Korteriühistu Karusselli 71 hagi JK’i vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.10.2015.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
304,30 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JK’i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Korteriühistu Karusselli 71 (registrikood 80203591), tehinguline esindaja Anu Toomemägi Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): JK (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Monika Meerents ja vandeadvokaat Toomas Kõiv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 23.10.2015.a otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 304,30 eurot, samuti osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 2022,82 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata osas, milles hageja hagist ei loobunud. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.1.Lõpetada menetlus KÜ Karusselli 71 hagis JK ́i vastu 462,98 euro nõudes.
4.2.Jätta rahuldamata KÜ Karusselli 71 hagi JK ́i hagi 304,30 euro nõudes.
4.3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
1(8)
Tsiviilasi nr 2-10-39645
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.17.08.2010.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista 12 005,40 krooni. Hageja loobus 462,98 euro osas hagist, kuna kostja tasus nimetatud summa hagejale pärast hagi esitamist. Hageja luges nimetatud summa arvel tasutuks haldustasu. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja alates 2008.a augustist majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest esitatud arved osaliselt või täies ulatuses tähtaegselt tasumata. Hageja üldkoosoleku 28.06.2008.a otsusega oli tasu majandamiskulude eest kehtestatud haldustasuna 5 krooni korteri ruutmeetri kohta. Haldustasust kaetakse remondikulud, palgad, koristusvahendid ja materjalid, hoone kindlustus, lumelükkamine, raamatupidamisteenus, revideerimistasud, käibevara, telefoni- ja transpordikulu, jooksvad kulud. Osutatud teenuste eest tasu arvestamine on toimunud kas vastavalt korteriomanike esitatud mõõtjate näitudele (külm ja soe vesi, öine ja päevane elekter), korteri pinna suurusele (küte), jaotatuna korterite arvule (üldelekter, lifti hooldus ja telefon, SAT-TV) või jaotatuna korteris elavate inimeste arvule (veekadu, prügi). Igale hageja liikmele kuu maksesumma arvestamise alus on kogu hagejale teiste isikute osutatud teenuste eest esitatud arved ja arvestatud majandamiskulud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ta leidis, et hageja esitatud kulude jaotus on ebaselge ega ole kontrollitav (mh ei ole hageja esitanud SAT-TV teenusega ühinenud korterite nimekirja ega kogunud ja kontrollinud enne 2013.a jaanuari andmeid korteris elavate inimeste arvu kohta). Kostja soovis saada selgitust tasumiseks määratud summade kohta, kuid hageja ei võimaldanud kostjal tutvuda hageja raamatupidamisdokumentidega. Kostja ei vaidlustanud esitatud arveid külma ja sooja vee ning öise ja päevase elektri osas. Kostja korteri kõrged küttekulud (10% kogu elamu küttekuludest) on tingitud otseselt alumiste korterite kütmata jätmisest. Hageja ei ole tõendanud, millise hageja juhtorgani otsuse alusel kulusid hageja liikmete vahel jagatakse. Edasine menetluse käik
3.Pärnu Maakohus jättis 26.02.2013.a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.10.2013.a otsusega maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Esimese astme kohtu otsus
4.Pärnu Maakohus tegi 23.10.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 304,30 eurot. Maakohus lõpetas menetluse 462,98 euro nõudes. Menetluskulud
2(8)
