2-16-10725/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

lepingu alusel ehitati hooneid objektile XXXX ning Lisas 3 oleva 19.01.2016. a sõlmitud lepingu alusel ehitati hooneid objektile XXXX lepingu alusel anti hooned üle alljärgnevalt: 20 moodulit üle antud 20.02.2016. a; 14 moodulit üle antud 02.03.2016. a; 8 moodulit üle antud 24.03.2016. a. XXXX lepingu alusel anti kõik 18 moodulit üle 24.03.2016. a. Käesolevaga lisame ka üleandmise aktid. Antud aktidest on nähtav, et viimased moodulid olid üle antud võlausaldaja poolt Võlgnikule 24.03.2016. a. Sel päeval allkirjastati aktid, mis on lepingu tähenduses vastuvõtuprotokoll. Võlausaldaja oli väljastanud võlgnikule järgmised arved: XXXX lepingu alusel väljastati 15.03.2016. a arve nr 2016029, mille maksetähtaeg oli 22.03.2016. a. Arve oli väljastatud 17,5%’le lepinguhinnast. XXXX lepingu alusel väljastati 05.04.2016. a arve nr 2016043, mille maksetähtaeg oli 14.04.2016. a. Arve oli väljastatud 17,5%’le lepinguhinnast. Mõlema lepingu punkti 5.2.5 kohaselt on võlausaldajal kohustus tasuda 17,5% lepinguhinnast piiranguteta 21. tööpäeval kui paigaldust ja sellele järgnevat linnale üleandmist ei toimu ükskõik, mis põhjusel 20 tööpäeva jooksul pärast esimese vastuvõtuprotokolli koostamist. Võttes arvesse, et viimased moodulid anti üle 24.03.2016. a, siis 21. tööpäev oli 21.04.2016. a. Selleks päevaks oli võlgnik kohustatud tasuma 17,5% viimasest osamaksest ilma piiranguteta. Tänaseks päevaks ei ole võlgnik oma maksekohustust täitnud ega tasunud, ka mitte osaliselt, võlausaldaja poolt väljastatud arveid. Vaatamata kõigele, sealhulgas vaatamata asjaolule, et Saksamaa linn Dormagen ei ole omalt poolt moodulid vastu võtnud, on võlgnik kohustatud tasuma lepingute punkti 5.2.5 kohaselt järgmised summad: XXXX lepingu alusel 115 546,2 EUR; XXXX lepingu alusel 46 645,2 EUR. Mõlema lepingu 9.4 alusel on võlausaldajal õigus nõuda leppetrahvi 0,5% hilinenud makse summast iga viivitatud päeva eest, ent mitte rohkem kui 7,5% kogu lepingulisest hinnast. Arvestades, et võlausaldaja oli kohustatud tasuma 17,5% lepingu hinnast hiljemalt 21.04.2016.a ning pankrotiavalduse esitamise päevaks ei ole tasutud midagi on viivis järgmine: XXXX lepingu alusel on viivis 12.07.2016. a päeva seisuga 47 951,67 EUR (Tasumisele kuuluv summa 115 546,2 EUR x 0,5% päevas viivis x 83 viivitatud päevad); XXXX lepingu alusel on viivis 12.07.2016. a päeva seisuga 19 357,76 EUR (Lepinguhind 186 580,8 EUR x 0,5% päevas viivis x 83 viivitatud päevad). Võlausaldaja esitas võlgnikule 20.06.2016. a pankrotihoiatuse ja andis täiendava tähtaja kuni 30.06.2016. a. Võlausaldaja ei esita kohtule võlgniku vastust kuna see ei sisalda antud juhul ühtegi olulist asjaolu. Antud vastuses võlgnik eitab, et tal on maksekohustus ja oma maksejõuetust. Võlgnik esitas pretensiooni töödele, mis ei ole samuti antud juhul üldse olulised kuivõrd need on esitatud hilinenult VÕS § 644 lõike 1 kohaselt. Veelgi enam, võlgnikul on maksekohustus lepingute punkti 5.2.5 alusel ka siis kui pretensioonid ei oleks esitatud hilinenult kuivõrd lepingus on pooled kokku leppinud, et 17,5% tasutakse piiranguteta. Võlgniku vastus Kohtule 08.09.2016. a esitatud vastuses vaidleb võlgnik pankrotiavaldusele vastu. XXXX vahel on kerkinud tsiviilõiguslik vaidlus, milline kuulub kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele hagimenetluses. XXXX kuulub märkimisväärses ulatuses rahalisi nõudeid Saksamaa linnade vastu, kellega on XXXX sõlminud lepingud moodulmajade püstitamiseks Saksamaal. Nimetatud nõuete suurusjärk on 8 000 000 eurot. XXXX kuulub ka laenulepingust tulenev 77 600 euro suurune rahaline nõue XXXX OÜ (XXXX ) vastu, milline on tagatud 351 000 euro suuruse ühishüpoteegiga XXXX kasuks kinnisasjade nr 13255602; 13255802; 13255902; 13256002; 13256102; 13256202; 13256302; 13256402; 13256502; 13256602; 13256702; 13256802; 13256902; 13257102; 13257302; 13257402; 13257502; 13257602; 13257702; 13257802; 13257902; 13258002; 13258102; 13258202; 13258902; 13259702; 13259902 suhtes, milliste väärtus ületab 1 400 000 eurot. XXXX on esitanud vaidlusaluse pankrotiavalduse pelgalt seetõttu, et ta ei ole (perspektiivi kaalutlusel) valmis lahendama käesolevat vaidlust väljaspool pankrotimenetlust, st hagimenetluses. XXXX nõuded ei kuuluks hagimenetluses rahuldamisele, kuivõrd XXXX on ulatuslikult rikkunud moodulmajade töövõtulepinguid. Samas jääb XXXX kindlaks ka oma 30. juuni 2016. a pankrotihoiatuse suhtes esitatud vastuses avaldatud seisukohale, et XXXX

