Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigust lühendada kahele päevale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled ei ole taotlenud hagi tagamise tühistamist. Harju Maakohtu 28.06.2016 kohtumäärusega arestiti Reino Villandile kuuluvad osad nimiväärtusega 1500 eurot ja 300 eurot äriühingus Gridens Technologies OÜ kuni kohtulahendi jõustumiseni. Arvestades poolt vahel sõlmitud kompromissi punkti 3 on kohtu hinnangul lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik hagi tagamise abinõu jõusse jätmine. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja kanda jäävad hageja menetluskulud riigilõivu näol summas 162,50 eurot. Muud menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 15.06.2016 riigilõivu summas 600 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale riigilõiv summas 162,50 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja nr arveldusarvele * * Pangas. Kohus märgib, et tulenevalt asjaolust, et kohus jättis osaliselt hagi läbi vaatamata 3000 eurose põhivõla osas, siis arvestades hagi hinda, jättis kohus hagi läbivaatamata jätmisel hageja kanda riigilõivu summas 50 eurot. Kuna hagi hind oli algselt 12 453 eurot ning kui hageja ei oleks pöördunud kohtusse nõudega, mis enne hagi esitamist oli juba tasutud, siis tulnuks hagejal tasuda riigilõivu 9 453 euroselt nõudelt 550 eurot. Pool riigilõivust on seega 275 eurot. Kuna pooled on kompromissi kokku leppinud, et kostja tasub hagejale riigilõivu summas 162,5 eurot, siis on hagejal õigus tegelikult nõuda riigilõivu tagastamist summas 275 eurot. Hageja on taotlenud riigilõivu tagastamist summas 162,5 eurot, seega 112,5 eurot vähem kui seaduse järgi ta võiks taotleda. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.