Tsiviilasi nr 2-10-39645 jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2022,82 eurot. Otsuse kohaselt hõlmas hageja nõue tasumata haldustasu ja küttekulusid ning maakohus käsitles otsuses ainult tasumata nõudeid. Seega tuli hagi rahuldada tasumata haldustasu ja küttekulude osas, ülejäänud vaidlusalused tasunõuded on kostja hagejale tasunud. Seega ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust, et kostja vaidlustab arvetel kajastatud teisi kuluartikleid. Kostja ei ole esitanud hagejale tasaarvestuse avaldust võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 197 ja 198 järgi. Maakohus leidis, et hageja dokumentidega tutvumise võimaluse puudumine ei takista kostjat maksmast hagejale haldustasu. Tegemist ei ole vastastikuste kohustustega VÕS § 111 tähenduses. Haldustasu nõue 12 420 krooni (793,78 eurot) perioodi 01.07.2008.a kuni 30.06.2010.a eest on põhjendatud, kuna hageja kehtiva ja kõikidele hageja liikmetele täitmiseks kohustusliku 28.06.2008.a üldkoosoleku otsusega oli haldustasu suuruseks määratud 5 krooni ruutmeetri kohta, kostja korteri suurus oli 103,5 ruutmeetrit ning haldustasu kuus 517,50 krooni. Tasutud haldustasust ei olnud võimalik kõikide remonttööde ja kindlustuse eest maksta, mistõttu oli põhjendatud esitada nende kulude eest täiendav nõue. Kostja ei tõendanud, et ta ei ole halduskulust tasutavaid teenuseid saanud. Maakohus leidis, et perioodi 01.07.2008.a kuni 30.06.2010.a eest esitati kostjale arveid vee soojendamise eest 2787,60 krooni (178,16 eurot), küttekulu eest 7720,10 krooni (493,40 eurot) ning küttekulude ümberarvestuse alusel 5321,99 krooni (340,14 eurot). Maakohtu arvates oli küttekulude eest põhjendatud nõue 13 042,09 krooni (833,54 eurot). Olemas oli hageja kuni 26.10.2013.a kehtinud põhikirja kohane 04.06.2005.a üldkoosoleku otsus küttekulude individuaalseks arvestamiseks. Seega oli põhjendatud küttekulude arvestus viisil, et jooksvalt tasuti küttekulud ruutmeetripõhiselt ning kaks korda aastas tehti individuaalsete küttekulujaoturite andmete alusel küttekulude ümberarvestus vastavalt iga korteriomandi tegelikule tarbimisele. Pärnu Maakohtu 30.03.2015.a jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-13-44139 samade poolte vahel on tuvastatud, et sel viisil küttekulude ümberjaotus on õiguspärane. Hagi küttekulu osas rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja vastuväited, et tema korteri suured küttekulud on tingitud alumiste korterite kütmata jätmisest talvel. Seadusandja ega hageja ei olnud vaidlusalusel perioodil kehtestanud kohustuslikku temperatuurinõuet pikemat aega kasutamata korterites. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et küttekulu mõõtmise seade vastab standardile 834 ja kuna standardit ei ole märgitud majandus-ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määruse nr 104 lisas 1, ei tule seda seadet taadelda. Kohus leidis, et hageja õigusabikuludest on Priit Tartu OÜ arve nr 81045/17.08.2010.a põhjendatud. Arvel on märgitud kulu hagiavalduse koostamine, esitamine ja esindus kohtumenetluses kokku 2 tundi, mis on mõislik kulu hagiavalduse koostamisele ja hagimaterjalide komplekteerimisele ning esitamisele. Priit Tartu OÜ arve 111058/08.11.2010.a on põhjendatud 1 tunni ulatuses, kuna hageja on esitanud kirjaliku arvamuse 08.11.2010.a kahel lehel. Rohkem hageja 2010.a kirjalike arvamusi ei ole kohtule esitanud. Seega ei ole põhjendatud nõue ühe kirjaliku arvamuse koostamise eest summas 76,69 eurot. OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus arve 093/08.01.2013.a kuludest peab kohus põhjendatuks kliendiga konsultatsioonikulu 0,5 tundi, asja materjalidega tutvumine ja kliendi positsiooni kujundamine 1,5 tundi ja kohtunõudele vastuse koostamine 3 tundi. Kohus ei nõustunud kostjaga, et esindaja vahetamisel ei pea uus esindaja asja materjalidega tutvuma ega kliendiga nõu pidama. Piisav on kliendiga konsultatsiooni eest nõue 0,5 tunni ulatuses. Seega ei ole menetluskulude nõue põhjendatud 0,5 tunni ulatuses kliendiga konsultatsiooni eest summas 60 eurot. Toomemägi ja Partnerid arve 1/2013M on põhjendatud, kuna hageja on täiendavad seisukohad apellatsioonkaebusele esitanud ja kaks tundi täiendavate seisukohtade koostamisele on põhjendatud kulu, arvestades, et esitatu on 4 lehel. Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo arve
3(8)