vaidlusalused nõuded ei ole muutunud isegi sissenõutavaks, kuivõrd lepingute sõnastus (punktid 5.2.3 ja 5.2.5) ei toeta XXXX käsitlust. Tarnitud moodulmajadel on ulatuslikke varjatud puudusi, milliste kõrvaldamisega seoses on XXXX tekkinud märkimisväärset varalist kahju. Käesoleva hetke seisuga on kahju, mille eest XXXX vastutab, enam kui 137 000 eurot. Kuivõrd moodulmajad ei ole veel linnale üle antud, ei ole kahju lõplik suurus teada. Nimetatud rikkumiste hulka kuulub eeskätt järgnev: puuduvad asendusuksed raamiga või ilma, mis olid saanud kahjustada pakendite uuesti sulgemisel tehases, puuduvad plaadid ja välisfassaadipaneelid, valed seinaelemendid kahes moodulis, valed naelad välisfassaadi eri kohtades, puuduvad Strandi ventilatsioonitorud ja veeboilerid, puuduvad torud ja küttetorud, püsttorud ja ühendused, mis ei ole EI/F30, puuduvad ukseliistud ja kipsplaadid, kaardus põrandad, probleemid alusplaatide kinnitustega, puuduvad väljapuhkeõhu katted, puuduvad küttetorude ühendused M8 kuni M10, valesti kinnitatud puidust alusplaadid ühisruumis, puuduvad külmaveetorude liitmikud ühisruumis ja kontoris olev juhtmestik, puuduv vooder, valesti ehitatud sise- ja välisseinad, valed katused ja katusematerjali nappus, valesti paigaldatud räästaserv, mis mõlemad tekitavad lisatööd katusepaigaldajatele jne. XXXX on jooksvalt informeerinud XXXX ’t kõigist puudustest. Samuti on XXXX jätnud pikendamata pangagarantii Saksamaa linna ees olgugi, et temale on tasutud lepingu järgselt 70% selle kogumaksumusest ning see makse peab olema kogu lepingu kehtivusperioodil enne moodulmajade lõpliku üleandmist (vt lepingu p 4.6) tagatud pangagarantiiga (lepingu p 5.4 jj). XXXX ’l on igal juhul VÕS § 111 alusel õigus keelduda XXXX poolt nõutud 17,5% ostuhinna tasumisest. Sellest ning VÕS § 101 lg-st 3 ja § 119 lg-st 2 tulenevalt ei ole ka XXXX viivisenõuded põhjendatud. XXXX selgitab, et enne hinna alandamist või tasaarvestamist peab aga tööd olema lõpetatud ning moodulmajad linnale üle antud, kuivõrd vastasel juhul ei ole XXXX ’l teada täpset ulatust, mille osas hinda alandada või tasaarvestust teha. XXXX tegeleb käesoleval ajal aktiivselt moodulmajade parandamisega eesmärgiga need linnale õige varsti üle anda. XXXX peab tõenäoliseks, et pärast moodulmajade lõpliku üleandmist linnale võib olla vajalik korraldada ekspertiis selleks, et kõik kulud kokku arvutada. Käesolevaks hetkeks tuvastatud kulutuste suurus, mille eest XXXX VÕS § 642 lg 1 järgselt vastutab, on 19. jaanuari 2016. a töövõtulepingu osas 48 986,75 eurot (lisandub KM) ja 07. jaanuari 2016. a töövõtulepingu osas 88 143,47 eurot (lisandub KM). Seda tõendavad vastavasisulised arved. Kokkuvõttes on üheselt selge, et mistahes alternatiivi kohaldamisel on XXXX algatanud käesoleva menetluse pahas usus ning üksnes soovist survestada XXXX ’t ning vältida tsiviilvaidluse pidamist hagimenetluses. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindaja ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et XXXXOÜ ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule 20.06.2016. a pankrotihoiatuse. Võlgnik kohustust ei täitnud ja vaidleb nõudele vastu. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 3 p-des 1-7. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning punkti 6

