Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-9665

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolevale määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R P esitas 21.06.2016 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgnik on esitanud seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja.

Ajutise pankrotihalduri seisukoht Ajutise halduri poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist. I Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et R P on alljärgnevad arvelduskontod:  Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 12.07.2016. a oli 14,40 eurot (konto on broneeritud summas 34,56 eurot kaardi hooldustasudest). Kuna kontol olev broneering on suurem kui konto jääk, ei arvesta ajutine pankrotihaldur konto jääki lõppjärelduses vara hulka.;  AS-is SEB Pank arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 05.07.2016.a. oli 136,10 eurot.

2-16-9665 Haldur edastas AS-le SEB Pank avalduse, milles lubas deebetkaardiga välja võtta igakuiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga, s.o. 430 eurot. Seega ei kuulu AS SEB Pank saldo pankrotivara hulka. Maksu- ja Tolliameti andmetel on R P saanud maksustatavat tulu 2016. a juunis Best Building OÜst netos 186,22 eurot. Lisaks saab R P Sotsiaalkindlustusametist pensioni, mis on alates aprillist 2016.a. 167,40 eurot netos kuus. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et R P ei ole Maksu- ja Tolliametile esitanud aastate 2013 kuni 2015 kohta füüsilise isiku tuludeklaratsioone. Kas R P on nimetatud aastate eest tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud üksiksisiku tulumaksu selgub, kui tema tu-ludeklaratsioonid on esitatud. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et liiklusregistris R P nimele või vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja Elamuosakonna elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju R P nimele. Tulenevalt eeltoodust R P ei ole ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara.

II Kohustused Maksu- ja Tolliameti saldoteatise andmetel on R P nõuete saldo 3564,12 eurot, millest kohtutäiturite arestinõue on 2787,12 eurot ja menetluskulude hüvitis 777 eurot. Saldoteatises välja toodud summad on kajastatud allpool. Maksuvõlga ei ole. Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele:      

Swedbank AS-le 34,56 eurot (kaardihooldustasud). Kuna konto jääk oli 14,40 eurot, siis arvestab ajutine haldur kaardi hooldustasude võlgnevuseks 20,16 eurot; AS-le SEB 1,60 eurot (arvelduspaketi võlgnevus); OÜ-le Koduliising 152,96 eurot (Tallinna Vahekohtu otsus); Julianus Inkasso OÜ teatas, et neil on Tele 2 Eesti AS poolt loovutatud nõue 326 eurot; Riigi Tugiteenuste Keskusele 2483,07 eurot; Politsei- ja Piirivalveametile 240 eurot. Kohtutäitur Andrei Kreki vastusest nähtub, et tema menetluses on lisaks Politsei ja Piirivalveameti poolt esitatud nõuetega ka 05.09.2011.a. otsusega väärteoasjas 233011006962 määratud rahatrahv 16 eurot. Ajutine haldur võtab lõppjäreldustes arvesse Politsei ja Piirivalveameti poolt esitatud summas, kuid kohtustuse täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus.

Kohtutäitur Krista Järvet teatas, et tema menetluses olnud Politsei- ja Piirivalveameti 7 nõuet on aegunud. Kohtutäitur Natalja Malahhova assistent teatas, et Viru Maakohtu 06.12.2006.a. otsuses kriminaalasja 1-06-12175 alusel algatatud täitemenetluse põhinõue on aegunud. Võlgnevused kohtutäituritele:  Kohtutäitur Krista Järvetile 396,34 eurot;

2-16-9665     

Kohtutäitur Tatjana Afanasievale 179,34 eurot; Kohtutäitur Kersti Vilbole 276,64 eurot; Kohtutäitur Andrei Krekile 127,28 eurot; Kohtutäitur Natalja Malahhovale 113,50 eurot; Kohtutäitur Risto Kütile 61,98 eurot.

Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad ajutisele haldurile teadaolevad R P kohustused kokku 4378,87 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused R P vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 15 täitemenetlust:      

Kohtutäitur Krista Järveti menetluses oli Ida Prefektuuri 7 nõuet kokku 218,57 eurot ja Julianus Inkasso OÜ nõue 654,34 eurot; Kohtutäitur Kersti Vilbo menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue 40 eurot ja Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 897,75 eurot; Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 550,65 eurot; Kohtutäitur Risto Kütti menetluses oli Koduliising OÜ nõue 292,92 eurot; Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli 2 Ida Prefektuuri nõuet kokku 216 eurot; Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli nõue märkega „Riik“ 660,42 eurot.

Võttes aluseks Viru Maakohtu 29.06.2016 määruse, esitas ajutine haldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord Maksu- ja Tolliameti andmetel sai R P maksustatavat tulu 2016. a juunis Best Building OÜ-st netos 186,22 eurot. Lisaks saab R P Sotsiaalkindlustusametist pensioni, mis on alates aprillist 2016.a. 167,40 eurot netos kuus. Seisuga 12.08.2016.a. R P ajutisele haldurile teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 4378,87 eurot. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. R P on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et R P on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlg-niku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puudub ajutisele haldurile teadaolev vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjus on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

2-16-9665 Ajutine pankrotihaldur teatab kohtule, et R P pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Käesolevas pankrotimenetluses esitas ajutine pankrotihaldur kohtule kulude aruande, kus on kajastatud ülesannete täitmiseks kulutatud 10 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 170 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu 397 € (s.h. seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks), millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, hüvitamist riigi vahenditest. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (reg.kood 10539935). Kuigi antud juhul ajutine pankrotihaldur ei taotle menetluse lõpetamist raugemise tõttu, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks ning ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks osaliselt riigi vahenditest, sest menetluse lõpetamist raugemise tõttu takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 alus – võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks . V Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eelduseks PankrS § 170 kohaselt on võlgniku poolt vastava avalduse esitamine. R P esitas koos pankrotiavaldusega Viru Maakohtule kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur selgitas välja, et R P on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile ei ole teada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Samas märgib PankrS § 170 lg 11, et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse.

2-16-9665 Kuna R P on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja oma avalduses on R P kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, siis peab kohus R P pankroti välja kuulutama. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab välja R P pankroti. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab Ly Müürsoo R P pankrotihalduriks. Kohus kutsub kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku esmaspäeval, 17. oktoobril 2016. a kell 11.30 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 1, aadressil 1. Mai tn 2, 20308 Narva linn. Kohus selgitab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuhu märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning selgitus selle kohta, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 33 lg 2,3). Kohus teatab ka, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankroti väl6

2-16-9665 jakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Ajutise halduri tasu ja kulud PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud kulude aruande kohaselt on ülesannete täitmiseks kulutatud 8 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 640 eurot, ja kulude katteks 60 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 700 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks 140 eurot. Seega kokku koos käibemaksuga 840 eurot. Kohus loeb, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega tuleb ajutisele haldurile PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu 397 € (s.h. seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks), millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 ajutise halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 6 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina OÜ Sentire M.K. (reg. kood 10539935) kaudu.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.