Tsiviilasi nr 2-10-39645 10/2014/M on põhjendatud arvestades, et kohtule on esitatud 14.10.2014.a kirjalik seisukoht seitsmel lehel koos 27 lisaga. Kuna esitatu on väga mahukas, on põhjendatud ka kliendiga nõupidamine kahe tunni ulatuses. Seega leidis kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud lepingulisele esindajale on kokku 1706,08 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Pärnu Maakohtu 23.10.2015.a otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei nõustu kohtuga, et peale haldustasu ja MESA küttekulude ei oma vaidlustatud kulud tähtsust. Asjas ei ole tuvastatud, et hagiga hõlmatud perioodil oleks kostja jätnud temale esitatud arved tasumata üksnes haldustasu ja MESA küttekulude osas, millest tulenevalt on maakohus omakorda jätnud ebaõigesti arvestamata kostja poolt muude vaidlustatud kulude osas esitatud vastuväited, sh 21.09.2015.a summalises osas. Eeltooduga on maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lõikes 8 sätestatut. Kohus ei ole ka mingil moel selgitanud, et juhul, kui kostja on tasunud vaidlusalusel perioodil hagejale makseid suuremas summas kui mittevaidlustatud kuluartiklid, võtab maakohus vaidlustatud kuluartiklite osas vastuväited arvesse üksnes vastavas ulatuses tasaarvestuse avalduse esitamisel. Sellega on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Jäi ebaselgeks, millistel asjaoludel on maakohus pidanud siiski vajalikuks hinnata eraldi kindlustuse ja remondikulude ulatuses nõude põhjendatust. Olukorras, kus maakohus asus seisukohale, et haldustasust ei olnud võimalik maksta kõigi remonttööde eest, oleks maakohus pidanud hindama, millises osas oli remondikulude osas kostjale täiendavate maksete määramine õiguspärane. Seejuures oleks maakohus remondikulude määramise nõude põhjendatuse hindamisel analüüsima kostja poolt nimetatud kuluartikli osas esitatud vastuväiteid. Seejuures on maakohus jätnud tähelepanuta ja arvestamata, et hageja ei ole esitanud arvestusperioodil juuli 2008.a arvel lifti remondikulu määramise aluseks olnud alusdokumenti. Lisaks eeltoodule on maakohus jätnud arvestamata, et 08.10.2013.a kohtuotsuses on ringkonnakohus juhtinud maakohtu tähelepanu kostja poolt väljatoodud asjaolule, et AS Trigeri poolt 29.06.2009.a esitatud arve alusel on toimunud KÜ liikmete suhtes topeltarvestus. Maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja nõude MESA kütte ümberarvestuse osas. Kostja ei nõustu, et 04.06.2005.a hageja üldkoosoleku otsuse näol on olemas kuni 26.10.2013.a kehtinud põhikirja kohane üldkoosoleku otsus küttekulude individuaalseks arvestamiseks. Maakohus on MESA küttekulude osas nõude rahuldamisel rikkunud KÜS 151 lõikes 1 sätestatut. Elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise majandamiskulude suuruse määramine kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Vastavalt hageja põhikirja jaotise IV punktile 6 kuulub osakapitali suuruse ja ettemaksete määramine ning ühistu liikmetele täiendavate kohustuste määramine hageja üldkoosoleku pädevusse. Hageja põhikirja III jaotise punkti 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma majandamiskulude eest võrdeliselt tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusele, see tähendab arvestatuna elu- või mitteeluruumi ühe ruutmeetri kohta, kui üldkoosolek teatud tööde või teenuse korral ei otsusta teisiti. Riigikohtu seisukohast tulenevalt peab teistsugune kulude jaotamise kord olema imperatiivselt korteriühistu põhikirjas määratud (RKTKo 3-2-1-28-11, p 11). Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 08.10.2013 tehtud otsuses, märkides, et maakohus on leidnud õigesti, et KÜS § 151 lg 1 järgi ruutmeetripõhisest majandamiskulu arvestusest saab kõrvale kalduda üksnes juhul, kui see on sätestatud põhikirjas, üldkoosoleku otsusega seda teha ei saa, millega oli maakohus seotud (TsMS § 658 lõike 2). Hageja üldkoosolek ei ole võtnud vastu otsust küttekulude jaotamiseks teistsuguselt kui
4(8)