kohaselt võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Võlgniku poolt 08.09.2016. a esitatud vastuväite kohaselt avaldajal puuduvad sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu. Avaldusele lisatud töövõtulepingutest ei nähtu, et tegemist oleks võlgniku suhtes sissenõutavateks muutunud nõuetega. Täiendavalt selgitab võlgnik, et avaldaja poolt kohtule esitatud eesti keelsed tõlked ei ole korrektsed, inglise keelsete lepingute punktid 5.2.3 ja 5.2.5 ei toeta XXXX _ OÜ käsitlust. Lepingu punkt 5.2.5 ei sätesta, et nõuded muutuvad (igal juhul) sissenõutavaks enne üleandmist (tl 121, 126). Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik ajutine haldur nimetada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Pankrotimenetluse aluspõhimõtteks on, et pankrotimenetluse aluseks olev nõue peab olema selge. Kohus leiab, et vaidlus väidetavate nõuete ja moodulmajade puuduste ning võimaliku nõuete tasaarvestamise üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Käesolevas menetluses on võlgnik nõudele põhjendatud vastu vaielnud. Võlausaldaja on kohtule esitanud lepingu tõlked, mis ei ole kohtu hinnangul korrektsed. Inglise keelsete lepingute punkt 5.2.5. ei sätesta tingimust, et nõue muutub sissenõutavaks piiranguteta ka olukorras, kus töövõtulepingut on rikutud. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. 16.09.2016. a on XXXXOÜ andnud XXXXOÜ-le tagatise (hüpoteek) 19.01.2016.a sõlmitud moodulmajade ehitamise ja tarnimise töövõtulepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate rahaliste nõuete täitmiseks. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik XXXXOÜ ajutist haldurit nimetada. Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et XXXXOÜ (tl 186) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle lisade kohaselt taotleb võlgnik õigusabikulude hüvitamist kokku summas 2 073,25 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud nimekirjast ja arvest nähtub, et võlgnik kasutas esindaja teenust kokku 14,15 tundi. Esindaja teenust kasutas võlgnik alljärgnevalt: tutvumine 24. augusti 2016. a kohtumäärustega. XXXX 12. juuli 2016. a pankrotiavalduse ja selle lisade põhjalik analüüs. 24. augusti 2016. a esialgse vastuse saatmine kohtule e-kirja teel. Suhtlus kliendiga –

3,45 tundi, s.o 465,75 eurot; 08. septembri 2016. a kirjaliku vastuväite koostamine ja lisade komplekteerimine. Vastuväite kooskõlastamine kliendiga – 7,5 tundi, s.o 1 012,50 eurot; 09. septembri 2016. a eelistungiks ettevalmistamine. Kohtumine kliendiga enne eelistungit. Eelistungist osavõtmine. Eelistungi protokolliga tutvumine – 3 tundi, s.o 405 eurot. Kokku 1 883,25 euro ulatuses, millele lisandub 190 eurot tõlkekulu seoses 09.09.2016 eelistungil. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et võlgniku lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgniku vastuväide on sisuliselt vastuväide võlausaldaja pankrotihoiatusele. Kohtu hinnangul on pankrotiavaldusega ja lisadega tutvumise ajakulu põhjendatud mitte rohkem kui 1,45 tundi ning vastuväite koostamise ajakulu põhjendatud mitte rohkem kui 5,5 tunni ulatuses. Eelistungiks ettevalmistamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Kohus nõustub võlausaldajaga selles, et 40 minutit tõlgi kasutamist eelistungil hinnaga 190 eurot on ülepaisutatud. Arvestades võlausaldaja poolt lisatud viiteid hinnakirjadele, peab kohus põhjendatuks kulu tõlgile 60 euro ulatuses. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on advokaat Lembit Tedder osutanud võlgnikule õigusabiteenust tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et see ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-66-12 tulenevalt võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks lugeda 110 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 9,15 tundi, tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta), kokku summas 1 208,25 eurot, millele lisandub 60 eurot tõlkekulu. Nimetatud summa tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista.