Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Asjaolud 09.03.2016 määrusega jättis Harju Maakohus Korteriühistu Kunderi 10 (avaldaja) kaebuse Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 19.01.2016 otsusele täiteasjas nr 031/2015/1581 rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.06.2016 määrusega maakohtu määruse muutmata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda. Kohus menetluskulude rahalist suurust lahendis kindlaks ei määranud. Kohtulahend jõustus 07.07.2016. MV (sissenõudja, puudutatud isik II) esindaja esitas 11.07.2016 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt seisnevad puudutatud isiku II kulud lepingulise esindaja kuludes summas 774 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isikule on õigusabi osutatud 7h 10min ulatuses tunnihinnaga 108 eurot (käibemaksuta). Lepinguline esindaja on õigusabi osutamisel teinud järgmised toimingud: tutvumine avaldaja kaebusega (avaldus + lisad , 77 lk) ja sellele vastuse koostamine – 3h 50min; tutvumine Harju Maakohtu 05.05.2016 määrusega, millega jäeti avaldaja määruskaebus käiguta – 5min; tutvumine avaldaja määruskaebusega (5 lk) – 30min; 03.05.2016 määruskaebuses toodud väidete arutamine kliendiga ning õigusliku positsiooni kujundamine – 40min; puudutatud isiku II seisukoha koostamine ja esitamine kohtule – 1h 50min; tutvumine kohtutäitur Katrin Velleti 24.05.2015 seisukohaga ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2016 määrusega ning menetlusliku olukorra tutvustamine kliendile – 15min. Puudutatud isik II kinnitas, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Avaldaja vastuväited puudutatud isiku II menetluskuludele Avaldaja vaidles puudutatud isiku II menetluskulude suurusele vastu. Avaldaja märkis, et asutamisest saadik ei ole Kaidi Sarve Õigusbüroo OÜ maksnud mistahes riiklikke makse ega oma töötajaid. Eelmises aastas oli kogukäive 1765 eurot. Eelöeldu saab olla seletatav üksnes sellega, et ilmselgelt osutab õigusbüroo õigusabi MV-le kui õigusbüroo juhatuse liikme venna abikaasale tasuta. Tasuta õigusabi osutamine on Kaidi Sarve Õigusbüroo OÜ õigus, kuid tasuta õigusabi osutamise korral ei ole puudutatud isikul II õigust nõuda hüvitist, et rikastuda võlgniku arvelt. Avaldaja leidis, et ka siis, kui õigusabi osutamine oleks tasuline, ei ole taotletud kulud väljamõistmiskõlblikud. Avaldaja hinnangul saaks tutvumine avaldaja kaebusega ja selleel vastuse koostamine olla põhjendatud 30min ulatuses, kuna kaebusele lisatud materjal on puudutatud isiku II esindajale teada kohtueelsest menetlusest – need dokumendid olid esitatud koos kaebusega kohtutäiturile. Ajakulu 5min tutvumiseks Harju Maakohtu 05.05.2016 määrusega, millega jäeti avaldaja määruskaebus käiguta, on põhjendamatu, kuna kohus ei nõudnud puudutatud isiku II seisukohta määruse osas. Tutvumine avaldaja määruskaebusega (5 lk, 30min) on avaldaja hinnangul samuti põhjendamatu, kuna on hõlmatud määruskaebuse vastuse koostamise kuluga. 03.05.2016 määruskaebuses toodud väidete arutamine kliendiga ning õigusliku positsiooni kujundamine (40min) on põhjendamatu, kuna kohtupraktika kohaselt ei hüvitata kulusid, mida ei saa kontrollida toimiku põhjal. Avaldaja leidis, et ajakulu puudutatud isiku II seisukoha koostamisele ja kohtule edastamisele (1h 50min) on arvestades vastuse pikkust tasulise õigusabi korral põhjendatud 15 min ulatuses. Tutvumine kohtutäitur Katrin Velleti 24.05.2015 seisukohaga ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2016 määrusega ning menetlusliku olukorra tutvustamine kliendile (15min) on põhjendamatu, kuna puudutatud isik II ei ole sellele kaebust esitanud ning kohtupraktika kohaselt ei hüvitata kulusid, mida ei saa kontrollida toimiku põhjal.