Tsiviilasi nr 2-10-39645 arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. 04.06.2005.a üldkoosoleku protokolli kohaselt on koosolekul esimese päevakorrapunkti all olnud arutlusel MESA mõõtmise lepingu jätkamine. Nähtuvalt protokollist on otsustatud jätkata lepingut üks aasta, kuid protokollis puuduvad mistahes viited küttekulude jagamisele teistsuguselt kui ruutmeetripõhine arvestus, sh võimalik kulude jaotuse proportsioon vastavalt ruutmeetripõhisele ja vastavalt küttekulujaoturite andmete alusel arvestusele. Otsus küttekulude osas ruutmeetripõhisest arvestusest kõrvalekaldumise kohta oleks vastavalt Riigikohtu eelviidatud otsusele ning ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2013.a otsuses esitatud seisukohale KÜS § 151 lg 1 tõlgendamisel olema obligatoorselt sätestatud hageja põhikirjas. Hageja põhikirjas vastav säte puudus. Seega ei ole hageja nõue MESA andmete alusel küttekulude ümberarvestuse osas õiguspärane ega põhjendatud. Kostja on esitanud MESA andmete alusel küttekulude ümberarvestuse osas vastuväite kogusummas 340,14 eurot. Seega välistab juba ainult nimetatud vastuväite esitamine hageja hagi (kehtiv 304,30 euro ulatuses) rahuldamise. 04.06.2005.a üldkoosoleku protokolli kohaselt on koosolekul olnud arutlusel MESA mõõtmise lepingu jätkamine ning nähtuvalt protokollist on otsustatud jätkata lepingut üks aasta. Seega – kui esmane hagejaga sõlmitud leping algas arvestusperioodist jaanuar 2005.a, võib järeldada, et koosolekul otsustati jätkata lepingut üksnes kuni 31.12.2006.a. Seega puudub üldkoosoleku otsus, mis näeks ette pärast 31.12.2006.a MESA Eesti OÜ-ga sõlmitud lepingu jätkamise, veel enam MESA andmete alusel küttekulude ümberarvestamise. Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kuivõrd lepingu puhul oli tegemist tähtajalise lepinguga, oleks lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks pidanud olema üldkoosoleku vastav otsus. Samas on aga maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole esitanud ka üldkoosoleku otsust, millest nähtuks MESA Eesti OÜ-ga lepingu sõlmimine. Ainuüksi Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 213-44139 küttekulude ümberjaotuse õiguspäraseks lugemine ei anna alust rahuldada samas osas nõuet käesolevas tsiviilasjas. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kostja vastuväited seoses MESA ümberarvestuse aluseks olevate soojusarvestite mittevastavusega mõõteseadusele. 01.09.2015.a menetlusdokumendis viitas kostja, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et MESA küttekulu arvestuses kasutatavad soojusarvestid/koostisosad oleks nõuetekohaselt taadeldud. Arvestades eeltoodut ei ole küttekulujaoturite kui temperatuuri mõõtvate mõõteseadmete mõõtetulemused jälgitavad ning nende alusel ei saa tõendada kostja poolt väidetavalt tarbitud temperatuuri hulga mõõtmiseks tehingus (mõõteseadus). Asjakohatu tõend on küttekulujaoturi MESAAsystems data plus GSM868 jaoturi tutvustus, kuivõrd tegemist ei ole vaidlusalusel perioodil andmete mõõtmiseks kasutatud küttekulujaoturiga. Hageja 14.10.2014.a menetlusdokumendile lisatud 07.07.2004.a üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt paigaldati elamusse MESApro 868.1 küttekulujaoturid. Arvestades eeltoodut ei ole hageja tõendanud, et küttekulujaotur MESApro 868.1 vastab standardile 834. Kuivõrd küttekulujaoturite alusel toimub soojusenergia mõõtmine tehingus, peavad soojusarvestid vastama mõõteseaduses sätestatud tingimustele. Kostja eluruumi paigaldatud soojusarvestid eelnimetatud tingimustele ei vasta, seejuures soojusarvesteid ei ole ettenähtud korras taadeldud. Kostja ei nõustunud maakohtu otsuses esitatud menetluskulude jaotusega ning menetluskulude rahalise suurusega. Kostja leidis, et poolte menetluskulud tulnuks jätta poolte endi kanda ning seda eelkõige põhjusel et hagimenetluse kestel on hageja aastaid ignoreerinud kohtu nõudeid dokumentide ja selgituste esitamiseks, millega hageja põhjustas menetluse venimise, sh asja ringkonnakohtu kaudu maakohtule tagasisaatmise. Menetluskulude rahalise suuruse määramisel on maakohus ebaõigesti pidanud põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulu 10.09.2013.a arve alusel seoses hageja taaskordselt uue lepingulise esindaja tööga apellatsioonkaebusele täiendavate seisukohtade esitamisega. 10.09.2013.a täiendavates seisukohtades on hageja uus esindaja avaldanud, et hageja on otsustanud eelmise esindajaga
