Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Tsiviilasi nr 2-10-39645 võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja kostja vastuväide KÜ Karusselli 71 esitas kohtule hagi J.K.i vastu 767.28 eurot nõudes. Hagi põhjenduste kohaselt on kostja J.K. korteriomandi Pärnu Xxxxxxxxxxx omanik. Vastavalt Korteriühistu põhikirjale jaotis II p. 7 on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt majandamiskulude ja osutatud kommunaalteenuste eest. Tasu majandamiskulude eest on kehtestatud haldustasuna 5 krooni korteri ruutmeetri kohta korteriühistu Karuselli 71 üldkoosoleku 28.06. 2008.a. otsusega. Korteriühistus on 45 korterit, elamispinna suurus on 2126 m2, majas elab 62 inimest. Haldustasust kaetakse remondikulud, palgad, koristusvahendid ja materjalid, hoone kindlustus, lumelükkamine, raamatupidamisteenus, revideerimistasud, käibevara , telefoni ja transpordikulu, jooksvad kulud. Osutatud teenuste eest tasu arvestamine on toimunud kas vastavalt korteriomanike poolt esitatavate mõõtjate näitudele– külm ja soe vesi (vee soojendamine) , öine ja päevane elekter; vastavalt korteri pinna suurusele – küte, vastavalt jaotatuna korterite arvule- üldelekter, lifti hooldus ja telefon, SAT TV jaotatuna korteris elavate inimeste arvule – veekadu, prügi. Ühistu liikmele väljastatakse igakuuliselt arve, milles on loetletud tasumisele kuuluvad haldustasu, osutatud ja tasumisele kuuluvad kommunaalteenused ( maksed) ning arve tasumise tähtaeg, milleks on vastava arve esitamise kuu viimane päev. Samuti on arvel märgitud maksemäär, makse arvestamise alus ja ühik maksesumma. Igale korteriühistu liikmele kuu maksesumma arvestamise aluseks on kogu korteriühistule osutatud teenuste eest esitatud arved ja arvestatud majandamiskulud. Alates 2008.a. augustist on kostja osa talle esitatud arveid jätnud tähtajaks üldse tasumata, terve rea esitatud arvetest on aga tasunud vaid osaliselt. Seejuures ei ole kostja arvete osalist tasumata jätmist kunagi põhjendanud, arvete osalisel tasumisel ei ole aga märkinud, millise konkreetse teenuse või majanduskulu eest tasumine toimub. Seega palub hageja kostjalt välja mõista võlg perioodi 01.07.2008- 30.06.2010.a. summas 767.28 eurot. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et hageja ei võimaldanud tal tutvuda KÜ Karusselli 71 raamatupidamisdokumentidega, et saada selgitust hageja poolt tasumiseks määratud summade kohta. Samas avaldas kostja, et ei vaidlusta hageja poolt temale esitatud arveid külma ja sooja vee ning öise ja päevase elektri osas. Arvel kajastatud haldustasu loeb kostja ebaselgeks, kuivõrd kostjale ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele avaldatud ega selgitatud, millised kulud haldustasu arvel kaetakse (nimetatud asjaolu omab tähendust arvel kajastatud muude kulude, nt remonttööde jms kuluartiklite põhjendatuse osas). Samuti märgib kostja, et tal on ebamääraselt kõrged küttekulud, mis moodustavad 10 % kogu elamu küttekuludest. Küttekulu on aga tingitud otseselt alumiste korterite mittekütmisest. KÜ üldkoosolekul on korduvalt kõne all olnud teema , et küttekulude optimeerimiseks peab kõikides korterites tagama talveperioodil vähemalt 18 C sisetemperatuuri. Hageja ei ole esitanud täpsustatud hagiavaldust ja kostjale ei ole selge kuidas on arvestatud vee soojendamise kulu, veekadude arvestus, üldelektri hind, küte vee soojendamiseks ja küttekulu. Korteriühistu ei ole enne 2013.a. jaanuari kogunud andmeid korteris elavate inimeste arvu kohta ega seda arvu ka kontrollinud. Hageja ei ole esitanud kuude lõikes inimeste nimekirja , keda on arvestatud kulude jagamisel ning hageja kulude jaotus ei ole kontrollitav ning on ebaselge. Hageja ei ole esitanud ka SAT TV teenusega ühinenud korterite nimekirja. Hageja nõue on tõendamata ja põhjendamata. Kuna hageja on märkinud, et halduskuluga kaetakse kindlustus ja remont, siis vaidlustab kostja

2 (9)

Tsiviilasi nr 2-10-39645 arveid kulude osas , mis puudutab kindlustust ja remonti. Hageja ei ole tõendanud millisel alusel v. millise korteriühistu juhtorgani otsuse alusel kulusid KÜ liikmete vahel jagatakse. Kostja palub jätta esitatud hagi rahuldamata. Pärnu Maakohus kohtuotsusega 26.02.2013.a. jättis rahuldamata KÜ Karuselli 71 hagi J.K.`i vastu 767.28 eurot nõudes. Tallinna Ringkonnakohus otsusega 08.10.2013.a. tühistas Pärnu Maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtu nõudel esitas kostja 14.10.2014.a. täpsustuse, mille kohaselt kostja ei vaidlusta kulusid külma ja sooja vee ning öise ja päevase elektri osas. Enne hagi esitamist on kostja hagejat teavitanud haldustasu maksmise peatamisest põhjusel, et kostjal ei võimaldata tutvuda ühistu raamatupidamisdokumentidega. Kostja on esitanud hagejale korduvalt järelepärimisi, et saada selgitusi temale hageja poolt esitatud arvetel kajastatud kulude ja maksemäärade kohta s.h. millisel alusel on määrad kehtestatud. Hageja on rikkunud kostja õigust saada teavet ja on seega vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg.1 mõistes. Kostja on jätnud vaidlusalusel perioodil tasumata arved ulatuses, milles need vastavad alates maist 2009.a. igakuuliselt määratud haldustasu summale ja samuti kulud osas, milles need vastavad MESA küttekulude ümberjaotusele. Ülejäänud osas on kostja kulud vastuväite reservatsiooniga tasunud. Kostja ei pea õigeks üldtarbivate seadmete ja ruumide (nagu koridor, lift, ukselukk) remondikulude jaotust ruutmeetripõhiselt. Lisaks peaks kõik nimetatud kulud olema kaetud haldustasu arvel. Kostja ei vaidlusta, et prügivedu jaotatakse elanike arvu põhiselt. MESA andmete alusel küttekulude ümberjaotusele vaidleb kostja täies ulatuses vastu. Hageja loobus osaliselt hagist s.o. summas 462.98 eurot, kuna kostja on selle summa hagejale peale hagi esitamist tasunud. Hageja loeb nimetatud summa arvel tasutuks haldustasu, kuna kostja on 952.95 euro suuruse maksekorralduse selgitusse märkinud „korter 44 haldustasu perioodil mai 2009-august 2014.a , haldustasu 2118.76-Mesa kütte ümberarvutused jaan 2006- mai 2014 1165.81 = 952.95) (IV toimik tl.36). Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Hageja on hagist loobunud summas 462.98 eurot, kuna kostja on selle summa hagejale peale hagi esitamist tasunud. Seega võtab kohus vastu hagist loobumise ja lõpetab menetluse selles osas vastavalt TsMS § 429 lg.1. Hageja nõue jääb summas 304.30 eurot. Kohus tutvunud asjas kogutud kõigi poolte seisukohtadega , kirjalike tõenditega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärnus , Karuselli 71 on moodustatud korteriühistu Karuselli 71, reg.kood. 80203591. Kostja J.K. on korteri Xxxxxxxxxxx omanik ja vastavalt KÜS § 5 lg.1 korteriühistu liige. KÜS § 13 lg.4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15.1 lg.1 kohaselt majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu

3 (9)

