Asjaõigus › Omandiasjad

2-15-18475 poolt oma kohustuste mittetäitmisega AS Swedbank ees, tulenevate laenulepingust nr 09-072901-EL. Käesoleva kokkuleppega N G annab vabatahtliku nõusoleku alluda kokkuleppe antud punktis märgitud summade sundsissenõudmisele kohtumääruse, millega kinnitatakse käesolev kokkulepe, ja D G pangakonto väljavõtte alusel, mis kinnitab AS Swedbank poolt D G rahaliste vahendite sissenõuet kohustuste täitmise arvel panga ees laenulepingu nr XXX järgi. Kogu summa, ettenähtud kokkuleppe käesoleva punktiga, või selle tasumisele kuuluva osa tähtaegsel mittetasumisel kohustub N G tasuma D G viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest alates päevast, mis järgneb AS Swedbank poolt D G pangakontolt raha sissenõudmise päevale. 4) Käesoleva kokkuleppega N G loobub kõikidest võimalikest edasistest varalistest pretensioonidest D G vastu, mis on seotud korteriomandi Narva, XXX pidamisega. 5) D G (isikukood XXX) annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr on XXX, teise jao omanikukande, mille kohaselt on D G (isikukood XXX) viidatud korteriomandi ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse N G (isikukood XXX). 6) D G (isikukood XXX) lubab ja N G (isikukood XXX) avaldab soovi kustutada kinnistusraamatust senine kanne ühisomanike kohta ja kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr X teise jakku ainuomanikuna sisse N G (isikukood

XXX).

7) Käesoleva kompromissi punktis 3 ettenähtud rahasummad ja punktis 8 hüvitise summas 6 252,51 eurot D G (isikukood XXX) N G (isikukood XXX) poolt väljamaksmise tagamiseks, N G (isikukood XXX) annab nõusoleku seada temale ainuomanikuna kuuluvale kinnisasjale aadressil: Ida-Viru maakond, Narva, XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr X, mis moodustab 776/41454 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. X, mille üldpind on 77,60 m2 ja mille tähistus plaanil on X), registriosa nr X, IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 8000 eurot D G (isikukood XXX) kasuks. 8) Kostja N G kohustub maksma D G kaasomandi mõttelise osa kaotamise eest hüvitist summas 6252,51 (kuus tuhat kakssada viiskümmend kaks eurot ja 51 senti) eurot. Selle hüvitise summas 6252,51 eurot kostja N G maksab D G arveldusarvele nr XX Swedbank AS pangas kahe osana. Esimese osa summas 3126,00 eurot N G maksab D G arveldusarvele kuni 01.01.2017.a ning teise osa summas 3126,51 eurot N G maksab D G arveldusarvele kuni 01.04.2017.a. 9) Käesolevas kokkuleppes punktis 8 ettenähtud väljamaksmisele kogusumma 6252,51 eurot või selle tasumisele kuuluva osa tähtaegsel mittetasumisel, kohustub N G tasuma D G viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest seisuga 01.01.2017.a ja 01.04.2017.a tasumata summast. 10) Hagejal on õigus pöörduda kohtumääruse, millega on kinnitatud käesolev poolte kompromiss, täitmiseks kohtutäituri poole. Kostja poolt käesoleva kompromissi punktidega 3 ja 9 ettenähtud maksetähtaja möödalaskmisel rohkem kui üks kuu on hagejal õigus nõuda kostja poolt tasumata summa viivitamatut pööramist sissenõudmisele Narvas aadressil XXX asuva kinnistu korteriomandina müümise teel avalikul enampakkumisel kohtutäituri poolt. 2(6)

2-15-18475 11) Pooled kinnitavad, et arvates Kompromissi sõlmimisest ei ole neil teineteise vastu hagiavalduses ja vastuses hagiavaldusele kirjeldatud asjaoludest ega millestki muust sarnasest tulenevaid rahalisi ega asjaõiguslikke nõudeid. 12) Pooled on leppinud kokku, et kõik Poolte vahelised senised õigussuhted kajastuvad käesolevas kompromissilepingus ja minevikulistele asjaoludele tuginevaid varalisi ja/või mittevaralisi nõuded teineteise vastu esitada ei saa. 13) Pooled on leppinud kokku, et menetluskulud käesolevas asjas jäävad poolte endi kanda ja neid ei jaotada. 14) Pooled paluvad lõpetada menetlus kohtumäärusega ja loobuvad kohtumääruse, millega kinnitatakse käesolev kompromiss, edasikaebamise õigusest. 15) Pooltel on teada menetluse lõpetamise tagajärjed TsMS § 432 järgi. 16) Pooltel on õigus pöörduda kohtumääruse, millega on kinnitatud käesolev poolte kompromiss, täitmiseks kohtutäituri poole. 17) Pooled paluvad kohtul teha kompromissi kinnitav määrus kohtuistungit pidamata Pooli kohtusse kutsumata. 18) Pooled kinnitavad, et saavad täielikult aru käesoleva kompromissi sisust ja tingimustest ning soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida. 19) Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ja seadusega ning ei kahjusta avalikku huvi. 20) Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

ASJAOLUD

3(6)

2-15-18475 Viru Maakohtu menetluses on D G hagi N G vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja N G vastuhagi D G vastu varaühisuse lõpetamise ja ühisvara jagamise nõudes. Poolte vahel on vaidlus ühisomandis oleva korteri aadressil XXX, Narva jagamises. Kohus on arutanud 26.09.2016 kohtuistungil kompromissi sõlmimise võimalust. Kohtuistungil kompromissi ei sõlmitud. Kohus määras järgmise kohtuistungi 18.10.2016. Pooled esitasid 28.09.2016 Viru Maakohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu. Pooled on leppinud kokku ühisvara jagamise viisis ja korras ning leppisid ka kokku menetluskulude kandmises. D G esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks tema arveldusarvele XXX. Pooled paluvad kinnitada käesolev kompromiss kohtuistungit pidamata ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et saavad täielikult aru kompromissi sisust ja tingimustest ning soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida ning kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ja seadusega ning ei kahjusta avalikku huvi. Pooled ka leppisid kokku, et kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, et oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. TsMS § 352 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada. Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi 18.10.2016 kell 09.30. Seoses menetluse lõpetamisega tuleb tühistada kohtuistungi aeg. Menetluskulud 4(6)

2-15-18475 Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu osaline tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. D G oli menetluses tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale poole riigilõivust summas 150 eurot tema arveldusarvele. Viru Maakohtu 15.07.2016 määrusega rahuldati vastuhagi hageja menetlusabi taotlus ja vabastati ta vastuhagi esitamisel riigilõivu 300 euro tasumise kohustusest. Kuivõrd vastuhagi hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest vastuhagi avalduse esitamisel ning vastavalt kompromissis kokkulepitule jäid tema menetluskulud tema enda kanda, siis käesoleval juhul peab vastuhagi hageja hüvitama riigile menetluskulude kandmiseks saadud menetlusabi. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et tuleb tasaarvestada Eesti Vabariigi nõue vastuhageja vastu menetlusabi kulu 150 eurot hüvitamiseks hageja nõudega poole riigilõivu tagastamiseks ning TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada ta tasumata jäänud riigilõivu 150 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova 5(6)

2-15-18475 kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.