5(8)
Tsiviilasi nr 2-10-39645 kliendilepingu lõpetada ning uus esindaja leiab, et 28.03.2013.a apellatsioonkaebust tuleb täiendada. Arvestades TsMS § 634 lg-t 1 ei ole pärast apellatsioonitähtaja lõppemist kaebuse täiendamine lubatud. Seega on 10.09.2013.a täiendused apellatsioonimenetluses esitatud hilinenult ning seega vastav lepingulise esindaja töö ebavajalik ja põhjendamatu (seejuures ei ole täiendustes esitatud ühtegi vastust vastustaja poolt esitatu osas ega esitatud uusi väiteid õiguse tõlgendamise osas). Edasine menetluse käik
6.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 04.12.2015.a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 järgi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Määruse peale esitas JK määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada. Riigikohus tühistas 15.06.2016.a määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2015.a määruse ja saatis asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tallinna Ringkonnakohus võttis 21.06.2016.a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, menetluskulude jaotuse kindlaks määras ja menetluskulud summaarselt välja mõistis. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jäetakse hagi, osas, milles hagi menetlemist peale hagist osalist loobumist jätkati, rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
9.Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja maakohtule hagist osalise loobumise avalduse, mille maakohus vastu võttis. Hagist osalist loobumist ei ole vaidlustatud. Seega on selles osas maakohtu otsus jõustunud ja ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ei kontrolli. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi, peale hagist osaliselt loobumist menetlusse jäänud osas, rahuldas ja osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud summaarselt välja. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas maakohtu otsus on seaduslik osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 304,30 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda.
10.Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kostja suhtes raha maksmisele suunatud nõude, tuginedes sellele, et kostjal kui korteriühistu liikmel on hagejale kui korteriühistule osaliselt tasumata majandamiskulud perioodi 01.07.2008.a – 30.06.2010.a eest. Kostja esitas majandamiskuludele erinevaid vastuväiteid. Muuhulgas leidis kostja, et küttekulude juurdemaksed, mida arvestati tavaliselt kaks korda aastas ja mis tulenesid MESA süsteemis nö tegelike küttekulude mõõtmisest ja selle alusel ruutmeetripõhise arvestuse alusel tasutud kuludele juurdemaksmisest, ei ole õiguspärased. Maakohus leidis, et MESA arvestussüsteemi alusel kulude juurdearvestamine on põhjendatud ja õiguspärane ning sellel alusel arvestatud summad tuleb kostjal hagejale tasuda. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati (304,30 euro väljamõistmine). Maakohus tuvastas, et MESA arvestussüsteemi alusel määras hageja kostjale vaidlusaluse perioodi (01.07.200830.06.2010.a) eest juurdemakseid summas, mis vastab 340,14 eurole. Sellise asjaolu tuvastamist ei ole menetlusosalised apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Selline maakohtu
6(8)
Tsiviilasi nr 2-10-39645 järeldus põhineb ka asjas esitatud dokumentaalseltel tõenditel (vt t I kd lk 88, lk 92, lk 100, lk 105). Seega sõltub see, kas apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja see, kas maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, sellest, kas hagejal oli õigus määrata kostjale MESA mõõtesüsteemi alusel küttekulude juurdemakseid. Sellega, et kostja vaidles hagile vastu muuhulgas just MESA mõõtesüsteemi alusel kostjale määratud juurdemaksete õigusvastasuse alusel ja et kostja vaidlustas maakohtu otsust muuhulgas samuti sellel alusel, on nõus ka hageja (vt apellatsioonkaebusele esitatud vastust).