Esimese astme kohtu määrus 18.08.2016 määrusega rahuldas Harju Maakohus puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määras kindlaks ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud summas 567 eurot. Kohus jättis puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 207 euro ulatuses. Kohus leidis, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja esitatud 11.07.2016 avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vastab § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tugines kohus TsMS § 138 lg-le 1, § 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1. Kohus märkis, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitas, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Seoses avaldaja vastuväitega, et asutamisest saadiks ei ole Kaidi Sarve Õigusbüroo OÜ maksnud mistahes riiklikke makse ja ei oma töötajaid ja et ilmselgelt osutab õigusbüroo puudutatud isikule II tasuta, märkis maakohus, et avaldaja vastuväide on sisutu. Õigusabi on osutatud 2016. aastal, kuna avaldus on kohtusse saabunud alles 29.01.2016. Seega ei oma tähtsust, kui suur on puudutatud isikut esindanud õigusbüroo eelmise aasta käive. Õigusbürool ei peagi olema ametlikult töötajaid, see ei ole kulude hüvitamise eelduseks. Eeldatavasti tegutseb Kaidi Sarv Kaidi Sarve Õigusbüroo OÜ ainsa juhatuse liikmena ettevõttes ainuisikuliselt. Kohtul ei ole alust eeldada, et õigusabi osutati tasuta, avaldaja ei ole oma väiteid piisaval määral tõendanud. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et puudutatud isiku esindajal on kulunud avaldaja kaebusega (avaldus + lisad, 77 lk) tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 3h 50min. Kohus nõustub avaldaja vastuväitega osaliselt. Tõepoolest oli kaebus suuremas osas puudutatud isiku esindajale tuttav juba kohtutäituri juures toimunud kaebemenetlusest. Siiski ei tähenda see seda, et esindaja saab kohtule esitatud kaebuse puhul eeldada, et selle sisu ja esitatud tõendid on samad. Asjatundliku õigusteenuse osutamiseks tuleb esindajal tutvuda kaebusega põhjalikult, samuti analüüsida esitatud tõendeid ning kujundada kaebuse osas oma seisukoht. Kohus luges nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2,5h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 1h 20min võrra. Puudutatud isiku II esindajal on kulunud Harju Maakohtu 05.05.2016 määrusega, millega jäeti avaldaja määruskaebus käiguta, tutvumiseks 5 min. Kohus nõustus avaldajaga selle osas, et tegemist on põhjendamatu kuluga. Määrus oli suunatud üksnes avaldajale, samuti on see kätte toimetatud üksnes avaldajale. Kohus möönis, et puudutatud isiku esindaja võib nimetatud määrusega tutvuda, kuid vastaspool ei pea sellist kulu hüvitama. Kohus luges nimetatud kulu 5min ulatuses mittevajalikuks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et puudutatud isiku esindajal on kulunud avaldaja määruskaebusega tutvumiseks 30min. Kohus, kontrollinud puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust, kõrvutades

selle kohtutoimikuga ning hinnates dokumendi sisu ja mahtu, leidis, et nimetatud toimingu ajakulu on põhjendatud. Kulu koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja kulu 03.05.2016 määruskaebuses toodud väidete arutamiseks kliendiga ning õigusliku positsiooni kujundamiseks 40min pidas kohus põhjendatuks. On loomulik, et õigusteenuse osutamiseks tuleb kliendiga konsulteerida, et seada paika õiguslik positsioon, arutada vastaspoole esitatud väiteid, koguda täiendavaid tõendeid jms. Oleks ebamõistlik, et hüvitamisele kuuluvad üksnes kohtutoimiku põhjal hinnatavad kulud. Sellisel juhul ei kuuluks hüvitamisele ükski kliendinõupidamine, kohtupraktikaga tutvumine, kohtutoimikuga tutvumine jms, mis on asjatundliku õigusteenuse osutamiseks tihti hädavajalik. Seega tuleb avaldaja vastuväide jätta tähelepanuta. Kohus leidis, et ajakulu 1h 50min puudutatud isiku II seisukoha koostamiseks ja esitamiseks kohtule on mõneti ülemäärane. Puudutatud isiku esindaja on varasemalt 30min vältel määruskaebusega tutvunud ning 40min vältel kliendiga sel teemal nõu pidanud. Seisukoht määruskaebusele on mahult ca 2 lk ning sisult keskpärase keerukusega. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks on 1h 20min, vähendades toimingu ajakulu 30min võrra. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et puudutatud isiku esindajal on kulunud kohtutäitur Katrin Velleti 24.05.2015 seisukohaga ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2016 määrusega tutvumiseks ning kliendile menetlusliku olukorra tutvustamiseks 15min. Kohus leidis, et kulu on põhjendatud ja mõistlik. Esindaja peab esindatavat menetlusliku olukorraga kursis hoidma. Ringkonnakohtu määrusega tutvumine on põhjendatud, kuivõrd sellest selgub, kas maakohtu määrus jääb jõusse, samuti selgub menetluskulude jaotus. Määrusega tutvumine on vajalik ka edasikaebevajaduse hindamiseks. Kokku luges kohus puudutatud isiku lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 5h 15min (7h 10min-1h 55min), mis puudutatud isiku esindaja tunnitasu (108 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 567 eurole, milline summa tuleb avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja mõista. Puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 207 euro ulatuses. Määruskaebus 02.09.2016 esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik II tühistada Harju Maakohtu 18.08.2016 määruse osas, millega jäeti puudutatud isiku II avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 207 euro ulatuses rahuldamata (resolutsiooni punkt 3) ja teha uus määrus, millega mõista avaldajalt puudutatud isiku II kasuks täiendavalt välja menetluskulud 207 euro ulatuses. Kohus põhjendas avaldaja avaldusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu vähendamist asjaoluga, et kaebus olevat suuremas osas puudutatud isiku esindajale tuttav juba kohtutäituri juures toimunud kaebemenetlusest. Kohus on siinkohal eksinud. Puudutatud isiku II esindaja kohtueelses menetluses ei osalenud. Kaidi Sarvele esindusõiguse andnud volikiri on puudutatud isiku II poolt allkirjastatud alles 18.02.2016 ning esimene menetlusdokument on esindaja poolt esitatud 25.02.2016. Esindaja Kaidi Sarv sai kohtutäiturile esitatud kaebustest, nende lahendamisest kohtutäituri juures ning kohtule esitatud avaldusest teada alles 17.02.2016, kui puudutatud isik II pärast kohtult dokumentide saamist nendega tema poole pöördus. Seega ei olnud puudutatud isiku II esindaja täitemenetlusega varasemalt kursis. Täiendavalt on kohus jätnud tähelepanuta, et 3 tundi ja 50 minutit ei kulunud esindajal

mitte üksnes avalduse ja selle lisadega tutvumisele, vaid ka vastuse koostamisele (mis hõlmas endas ka koostöös esindatavaga õigusliku seisukoha kujundamist). Ainuüksi avalduse läbivaatamisele ja avalduses ning selle lisades toodud faktiliste asjaolude kontrollimisele kulus ligi 2 tundi. Vastuse koostamisele kulutatud 2 tundi ei ole samuti ülemäärane ajaviitmine. Kuna avalduse läbivaatamise ja vastuse koostamise ajakulu 3 tundi ja 50 minutit hõlmab täiesti uue, mahuka avalduse läbivaatamist ja sellele vastuse koostamist, on selline ajakulu täiesti vajalik ja põhjendatud. Harju Maakohtu 05.05.2016 määrusega, millega kohus jättis avaldaja määruskaebuse käiguta, tutvumisele kulus esindajal 5 minutit. Puudutatud isik II ei nõustu kohtu seisukohaga nimetatud kulu mittevajalikuks lugemisel. Puudutatud isik II märgib, et 05.05.2016 kell 15.44 tuli puudutatud isiku II esindajale järgmine e-toimiku teavitus: “E-Toimik annab teada, et Teile on tehtud nähtavaks uus dokument asjas 2-16-1598 "KÜ Kunderi 10 kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet i 23.12.2015 ja 19.01.2016 otsustele täiteasjas nr 031/2015/1581". Dokumendi info: Kohtumäärus nr. 2-16-1598/12, 05.05.2016. Koostaja: Tiia Bergson, Andrea Lega.” Sellega