Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Harju Maakohus Kaisa Margus 13.03.2025, Tallinn 2-25-1734 J H maksejõuetusavaldus Võlgnik: J H (isikukood xxx) Usaldusisik: Mark Uska (e-post [email protected]) Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja J H (isikukood xxx) pankrot 13. märtsil 2025 kell 16:30.
2.Nimetada J H pankrotihalduriks Mark Uska.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 02.04.2025 kell 11:15. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).
4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
5.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
6.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
11.Määrata usaldusisiku Mark Uska tasuks 1860,50 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult J H usaldusisiku Mark Uska kasuks.
12.Hüvitada usaldusisik Mark Uskale kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 1006,50 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo USKA OÜ arvelduskontole xxx.
Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.J H (võlgnik) esitas 31.01.2025 kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis 04.02.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Mark Uska.
3.Usaldusisik esitas 21.02.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ainus realiseeritav vara on Tuleva III samba pensionifondi osakud hinnangulise väärtusega 49,97 eurot. Muu vara puudub. Igakuine sissetulek on töötasu, vajaduspõhine õppetoetus ja toimetulekutoetus, kokku summas 1878,34 eurot. Võlgniku arvelduskontode jääk on 46,25 eurot. Teadaolevad (sissenõutavaks muutunud) kohustused moodustavad kokku vähemalt 45 701,42 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 1315 eurot. Usaldusisik tõi esile, et võlgniku suhtes võivad esineda FIMS § 45 lg 3 punktides 4 ja 5 sätestatud alused seoses 2023. aastal võlgniku poolt tehtud tehinguga. Võlgnik võõrandas 01.03.2023 lepingu alusel võlgnikule kuuluva pärandvara ühisuse osa tasuta kolmandale isikule, lepingu kohaselt oli tehingu väärtus 16 000 eurot. Pärandvarasse kuulus kinnisasi. Tehing tehti viisil, et vara ei võõrandatud lähikondsetele, vaid äriühingule, kuid hiljem said kinnisasja omanikuks võlgniku isa ja vend. Võlgnik andis tehingu kohta vastuolulisi selgitusi. Usaldusisik pidas siiski põhjendatuks algatada võlgniku suhtes nii pankroti- kui ka kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik märkis, et võlgniku maksejõuetuse põhjustasid ka võlgniku krediidiandjad, kes tõenäoliselt rikkusid vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.Kohus korraldas võlgniku maksejõuetusavalduse arutamiseks 10.03.2025 kohtuistungi, kus kohus küsis võlgnikult 01.03.2023 tehingu kohta selgitusi. Võlgnik selgitas mh, et kuna võlgnik ei saanud oma sugulastega (teiste pärijatega) kokkuleppele, otsustas võlgnik oma pärandvara ühisuse osa võõrandada kolmandale isikule ning et võlgnik ei teadnud, kellele kinnisasi pärast edasi võõrandatakse. Võlgnik keeldus kohtuistungil osadele 01.03.2023 tehingut puuduvatele küsimustele vastamast.
5.Võlgnik saatis pärast kohtuistungit (10.03.2025) kohtule e-kirja, milles selgitas täiendavalt 01.03.2023 tehinguga seonduvaid asjaolusid (mida võlgnik kohtuistungil ei avaldanud). Võlgnik märkis, et sai tegelikult pärandvara ühisuse osa võõrandamise eest 7000 eurot, kuid sularahas ning et võlgnik ei maksnud sellelt tulumaksu. Võlgnik lisas, et sai osa võõrandamise eest vähem, kui see väärt oli.
6.Usaldusisik esitas 11.03.2025 kohtule seisukoha, võttes arvesse võlgniku poolt 10.03.2025 2
avaldatut. Usaldusisik leidis, et kuigi võlgniku tegevus on taunitav, oleks siiski põhjendatud ja mõistlik algatada võlgniku suhtes nii pankroti- kui ka kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik märkis, et võlgniku arvelduskontolt nähtuvad 01.03.2023 sularaha sissemaksed summas 7000 eurot, mis eelduslikult on võlgniku väidetud raha pärandvara ühisuse osa võõrandamisest. Usaldusisik lisas, et 2023. märtsis tasus võlgnik erinevatele krediidiandjatele ca 4900 eurot, mis usaldusisiku hinnangul osutab, et võlgnik ei olnud oma rahaliste kohustuste täitmise suhtes täiesti hoolimatu. Usaldusisik leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine oleks mõistlik ka seetõttu, et võlgniku jaoks tähendaks menetluse algatamata jätmine tõenäoliselt kümne või mitmekümne aastast võlaorjust, mida tarbijakrediidi sätete järgimine on mõeldud ära hoidma.
7.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
8.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
9.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
10.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku ainus realiseeritav vara on Tuleva III samba pensionifondi osakud väärtusega 49,97 eurot, kuid teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt 45 701,42 euro ulatuses (vt ülal, p 3). Ka võlgniku igakuine sissetulek ei ole piisav, et võetud kohustusi täita.
11.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik Mark Uska andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Mark Uska (PankrS § 31 lg 6).
12.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
13.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.
14.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti
3
väljakuulutamisega.
15.Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Tegemist on seega kohtu kaalutlusotsusega, s.o isegi kui esinevad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud alused, võib kohus siiski menetluse algatada.
16.Võlgnik on käitunud selgelt taunitavalt: võlgnik ei andnud algselt usaldusisikule tõest infot 01.03.2023 tehingu kohta; võlgnik keeldus 10.03.2025 kohtuistungil ka kohtule teatud asjaolusid selgitamast ning võlgniku poolt hiljem avaldatust nähtub, et võlgnik tegi 01.03.2023 tehingu tegelikult tasu eest sularahas, kuigi lepingus oli kirjas, et võlgnik võõrandas oma pärandvara ühisuse osa tasuta. Eeltoodust sõltumata peab kohus käesoleval juhul aga mõistlikuks ja põhjendatuks anda võlgnikule siiski võimalus kohustustest vabastamise menetlus läbida. Kohus võtab siinjuures arvesse (i) võlgniku majanduslikku olukorda (mille usaldusisiku hinnangul on põhjustanud ka tõenäoliselt oma kohustusi rikkunud krediidiandjad), sh menetluse mittealgatamise tagajärgi võlgnikule; (ii) asjaolu, et kuigi võlgnik algselt varjas 01.03.2023 tehingu teatud asjaolusid, otsustas võlgnik lõpuks siiski kohtule ausalt toimunut selgitada; (iii) asjaolu, et võlgniku poolt hiljem avaldatust (sularahas tehingu tegemine) ei nähtu, et sellise tegevuse eesmärk oleks olnud olemasolevate võlausaldajate kahjustamine ning (iv) usaldusisiku poolt esile toodud asjaolu, et 01.03.2023 tehingu raames saadud (sula)raha kasutas võlgnik olulisel määral võlausaldajate ees oma kohustuste täitmiseks. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
17.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
18.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel.
19.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
20.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
21.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
22.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
23.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku 4
kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
24.Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 12,20 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 125 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 1525 eurot, koos käibemaksuga 1860,50 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
25.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
26.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
27.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 12,20 tunni eest summas 825 eurot (alustatud pooltunde 25 × 33), s.o koos käibemaksuga 1006,50 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse osaliselt, s.o 1006,50 eurot ulatuses, usaldusisikule riigi vahenditest.
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
28.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
29.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 5
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
30.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.