Tsiviilasi nr 2-10-39645 põhikirjas ei sätestata teisiti. Lg. 2 kohaselt eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid , millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide , tehnosüsteemide v. nende osade paigaldamist , eemaldamist, asendamist v. ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu on esitanud kostjale perioodi 01.07.2008- 30.06.2010.a. eest arved kokku summas 53 576.10 krooni s.o. 3424.14 eurot (I toimik, tl. 87-110). Kostja on tasunud hagejale makseid selle perioodi eest kogusummas 41570.68 krooni (I toimik tl.162). Menetluse kestel on kostja täiendavalt tasunud 462.98 eurot ja hageja nõuab kostja poolt tasumata 304.30 eurot (IV toimik tl.36). Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 2-10-39645 /08.10.2013.a. peab maakohus välja selgitama , mille eest kostja on tasunud ning mille eest on tekkinud võlgnevus s.t. kas kostja võlgnevus on koosneb üksnes tema poolt vaidlustatud kuludest. Kohus edastas kostjale vastava kohtunõude 11.02.2014.a., millele kostja ei vastanud (IV toimik tl.1). 23.09.2014.a. kohtumääruses esitas kohus kostjale nõude esitada selgitus , milliste teenuste eest on kostja tasunud ning milliste teenuste eest on tasumata (IV toimik tl. 1, 26-28). Kostja on 14.10.2014.a. kohtule kirjalikult teatanud, et on vaidlusalusel perioodil jätnud tasumata arved ulatuses, milles need vastavad alates maist 2009.a. igakuuliselt määratud haldustasu summale ja samuti kulud , milles need vastavad MESA küttekulude ümberjaotusele. Ülejäänud osas on kostja kulud vastuväite reservatsiooniga tasunud (IV toimik tl.34-35). Hageja esitas 14.10.2014.a.kirjaliku täpsustuse, et kostjal on tasumata ja võlgnevus on haldustasu ja MESA kütte ümberarvestuse alusel tasumata summade osas. Seega on poolte kinnitusel hageja nõue tasumata haldustasu ja MESA küttekulude osas ja kohus käsitleb otsuses ainult tasumata nõudeid. Ülejäänud osas on kostja korteriühistu poolt esitatud arved tasunud ja seega ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust, et kostja vaidlustab arvetel kajastatud teisi kuluartikleid. Kostja poolt ei ole esitatud hagejale tasaarvestuse avaldust vastavalt VÕS § 197 ja 198 ega hagi tasutud maksete tagasinõudmiseks. Kohus leiab, et kostja poolt haldustasu maksete peatamine kuni ühistu dokumentidega tutvumise võimaldamiseni ei ole õiguspärane. Dokumentide tutvumine ja haldustasu maksmine ei ole vastastikused kohustused VÕS § 111 tähenduses. VÕS § 111 lg.1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping) , võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud v. andnud täitmiseks tagatise v. on kinnitanud , et ta kohustuse täidab. Kui korteriühistu liikmel on õigustatud huvi dokumentidega tutvumise vastu vastavalt MTÜS § 28 lg.5 ja KÜS § 1 lg.2 ning juhatus õigusvastaselt dokumentidega tutvumist ei võimalda, on ühistu liikmel õigus esitada kohtule hagi ühistu vastu dokumentidega tutvumise lubamiseks vastavalt VÕS § 1015. Kostja ei ole vastavat hagi kohtule esitanud. Kohus leiab, et kostja keeldumine halduskulude tasumisest ei olnud ka mõistlik ja põhjendatud. Dokumentidega tutvumise võimaluse puudumine ei takista haldustasu maksmist ega õigusta haldustasu maksmata jätmist. Haldustasu on määratud KÜ Karuselli 71 üldkoosoleku otsusega 28.06.2008.a. 5 krooni /m2 kohta (I toimik, tl.48-49). Kostja korteris 103,5 m2, haldustasu kuus 517.5 krooni. Korteriühistu üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud , otsus on kehtiv ja kõigile korteriühistu liikmetele vastavalt KÜS § 13 lg.4 täitmiseks kohustuslik. Seega haldustasu nõue perioodi 01.07.2008- 30.06.2010.a. eest (24 kuud) kokku summas 12 420 krooni s.o. 793.78 eurot ,on põhjendatud.

4 (9)

