AS Kiviõli Soojus hagi T. P. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
4 273,56 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
15. september 2016. a
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kiviõli Soojus (RK 10245027, asukoht: Aasa 19, 43125 Kiviõli)
Hageja lepinguline esindaja:
Anne Talviste (OÜ Condor Inkasso, Peterburi tee 53, 11415 Tallinn, [email protected])
Kostja:
T. P. (IK xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista T. P.lt AS Kiviõli Soojus kasuks 1 773 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend kolm) eurot 26 senti.
3.Jätta hageja menetluskulud 41,494% ulatuses kostja kanda.
3.1.Välja mõista T. P.lt AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulud 207 (kakssada seitse) eurot 47 senti.
3.2 Välja mõista T. P.lt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (207,47 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
4.TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra: 4.1 T. P. kohustub tasuma AS-ile Kiviõli Soojuse võlgnevuse summas 1 773 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend kolm) eurot 26 senti osamaksetena 72 kuu jooksul, summas 24 (kakskümmend neli) eurot ja 63 senti kuus, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumistest kuni võlgnevuse tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE
1.AS Kiviõli Soojus esitas 13.04.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. P. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 22.04.2016. a võlgnikule makseettepaneku. T. P. esitas sellele vastuväite ning Pärnu Maakohtu 17.05.2016. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt on Kiviõlis xxx korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud Kiviõli linn. Tegemist on munitsipaalelamispinnaga, mis 06.04.2010. a. anti üürilepingu alusel üürile T. P.le. Üürilepingut pikendati kuni 06.05.2015. a. Hageja on kaugkütteettevõte, kes võrguettevõtjana varustas korterelamut Kalevi 2 soojaenergiaga. Hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2010. a soojusenergia müügilepingu nr S 2811. Lepingu kohaselt pidi kostja vastavalt esitatud arvetele tasuma soojusenergia kasutamise eest. Hageja esitas kostjale arveid ajavahemikul aprill 2010. a kuni mai 2015. a. 18.11.2014. a saavutasid pooled kohtuvälise kokkuleppe võla tasumiseks ja sõlmisid võlatunnistuse. Võlatunnistuse kohaselt kohustus kostja tasuma võlgnevuse koos intressidega (26% aastas). Igakuine makse perioodil 30.12.2014. a kuni 30.11.2015. a oli 5 eurot kuus. Hiljemalt 30.12.2015. a kohustus kostja tasuma 1 980,75 eurot, kui pooled ei saavuta kokkulepet uue maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja jättis kokkulepitud summa 1 980,75 eurot tasumata. Hageja hagi raames võlatunnistuses märgitud intresse ei nõua, vaid lähtub eranditult kostjale perioodil 16.04.2010. a kuni 31.05.2015. a väljastatud arvetest. Hageja võtab arvesse kostja poolt tehtud makseid ning asjaolu, et ka üürilepingu kehtivus lõppes mais 2015. a, millest tulenevalt moodustab kostja võlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1 733,26 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lepingujärgsed viivised 1 223,55 eurot (0,2% päevas). Kostja on võlgnevuse tasumisega viivitanud 345 päeva. Hageja arvestab viivist alates 15.06.2015. a kuni 24.05.2016. a põhinõudelt 1 773,26 viivise määraga 0,2%.
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 773,26 eurot ja seisuga 24.05.2016. a sissenõutavaks muutunud viivised 1 223,55 eurot ja alates 25.05.2016. a viivist põhinõudelt 1 773,26 eurolt kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras 0,2% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis, alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (8,05% aastas).
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja nõuet ei tunnista ja on arvamusel, et nõue on osaliselt aegunud. Kostja selgitas esitatud vastuväites, et ta on võlgnevust tasunud kaks aastat igakuiselt viis eurot. Samuti ei ole kostja nõus kõrge viivise määraga. Kostja on arvamusel, et kohtukulud tuleb osapoolte vahel jagad pooleks. Kostja palub lõpetada viiviste arvestus, kuna kostja on pensionär ja sissetulekuks on pensioni 190 eurot kuus.
KOHTUISTUNG
4.Hageja esindaja esitas kohtule taotluse istungi läbiviimiseks ilma hageja osavõtuta. Kostja selgitas, et ta on nõus maksma võlgnevust. Kostja leiab, et viivise määr on kõrge. Kokkulepe sõlmiti üheks aastaks, kokkuleppe sisu talle ei selgitatud, on arvamusel, et see viivis, mida ta pidi võlakirja alusel Condor Inkassole maksma, on liiga suur. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et nõue on osaliselt aegunud ja võlgnevus moodustab 2014. a ja 2015. a arvete eest. Kostja märgib, et ta on võimeline võlgnevuse katteks tasuma 20 eurot kuus. Kostja palub menetluskulud jagada pooleks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
6.TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning tõendite esitamise kohustus lasub pooltel. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab
7.Vaidlust ei ole selles, et korteri xxx omanik on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt Kiviõli linn (registriosa nr xxx, tl 21). Kostja ja AS Kiviõli Soojus sõlmisid 16.04.2010. a soojusenergia müügilepingu nr S2811, mille alusel kohustus hageja võrguettevõtjana müüma soojusenergiat, ning tarbija selle eest tasuma (tl 27-28). Hageja AS Kiviõli Soojus on kaugkütte võrguettevõtja, kes varustas korterelamut Kalevi 2 soojusenergiaga.