11.Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt tuleb majandamiskulusid, sh ka küttekulusid arvestada vastavalt eluruumi suurusele. Seda on hageja ka teinud. Kuid sellele lisaks arvestas hageja vaidlusalusel perioodil täiendavaid küttekulusid ka ca kaks korda aastas vastavalt sellele, kas MESA mõõtesüsteem arvestas konkreetses korteris täiendavat kütte tarbimist. Seega, see küttekulude arvestus, mis toimus MESA mõõtesüsteemi alusel, erines seaduses sätestatud kulude jaotamise põhimõttest. Korteriühistuseaduse kohaselt võib majandamiskulusid jaotada seaduses sätestatust erinevalt juhul, kui kulude seaduses sätestatust erinev jaotamine on määratletud põhikirjaga. Hageja põhikiri ei näinud vaidlusaluse perioodi osas ette, et küttekulusid saaks määrata korterite suurusest lähtuvast arvestusest erinevalt.
12.Hageja väitis, et küttekulude korterite suurusest lähtuvast jaotamisest erineva jaotamise õigus tulenes korteriühistu 04.06.2005.a otsusest. Ringkonnakohus sellise hageja väitega nõustuda ei saa. Juhul, kui üks vaidluse pool tugineb üldkoosoleku otsusele, tuleb esmalt hinnata, kas selline õiguslik tagajärg, millele pool tugineda soovib, üldkoosoleku otsusest tuleneb. Seejärel saab hakata hindama, kas üldkoosoleku otsus kehtib. Kõnealuse üldkoosoleku protokollist (vt t IV kd lk 144 jj) nähtub, et korteriühistu üldkoosolekul hääletati küsimust: „Kütmine- Mesa mõõtmise leping- Kas jätkata lepingut või arvestada kulu m2-le? Hääletus: proovime ühe aasta veel- ühehäälselt vastu võetud“. Seega saab 04.06.2005.a üldkoosoleku otsus tähendada, kui seda tõlgendada hagejale võimalikult soodsalt, et korteriühistu üldkoosolekul otsustati ühe aasta jooksul arvestada küttekulusid mitte ruutmeetripõhiselt vaid sellest erinevalt, so MESA mõõtesüsteemi alusel. Aastane periood sai läbi hiljemalt 31.12.2006.a, st igal juhul enne selle perioodi algust, mille osas on hageja käesolevas tsiviilasjas kostja suhtes hagi esitanud (01.07.2008- 30.06.2010.a). Seega, jättes kõrvale selle, kas majandamiskulude jaotamise põhimõttest saab kõrvale kalduda muul viisil, kui põhikirja muutes, milline on sellise üldkoosoleku otsuse õiguslik tähendus ja kas esineb selle otsuse kehtetuse või tühisuse aluseid, tuleb asuda seisukohale, et isegi kui vastav üldkoosoleku otsus oleks kehtiv ja siduv, ei saa sellest tulla muid õiguslikke tagajärgi kui küttekulude arvestamisel seaduses sätestatust kõrvale kaldumine perioodil kuni 2006nda aasta lõpuni.
