Creditreform Eesti OÜ hagi Egert Pärnametsa vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
924.10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Creditreform Eesti OÜ (rk 10887820; asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn), lepinguline esindaja Triin Reinmaa (e-post [email protected]) Kostja Egert Pärnamets (ik XXX; XXX)
Menetlus
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja Egert Pärnametsalt seoses Ferratum Estonia OÜ-ga 12.06.2014 sõlmitud laenulepinguga Creditreform Eesti OÜ kasuks:
2.1.põhivõlg 600 eurot, intress 25 senti, viivis perioodi 12.08.2014 – 26.09.2016 eest 102.08 eurot, kokku 702.33 eurot;
viivis tasumata põhivõlalt alates 27.09.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas.
3.Jätta välja mõistmata Egert Pärnametsalt Creditreform Eesti OÜ kasuks intress 149.75 eurot, meeldetuletuse tasu 10 eurot ja viivis osas, mis on arvestatud 600 eurot ületavalt summalt.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 81% kostja kanda ja 19% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista välja Egert Pärnametsalt Creditreform Eesti OÜ kasuks menetluskulu 214.65 eurot.
8.Egert Pärnametsal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
13.Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).
14.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja laenu 600 eurot, käsitluskulu 150 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 104.10 eurot, kahjuhüvitise 10 eurot ja alates 06.07.2016 jooksva viivise põhinõudelt (laen ja käsitlustasu) määras 8% aastas tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 12.06.2014 Ferratum Estonia OÜ ja kostja laenulepingu. Kostjale väljastati laenusumma 600 eurot. Laenu tähtaeg oli 60 päeva ning kostja pidi lepingu üldtingimuste p 6.1. ja 6.3. kohaselt maksma laenu väljastamise ja käsitlemise kulu 150 eurot. Laen koos käsitlustasuga tuli maksta 60 päeva pärast
laenusumma saamist. Seega kohustus kostja hiljemalt 11.08.2014 tagastama laenu 600 eurot ja käsitlustasu 150 eurot, kokku 750 eurot. Intressis ei ole pooled kokku leppinud. Kuna kostja ei tagastanud laenu, saatis laenuandja kostjale 07.10.2014 meeldetuletuskirja. Üldtingimuste p 8.3 alusel on meeldetuletuse maksumus 10 eurot.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus leidis 05.03.2014 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 (p 22), et TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal 12.06.2014 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud.
16.Laenulepingus leppisid pooled kokku, et kostja tagastab laenu koos käsitluskuluga. Hageja on viidanud laenu üldtingimuste p-le 6.1, mille kohaselt laenutaotluse käsitlemise ja laenu väljastamise kulud olenevad laenu suurusest ja tagastamise tähtajast. Kohus leiab, et laenu käsitluskulu, mille suurus sõltub laenulepingu kestvusest, kujutab endast sisuliselt intressikokkulepet. Kuna 600 euro suuruselt laenult tuli kostjal maksta 60 päeva eest käsitluskulu 150 eurot, oli intressimäär aastas 150% ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 288,63%. Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga andmetel keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 32,03%. Seega ületas lepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 9 korda. Seega on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.
17.Kuna leping on tühine, siis sellest tulenevad kokkulepped ei rakendu ning hagejal ei ole õigus nõuda lepingus sätestatud määras intressi ega viivist, samuti mitte meeldetuletuse tasu.
18.Intress laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses perioodi 12.06.2014 kuni 11.08.2014 eest on 25 senti (määraga 0,25% aastas). Intress nimetatud määras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Hageja nõuab kostjalt viivist summalt 750 eurot perioodi 12.08.2014 - 05.07.2016 eest kokku 104.10 eurot. Viivise arvestamine on põhjendatud summalt 600 eurot. Kuna hageja poolt kohaldatav viivisemäär (8% aastas) on kuni 01.07.2016 väiksem kui seadusjärgne viivisemäär, arvestab kohus viivist hagis nõutud määras. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega hagejale 777 päeva (12.08.2014 – 26.09.2016). Selle perioodi eest kujuneb viivise suuruseks määraga 8% aastas 102.08 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates kohtuotsuse tegemisest on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas, tasumata põhvõlalt kuni põhivõla täitmiseni.
20.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Toimiku materjalide põhjal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 220 eurot. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 90 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 265 eurot. Hagi rahuldatakse ligikaudu 81% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskuludest 81% kostja kanda ja 19% hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 214.65 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.