8.Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning tugineb VÕS § 76, § 82, § 100, § 101 ja § 113 sätetele. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 2 996,81 eurot, millest 1 773,26 eurot on põhinõue ja 1 223,55 eurot viivis.
9.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist.
Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
10.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Soo tn 13 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud.
11.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata ajavahemikus 01.04.2010. a kuni 31.05.2015. a esitatud arvete eest kokku 1 773,26 eurot (tl 42-77). Kostja ei eita võlgnevust hageja ees (tl 102), kuid märgib, et viivise suurus on talle selgusetu.
12.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid võla olemasolule. Kostja viitab nõude osalisele aegumisele.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143) Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsüS § 147 lg 1 lg 2). Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154)
14.Hageja vaidleb kostja aegumise vastuväitele vastu ja leiab, et nõue ei ole aegunud. Kostja on 18.11.2014. a allkirjastanud võlatunnistuse (tl 78), mis on hageja arvates käsitletav nõude tunnustamisena ning aegumine on katkenud (TsÜS § 158 lg 1 ja ). Kostja on 31.12.2014. a hagejale viimase makse teostanud summas 4,03 eurot. Seega hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd kostja on võlgnevust osaliselt tasunud, mis on käsitletav nõude tunnustamisena. Aegumise katkemine tähendab sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna ning seni kulgenud aegumist ei arvestata. Seega on nõude 3 aastane aegumistähtaeg katkenud ja alanud uuesti ning nõue ei ole käesolevaks ajaks täies ulatuses aegunud. Hageja on omapoolsete väidete tõendamiseks esitanud kostjale hagiavalduses viidatud ajavahemiku eest esitatud arvete (tl 42-77) ja arvete ja laekumiste koondtabeli (tl 29-41). Kostja on väitnud korduvalt, et ei eita iseenesest võla olemasolu, samas märgib kostja, et võlatunnistust sõlmides ei tutvustatud selle sisu. Kostjale jääb arusaamatuks miks peab ta tasuma viiviseid inkassofirmale. Kohus nõustub hagejaga, et hageja nõue ei ole aegunud arvete järgi perioodil 01.04.2010. a kuni 31.05.2015. a kokku summas 1 773,26 eurot.
Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 1 773,26 eurot.
15.Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole soojusenergia keskkütte eest tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma.
16.Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt 16.04.2010. a sõlmitud lepingule 0,2% maksmata jäänud summalt 1 773,26 eurolt alates 15.06.2015. a kuni 24.05.2016. a 1 223,55 eurot ning alates hagi esitamisest põhivõlalt 0,2 % päevas kuni põhivõla tasumiseni.
17.Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14).
18.VÕS-i kõrval sätestab hea usu põhimõtte ka TsÜS § 138, mille lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus mitte ainult võlaõiguslikes suhetes, vaid ka teistes eraõiguse valdkondades. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
19.Kohus nõustub, et teatud juhtudel võib õiguskaitsevahendi kasutamine olla ebaproportsionaalne ja seega hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus võib hea usu põhimõtte järgimise eesmärgil piirata ka õiguskaitsevahendite kasutamist. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste seisust on kostja jätnud aastate vältel oma maksekohustuse täitmata ning tegemist võib olla oma kohustuste pahauskse täitmata jätmisega, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja endapoolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Teisest küljest puudub kohtul alus eeldada, et kostja poolt kohustuste täitmata jätmine oli pahatahtlik, kostja sõlmis võlgnevuse likvideerimiseks võlatunnistuse, millest saab järeldada, et kostja soovis oma võlgnevust vähendada lähtuvalt oma majanduslikust seisust. 18.11.2014. a sõlmitud võlatunnistuses on märgitud kostja võlgnevuse suuruseks 1 670,84 eurot. Hageja enda poolt esitatud arvetest nähtub, et 18.11.2014. a moodustas kostja võlgnevus summas 1 390,29 eurot (tl 71). Võlatunnistuse punkt 2 kohaselt, tuli kostjal tasuda 26% intressi aastas laenusummalt. Kohus eeldab, et võlatunnistuses on sõlmitud soojusenergia keskkütte võlgnevuse kohta, mitte laenu võlgnevuse katteks. Tunnistuse kohaselt on näha, et kostja võlgnevus nimetatud võlatunnistuse kohaselt ei vähene vaid suureneb (tl 78). Seega on võlatunnistus ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttele ja kostja suhtes põhjendamatult koormav.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et viivise väljamõistmine oleks kostja jaoks põhjendamatult koormav ning muudaks sisuliselt võimatuks kohustuse täitmise (ka põhivõla osas). Kohus jätab viivise nõude rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 500 eurot (riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 150 eurot). Kohus rahuldab hagi osaliselt 41,494% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud hagi rahuldatud osas 41,494% kostja kanda summas 207,47 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.