Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-107403

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. juulit 2016 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa Pärnu Maakohus võttis 12.08.2016.a menetlusse Omega Laen AS-i hagiavalduse I. Õ. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. I. Õ. toimetati hagiavaldus ja 12.08.2016.a kohtumäärus kätte isiklikult 12.09.2016.a aadressil xxxxx xxx x-xx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxx. Kostjal oli kohustus vastata hagiavaldusele hiljemalt 26.09.2016.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt vastust ei esitanud. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks Menetluskulud Pärnu Maakohtule 19.07.2016.a esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt I. Õ. välja mõista hageja Omega Laen AS-i kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud summas 400 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva

2-16-107403

kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 350 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mÕ.tab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Vladimir Kolga ning Kolga & Partnerid õigusbüroo on osutanud hagejale õigusabi kokku 4 tundi, tunnihinnaga 100 eurot, millest 1 tund suhtlemine kliendiga, tõendite kogumine ja analüüs ning 3 tundi avalduse koostamine ja kohtule esitamine, kokku summas 400 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 400 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu ning sellele lisatud tõendeid peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulusid õigusabile summas 200 eurot. Käesolevas menetluses on hagiavalduse, hagimaterjalide ning hagiavalduse täiendamise kohtusse esitamine lepingulise esindaja ainus tegevus kohtumenetluses. Kohus leiab, et kliendiga suhtlemise, tõendite kogumise ning analüüsimise ja seejärel avalduse koostamise ning esitamiseks ei vasta nõutud õigusabi kuludele summas 400 eurot. Kohus asub seisukohale, et lepingulisel esindajal kliendiga suhtlemisele kulunud aeg ei ole põhjendatud ega mõistlik kostjalt välja mõista. Kohus selgitab, et esindaja kohustus kliendiga suhelda tuleneb õigusabi osutamise lepingust ning tegemist on poolte omavahelise sisesuhtega. Samuti ei pea kohus põhjendatuks tõendite kogumisele kulunud ajakulu, sest eelduslikult hageja esitas tõendid lepingulisele esindajale. Lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ise tõendeid otsida või kolmandatelt isikutelt dokumente välja nõuda, et neid kohtule esitada. Kohtu hinnangul on tõendite analüüsimisele kulunud aeg põhjendatud 30 minuti ulatuses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellises mahus, mis vajaks ajamahukamat analüüsimist. Kohtule avalduse esitamine toimus avaliku e-toimiku teel ning tegemist ei ole ajamahuka ettevõtmisega. Kohtu hinnangul avalduse kohtule esitamise on võimalik ajakulu on 5 minutit. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud hagiavalduse koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3 tundi. Hagiavaldus on esitatud kokku 8 leheküljel, millest viimasel on hagiavalduse lisade loetelu ning esimesel menetlusosaliste andmed ning hageja nõue, ühel lehel kajastuvad hageja menetluslikud taotlused. Faktilised asjaolud ning õiguslikud põhjendused on kokku 5 leheküljel. Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetlus hagimenetlusse üle antud 05.07.2016.a, seega on maksekäsu kiirmenetluse avalduse hagimenetlusse üleandmisest kuni otsuse tegemiseni möödunud 84 päeva, mida võib kohtupraktika järgi hinnata keskmiseks menetlusajaks. Maakohtul ei olnud võimalik hageja nõuet koheselt hagiavalduse esitamisel menetlusse võtta, sest hagiavalduses esitatud nõue vajas hageja poolt täpsustamist. Seega hagiavalduse menetlusaega võib kokkuvõttes hinnata isegi lühikeseks. Kohtu hinnangul nii hagiavalduse mahtu, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse kestvust arvestades on mõistlik jätta kostja kanda 200 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot ja kulud õigusabile summas 200 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

2-16-107403

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (550 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.