andis kohus poolele teada, et menetluses on koostatud kohtumäärus, millega tuleks tutvuda. Kui kohus leiab, et menetluses on dokumente, millega pole menetlusosalisel vajalik tutvuda, ei tuleks siis ka poolt teavitada. Kohus ei saa eeldada, et kui kohus saadab teate kohtumäärusest, siis poole esindaja sellega ei tutvu. Kõnealuse kohtumääruse aluseks oleva puudustega määruskaebuse esitas kohtule menetluskulude kandmiseks kohustatud isik. Praegusel juhul on kulude tekkes aga otseselt süüdi menetluskulude hüvitamiseks kohustatud pool. Kohus leidis, et 03.05.2016 määruskaebusele vastuse koostamise ja esitamise ajakulu 1 tund ja 50 minutit on mõneti ülemäärane, põhjendades oma seisukohta asjaoluga, et puudutatud isiku II esindaja oli varasemalt 30 min vältel määruskaebusega tutvunud ning 40 min vältel kliendiga sel teemal nõu pidanud. Kohus leidis, et määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks on 1 tund ja 20 minutit, vähendades toimingu ajakulu 30 minuti võrra. Puudutatud isik II kohtu seisukohaga ei nõustu. Kõnealune määruskaebus oli oma olemuselt keerukas kaebus, koosnes nõuetest kolmes osas, mis eeldasid määruskaebuses esitatud kõikidele asjaoludele vastamist. Kuna määruskaebuses esitati samaaegselt etteheiteid kõikidele varasematele menetlejatele, oli süsteemse ja arusaadava vastuse koostamine tavapärasest keerukam ja aeganõudvam. Määruskaebusele vastuse koostamiseks 1 tunni ja 50 minuti kulutamine oli täiesti vajalik ja põhjendatud. Asjaolu, et esindaja oli määruskaebusega enne vastuse koostamist tutvunud ja selle asjaolusid mittejuristist kliendiga arutanud, ei anna alust vastuse koostamisele kulunud aja kunstlikuks lühendamiseks. Puudutatud isik II leiab, et õigusabi osutaja poolt kohtule esitatud avaldusega tutvumine, sellele vastuse koostamine, kohtu poolt antud määrusega tutvumine ning määruskaebusele vastuse koostamine on kõik menetlusosalise õiguste kaitseks vajalikud tegevused. Õigusabi põhjendatuse kontrollimisel tuleb kohtul hinnata, kas õigusabile kulutatud aeg on optimaalne või ülemääraselt pikk, kusjuures hinnangu andmine ei ole kohtu suvaotsus, vaid peab kulude hüvitamata jätmisel põhinema selgetel kriteeriumidel. Kohus ei ole viidanud ühelegi konkreetsele võrdlusmaterjalile, millega ta nimetatud menetlustoimingutele kulunud aega võrdles ning millega võrreldes on puudutatud isiku II esindaja aega kulutanud ülemääraselt. Kohtupraktikale tuginedes arvestatakse menetlusdokumendi koostamisele kuluvat aega keskmiselt 1 lk = 1 tund. Menetlusdokumendi leheküljega tutvumisele kuluv aeg on veerand kuni pool sellest. Kiiremat dokumendiga tutvumist ja dokumendi koostamist eeldatakse olukorras, kus menetlusosalised on dokumendi sisuga juba varasemast kursis ning menetlusosalist esindab spetsialiseeritud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteadlane. Sellisel

juhul tasakaalustab väiksemat ajakulu esindaja kõrgem tunnitasu. Keskmisest pikemat ajakulu õigustab asjaolu, kui menetlusdokument on keskmisest keerukam. Käesoleval juhul on maakohus jätnud puudutatud isiku II poolt kantud õigusabikulud olulisel määral välja mõistmata ja seda hoolimata asjaolust, et kahes kohtuastmes kantud menetluskulu on võrreldes analoogiliste menetlustega tagasihoidlik – 774 eurot. Kohtuga võrdväärse tähelepanelikkusega ja põhjalikkusega peab asjas esitatud dokumentidesse suhtuma ka poole esindaja. Puudutatud isiku II esindaja on tsiviilasjas nr 2-16-1598 kahes kohtuastmes õigusabi osutanud 7 tundi ja 10 minutit. Seega peaks ka kohus olema kahes kohtuastmes asja läbivaatamiseks kulutanud samaväärse aja. Puudutatud isik II palub iga menetluskulu vajalikkuse ja põhjendatuse juures silmas pidada ka seda, kui palju kulub kohtul endal aega samaväärse menetlustoimingu tegemiseks. Vastus määruskaebusele Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.08.2016 määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 osaliselt tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab avaldajalt puudutatud isiku II kasuks täiendavalt välja menetluskulud summas 153 eurot. Määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik II maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis puudutatud isiku II avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata. Üheks õigusabi osutamisel tehtud toiminguks, mille ajakulu maakohus vähendas, oli tutvumine avaldaja kaebusega ja sellele vastuse koostamine. Maakohus põhjendas nimetatud toimingu ajakulu vähendamist asjaoluga, et kaebus oli suuremas osas puudutatud isiku esindajale tuttav juba kohtutäituri juures toimunud kaebemenetlusest. Määruskaebuses väidab puudutatud isik II, et puudutatud isiku II esindaja kohtueelses menetluses ei osalenud, märkides seejuures, et lepingulisele esindajale Kaidi Sarvele esindusõiguse andnud volikiri on puudutatud isiku II poolt allkirjastatud alles 18.02.2016 ning esimene menetlusdokument on esindaja poolt esitatud 25.02.2016. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et puudutatud isiku II lepinguline esindaja kohtueelses menetluses ei osalenud. Kaebuses osundatud 18.02.2016 koostatud volikiri (kd I tl 91-92), millega puudutatud isik II volitas Kaidi Sarve ennast esindama tsiviilasjas nr 2-16-1598, ei võimalda teha järeldusi sellest, kas sama esindaja esindas puudutatud isikut II ka kohtueelses, s.o kohtutäituri juures toiminud, kaebemenetluses. Küll aga võimaldab vastavale järeldusele jõuda avaldaja kaebusele lisatud avaldus täitemenetluse algatamiseks (kd I tl 15), milles puudutatud isik II on sissenõudjana märkinud enda esindajaks Kaidi Sarve. Asjaolu, et Kaidi Sarv oli puudutatud isiku II esindajaks kohtueelses menetluses, nähtub ka puudutatud isiku II poolt allkirjastatud 13.07.2015 volikirjast (kd I tl 16), milles viimane on volitanud Kaidi Sarve Õigusbüroo OÜ juhatuse liiget Kaidi Sarve esindama ennast tsiviilasjas nr 2-15-1993 tehtud otsuse alusel täitemenetluse algatamisel, läbiviimisel jm täitemenetlusega seotud toimingute tegemisel. Eeltoodut arvestades ei vasta tõele puudutatud isiku II väide, et tema esindaja ei olnud täitemenetlusega varasemalt kursis. Seega on maakohus, hinnates avaldaja kaebusega tutvumise ajakulu, põhjendatult arvestanud kohtueelses menetluses dokumentidega varasemat tutvumist, mis võib iseenesest olla aluseks toimingu ajakulu vähendamiseks. Küll aga on maakohus ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul põhjendamatult vähendanud ajakulu

avaldaja kaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks, leides, et nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 2,5 tundi. Ringkonnakohus maakohtu vastava seisukohaga ei nõustu ja toetab selles osas määruskaebuses toodut ning leiab, et maakohus ei ole nimetatud toimingu ajakulu hindamisel arvestanud, et avalduses märgitud ajakulu 3 tundi ja 50 minutit ei kulunud puudutatud isiku II esindajal mitte üksnes avaldaja kaebusega tutvumiseks, vaid ka sellele vastuse koostamiseks. Maakohus on ise vaidlustatud määruses leidnud, et vaatamata sellele, et kaebus oli esindajale suuremas osas tuttav juba kohtutäituri juures toimunud kaebemenetlusest, ei saa kohtule esitatud kaebuse puhul eeldada, et selle sisu ja esitatud tõendid on samad, mistõttu tuleb esindajal asjatundliku õigusteenuse osutamiseks tutvuda kaebusega põhjalikult, samuti analüüsida esitatud tõendeid ning kujundada kaebuse osas oma seisukoht. Arvestades lisaks eeltoodule tutvumist vajava kaebuse mahtu (enam kui 3 lehekülge), kaebuse lisade arvu ja kaebusele koostatud vastuse sisu ja mahtu (ca 3 lehekülge), on ringkonnakohus seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakulu kokku 3 tundi ja 50 minutit avaldaja kaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele ei saa pidada ülemääraseks. Selles osas peab ringkonnakohus võimalikuks määruskaebuse rahuldada ja mõista avaldajalt puudutatud isiku II kasuks täiendavalt maakohtu mõistetule välja menetluskulud 1 tunni ja 20 minuti, s.o 144 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses. Samuti peab ringkonnakohus määruskaebust põhjendatuks osas, milles puudutatud isik II vaidlustab maakohtu määruse Harju Maakohtu 05.05.2016 määrusega tutvumise ajakulu 5 minuti mittevajalikuks pidamise osas. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks maakohtu seisukohta, et ajakulu 5 minutit tutvumiseks Harju Maakohtu 05.05.2016 määrusega, millega jäeti käiguta avaldaja määruskaebus, on mittevajalik ja vastaspool ei pea sellist kulu hüvitama põhjusel, et määrus oli suunatud ja kätte toimetatud üksnes avaldajale. Puudutatud isikule II, kelle esindajale saabus e-toimiku teavitus nimetatud määruse talle nähtavaks tegemise kohta, ei olnud ilma määrusega tutvumata teada määruse sisu ega seega ka asjaolu, et see on suunatud üksnes avaldajale. Kuivõrd kohus tegi määruskaebuse käiguta jätmise määruse etoimikus puudutatud isikule II ja tema esindajale nähtavaks, nagu see nähtub e-toimikust, ja seejärel saatis e-toimik sellekohase teate, said puudutatud isik II ja tema esindaja eeldada, et vastava dokumendiga tutvumine on vajalik. Toodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka järeldada, et selline kulu menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames hüvitamisele ei kuulu. Seega mõistab ringkonnakohus avaldajalt puudutatud isiku II kasuks täiendavalt välja menetluskulud summas 9 eurot (108 x 5 min). Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus, hinnates puudutatud isiku II lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust seoses avaldaja 03.05.2016 dateeritud ja 04.05.2016 esitatud määruskaebusele vastuse koostamisega, diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on nimetatud toimingu ajakulu hindamisel põhjendatult arvestanud asjaoluga, et eelnevalt on puudutatud isiku II esindaja 30 minuti vältel avaldaja määruskaebusega tutvunud ja 40 minuti vältel arutanud kliendiga määruskaebuses toodud väiteid ja kujundanud õigusliku positsiooni. Arvestades eeltoodut, määruskaebusele koostatud vastuse mahtu (ca 2 lk) ja asjaolu, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks on 1 tund ja 20 minutit. Määruskaebuses on puudutatud isik II palunud menetluskulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada ka seda, kui palju kulub kohtul endal aega samaväärse menetlustoimingu tegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isiku menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise seisukohast tähtsust asjaolul, milline oleks kohtu ajakulu samaväärse toimingu tegemisel.

Kohtu ajakulu menetlustoimingute tegemisel ei võimalda anda hinnangut konkreetse lepingulise esindaja kulu osas toimingute tegemisel. Kohus selgitab, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel võtab kohus lisaks lepingulise esindaja kvalifikatsioonile arvesse ka konkreetse vaidluse keerukust ning asjas esitatud tõendite ja dokumentide mahtu ja sisu. Nimetatud aspekte silmas pidades ei pea ringkonnakohus võimalikuks muuta maakohtu määrust avaldaja määruskaebusele vastuse koostamise ja kohtule esitamise ajakuluga seoses. Arvestades eeltoodut kuulub avaldajalt puudutatud isiku II kasuks maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulu suurendamisele 1 tunni ja 25 minuti ulatuses, mis puudutatud isiku II lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu 108 eurot (ilma käibemaksuta) arvestades on 153 eurot (1h 25min x 108). Kokku kuulub avaldajalt puudutatud isiku II kasuks väljamõistmisele puudutatud isiku II põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 6 tunni ja 40 minuti ulatuses, s.o summas 720 eurot (6h 40min x 108). Puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 54 euro ulatuses (taotletud summa 774 eurotrahuldatud summa 720 eurot). TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.