2.Välja mõista Korteriühistult XXXX XXXXOÜ kasuks menetluskulud 2 155,83 eurot (kaks tuhat ükssada viiskümmend viis eurot ja 83 senti) ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta rahuldamata XXXXOÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 119,17 euro (ükssada üheksateist eurot ja 17 senti). Edasikaebamise kord
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus on 17.06.2016 määrusega jätnud Korteriühistu XXXX hagi XXXXOÜ vastu mitteeluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks läbi
vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus on 30.08.2016 määrusega jätnud Harju Maakohtu 17.06.2016 määruse muutmata ning määruskaebuse menetlemise kulud hageja kanda. Harju Maakohtu 17.06.2016 määrus jõustus 30.08.2016.
2.Kostja esitas 14.09.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest õigusabile summas 2 275 eurot. Hageja vastuväited
3.Hageja on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulude näol on tegemist ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja töö keerukusele. Hageja ei ole esitanud kohtule suurel hulgal dokumente, mille analüüsimine oleks olnud õigusteenust igapäevaselt osutava lepingulise esindaja jaoks keerukas, lisaks on tegemist oma olemuselt mitte keeruka vaidlusega, milles ei toimunud ühtegi istungit.
4.Hageja leiab ka, et kostja seisukohad on olnud muutumatud kogu menetluse aja ja pole olnud vajadust korrigeerida menetluse kestel oma varasemaid seisukohti või asuda näiteks ümber lükkama hageja poolt esitatud asjaolusid või tõendeid korduvalt.
5.Hageja hinnangul on kostja esindaja tunnitasu põhjendatud 120 euro ulatuses, mis on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2 275 eurot (ilma käibemaksuta). Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.
9.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 26.04.2016 nõupidamiseks kliendiga 30 minutit, 28.04.2016 tutvumiseks hagiavalduse ja selle lisadega 1 tund, 28.04.2016 tutvumiseks kohtumäärusega 15 minutit, 02.05.2016 nõupidamiseks kliendiga 15 minutit, 03.05.2016 hagi vastuse projekti koostamiseks 3 tundi ja 30 minutit, 04.05.2016 hagi vastuse projekti redigeerimiseks 1 tund ja 30 minutit, 06.05.2016 hagi vastus lisade komplekteerimiseks ja kohtule edastamiseks 30 minutit, 23.05.2016 hageja 19.05.2016 vastuse analüüsimiseks 30 minutit, 01.06.2016 seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks 3 tundi, 09.06.2016 hageja 08.06.2016 täpsustuste ja tõendite analüüsimiseks 30 minutit, 15.06.2016 seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks 2 tundi, 20.06.2016 17.06.2016 kohtumäärusega tutvumiseks 30 minutit, 08.07.2016 hageja 07.07.2016 määruskaebusega tutvumiseks 30 minutit ning 15.07.2016 seisukoha koostamiseks määruskaebusele ja kohtule esitamiseks 3 tundi.
10.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 15.03.2016 esitanud hagiavalduse (tlk 2-6), 06.04.2016 täiendatud hagiavalduse (tlk 19-20) ning 14.04.2016 hagi täienduse (tlk 34-35). Kohus on 20.04.2016 määrusega hagi menetlusse võtnud (tlk 40-41). Kostja on 06.05.2016
esitanud hagi vastuse (tlk 44-48), millele on lisatud 4 lisa (tlk 50-53). 19.05.2016 esitas hageja enda seisukoha (tlk 58-64), millele kostja esitas 01.06.2016 seisukoha (tlk 67-71). 08.06.2016 esitas hageja täpsustused ja tõendid (tlk 77-87), millele kostja esitas 15.06.2016 seisukoha (tlk 88-91). 17.06.2016 määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata (tlk 94-95). 07.07.2016 esitas hageja määruskaebuse (tlk 101-104), millele kostja esitas 15.07.2016 vastuse (tlk 108-112).
11.Kohus leiab, et eelnimetatud kostja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Samuti kohus peab põhjendatuks kliendiga suhtlemist, kuna esindajal tuleb kohtumenetluses järgida esindatava seisukohti. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja poolt 28.04.2016 kohtumäärusega tutvumine on põhjendatud 5 minuti ulatuses, 06.05.2016 hagi vastuse lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine 5 minuti ulatuses ja 17.06.2016 kohtumäärusega tutvumine 10 minuti ulatuses. Kohus selgitab, et kohtumäärustega tutvumine ei ole põhjendatud kostja esindaja poolt märgitud ajalise kulu ulatuses, kuna tegemist ei olnud õiguslikult keeruliste ning mahukate määrustega. 06.05.2016 toimingu osas märgib kohus, et esitatud lisad ei olnud mahukad ning kohtule nende edastamine ei ole olulist ajalist kulu nõudev toiming. Muid kostja esindaja tehtud toiminguid peab kohus kostja esindaja poolt märgitud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks eelnimetatud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 16 tunni ja 35 minuti ulatuses.
12.Kostja esindaja ei nõua menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 130 eurot on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-115-14 tavapäraseks tunnitasuks lugenud 147 eurot 49 senti (käibemaksuga) võrreldes varasema praktikaga, kus kohus pidas keskmiseks tasuks 120 eurot. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 16 tundi ja 35 minutit ja töötunni hind 130 eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 2 155,83 eurot.
13.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 2 155,83 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus jätab kostja menetluskulude avalduse rahuldamata 119,17 euro ulatuses. Kohus märgib, et arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
15.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
16.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.