-15-126272
11.12.2014
94,45
1,16
84,55
11.02.2015
84,55
1,14
54,55
13.06.2016
54,55
5,85
54,55
Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale perioodil 09.06.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.06.2016 sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,35 eurot. Eelnevast nähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhisumma jääk 54,55 eurot, intress 11 eurosenti ja viivis 22,35 eurot, kokku 77,01 eurot.
11.Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust kostja väited hageja poolt kelmuse toimepanemise kohta. Soovi korral on kostjal võimalik oma kahtlused esitada politseiasutusele või prokuratuurile. Menetluskulud
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on teinud ettepaneku jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustub hagejaga ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldab hagi suhteliselt väikeses osas ning kostja on hagimenetluse algusest peale nõustunud tasuma intresse ja viiviseid seadusjärgses määras ja on avaldanud valmidust vastavasisulise kompromissi sõlmimiseks (tlk 90 ja tlk 106), ei oleks õiglane jätta hageja menetluskulusid osaliselt kostja kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.