13.Maakohus leidis, et küttekulude kandmisel tuli seaduses sätestatust kõrvale kalduda ka hiljem, sest MESA mõõtmise leping oli kestvusleping ja selle lepingu lõppemiseks oleks hagejal tulnud vastav leping üles öelda, mida hageja aga teinud ei ole. Eristada tuleb teenuse osutamise lepingut, mille korteriühistu sõlmis MESA mõõtmisteenust osutava äriühinguga ja seda, kas küttekulud tuleb kanda seaduses sätestatud suhte alusel või tuleb sellest kõrvale kalduda. See, kui korteriühistu on otsustanud tellida kolmandalt isikult mõõtmisteenust, või ei ole vastava mõõteteenuse osutamise lepingut üles öelnud, ei tähenda, et korteriühistu võiks arvestada küttekulusid seaduses sätestatust erinevalt või et korteriühistu üldkoosoleku otsus, mis tehti 04.06.2005.a ja mille raames käsitleti perioodi „veel üks aasta“, kehtiks edasi või pikeneks. Mingi teenuse tellimine kolmandalt isikult ja majandamiskulude kandmisel seaduses sätestatust erineva korra määramine on kaks erinevat kategooriat.
7(8)
Tsiviilasi nr 2-10-39645
14.Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega, et vaidlusalusel perioodil tuli küttekulusid arvestada MESA mõõtesüsteemi alusel, sest sellise arvestusmetoodika õigsust on tunnustatud tsiviilasjas nr 2-13-44139 tehtud Pärnu Maakohtu otsusega. Esiteks, viidatud kohtuotsuse resolutsioonis ei ole vastavat küsimust käsitletud. Teiseks, teises tsiviilasjas tehtud kohtu järeldused ei ole teist kohtuasja lahendavale kohtule siduvad.
15.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hagejal ei olnud õigust vaidlusalusel perioodil arvestada küttekulusid seaduses sätestatust erinevalt. Kuna hageja määras kostjale vaidlusalusel perioodil küttekulude eest juurdemakseid MESA süsteemi alusel 340,14 euro ulatuses ja kuivõrd maakohus rahuldas hagi 304,30 euro ulatuses, tuleb asuda seisukohale, et selles ulatuses hagi rahuldamine oli igal juhul õigusvastane. Sellel põhjusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus hagi 304,30 euro osas rahuldas ja teha uus otsus, milles hagi jäetakse selles osas rahuldamata.
16.Kuna maakohtu otsus tühistatakse osas, milles hagi rahuldati, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kostja suhtes hagi, milles palus välja mõista rahasumma, mis vastab 767,27 eurole. Kohtumenetluse ajal tasus kostja hagejale osaliselt hagetud summa ning hageja loobus selle tõttu osaliselt hagist summa 462,98 euro osas. Menetlusse jäi hagi summas 304,30 eurot. Selles osas jätab ringkonnakohus hagi rahuldamata. Kuigi hagi rahuldamata jätmine ei vasta täpselt poolele esialgselt hagetud summast, jääb hagi rahuldamata konkreetses summas seetõttu, et hageja ülejäänud osas hagist kostjapoolse raha maksmise tõttu loobus. Ringkonnakohtul ei tule lõpuni ja põhjapanevalt hinnata, kas algselt esitatud hagi oli täpselt pooles ulatuses põhjendamatu. Menetlusse jäänud nõude rahuldamise osas on pelgalt oluline, kas selles osas hagi rahuldamine on põhjendatud. Samas põhjustas menetluse venimise ja selle, et ca 767-eurost korteriühistu majandamiskulude nõude tsiviilasja materjalid on viies toimiku köites, see, et hageja ei suutnud lihtsa ja igapäevase majandamiskulude nõude aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid esitada ühe korraga ja esimesel võimalusel, kui kostja vastuväited hagejale selgeks said. Kostja võib korteriühistu majandamiskulude nõudele vastu vaielda, tuginedes sellele, et tal on kahtlus, et majandamiskulude nõue ei ole seaduslik. Sellisel juhul tuleb hagejal arvestada sellega, et tal tuleb kohtu ette tuua ja vajadusel tõendada kõik need asjaolud, mis on nõude esitamise eelduseks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetluses oleks hageja saanud seda teha tervikuna ja kõikehõlmavalt oluliselt varajasemas menetlusstaadiumis. See, et hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid täpsustas ja täiendas, tulenes osaliselt ka sellest, et hageja vahetas tehingulist esindajat. Kuigi esindaja vahetamine aitas lõppkokkuvõttes asja selgusele kaasa, kannab esindaja vahetamise riski pool, kes endale esindaja valib ja esindajat vahetab. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte kanda, tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja menetluskulud välja.
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.