Tsiviilasi nr 2-10-39645 Kostja väitel haldustasust oleks pidanud katma hoone kindlustuse ja remondikulud. Hageja väitel haldustasust kaetakse hoone kindlustus , remondikulud, palgad, koristusvahendid ja materjalid, lumelükkamine, raamatupidamisteenus, revideerimistasud, telefon, transpordikulu, jooksvad kulud ja teenused majale (II toimik tl.17,19). Samuti hageja selgitas, et kindlustuse maksed kaetakse halduskulust alates juulist 2009.a. (IV toimik tl.40). Haldustasu 5 krooni/m2 kohta, seega haldustasu kuus 5x 2126,50m2= 10 632,50 krooni. Samas on hageja on selgitanud, et enne 28.06.2008.a. toimunud üldkoosolekut oli haldustasu suurus 4 krooni/m2 kohta ja haldustasust laekunud summa kuus 4x 2126.50 m2 = 8506 krooni kuus. Antud summast kaetud 2008.a. töötasu igakuuliselt 7049 krooni. Seega jääb üle ühes kuus 1457 krooni , mis ei olnud piisav , et katta lifti remondi ja kindlustuse kulusid (IV toimik tl. 40-41,51). Hageja on esitanud väljavõtted pearaamatust 2008- 2010.a. ja arvestused , et nimetatud summadest ei jätkunud kõigi vajalike remondikulude ja kindlustustasude tasumiseks ( I toimik tl.194-209, 258-266). 2009 aastal tasutud halduskulust materjal 3641,16 krooni, auto kasutamine 12 000 krooni, kindlustus 3685.04 krooni, panga teenus 1175.36 krooni, telefon 1200 krooni, koristamine 26195.30 krooni, välisvalgusti remont 236 krooni, lukuremont 300 krooni, tõkkepuude remont 295 krooni, remonditeenused 16502.95 krooni, kütte avamine 360 krooni, posti kulu 32 krooni, töötasu 10 800 krooni, töötuk.ettev. 87 krooni, sotsiaalmaks 3564 krooni ja raamatupidamisteenus 21000 krooni (I toimik tl. 259-266). Samuti on hageja selgitanud, et kütte sulgemise ja avamise kulud kaetakse halduskulust (IV toimik tl. 41). Kohus nõustub hagejaga, et tasutud halduskulust ei olnud võimalik kõigi remonttööde ja kindlustuse eest maksta ja seega on põhjendatud nende kulude eest täiendav nõue. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole halduskulust tasutavaid teenuseid saanud. Korteriühistu Karuselli 71 põhikirja III osa p.7 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma majandamiskulude eest võrdeliselt tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusele , see tähendab arvestatuna elu- ja mitteeluruumi ühe ruutmeetri kohta, kui üldkoosolek teatud tööde ja teenuste korral ei otsusta teisiti. Hageja selgituse kohaselt toimub kütte arvestamine vastavalt iga korteri m2 arvule. AS Fortum Termest on esitanud perioodil 01.07.2008- 30.06.2010.a. korteriühistule arveid kokku summas 225639.54 krooni s.o. 14 420.99 eurot (IV toimik tl.66-89). Vee soojendamise eest kostjale esitatud arveid perioodil 01.07.2008- 30.06.2010.a. kokku summas 2787.60 krooni s.o. 178.16 eurot. Kütte kulu eest esitatud kostjale arveid perioodil 01.07.2008- 30.06.2010 kokku summas 7720.10 krooni s.o. 493.40 eurot (I toimik tl.87-110) MESA kütte ümberarvestuse alusel on kostjale esitatud arveid perioodil 01.07.2008 – 30.06.2010.a. kokku summas 1650,81+1366,97+914.09+1390.20= 5321.99 krooni s.o. 340.14 eurot (I toimik tl.88,92,100,105). Seega vaidlusalusel perioodil kostjale esitatud arveid kütte eest kokku summas 13 042.09 krooni s.o. 833.54 eurot. Karusselli 71 elamu ehitas Renet AS , kes sõlmis 27.01.2004.a. MESA Eesti OÜ-ga tähtajatu lepingu (IV toimik tl. 96-102) küttekulude individuaalseks arvestuseks vajalike küttekulujaoturite ostmiseks ja arvestusteenuse saamiseks. Lepingu alusel anti üleandmisvastuvõtmisaktiga AS-le Renet üle Karuselli 71 elamusse paigaldatud 105 küttekulujaoturit ja 4 andmete kogumise keskust (IV toimik tl.103).01.10.2004.a. sõlmisid KÜ Karuselli 71 ja MESA Eesti OÜ küttekulude individuaalse arvestusteenuse osutamise lepingu 10 aastase tähtajaga (IV toimik tl.136-141). Lepingul on märge, et see on AS Renet ja MESA Eesti OÜ vahelise 28.01.2004.a. lepingu jätk ja küttekulu arvestus viiakse kütteperioodil läbi kaks korda aastas. Lisa MESA systems hinnakiri. Korteriühistu üldkoosolekul 04.06.2005.a. võeti vastu otsus jätkata MESA mõõtmise lepingut aasta ja mitte arvestada kulu m2-le. Seega on olemas KÜ Karuselli 71 kuni 26.10.2013.a. kehtinud põhikirja kohane üldkoosoleku otsus küttekulude individuaalseks arvestamiseks. Kuigi 04.06.2005.a. üldkoosoleku otsuse

5 (9)

Tsiviilasi nr 2-10-39645 sõnastusest nähtuvalt on otsustatud lepingut jätkata esialgu aasta, eeldab tähtajalise lepingu erakorraline ülesütlemine üldkoosoleku vastavat otsust. Samuti 10 aastaks sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peavad olema seaduses sätestatud alused. Seega on põhjendatud küttekulude arvestus viisil, et jooksvalt on tasutud küttekulud ruutmeetri põhiselt ning 2 korda aastas tehakse individuaalse küttekulujaoturite andmete alusel küttekulude ümberarvestus vastavalt iga korteriomandi tegelikule tarbimisele. Jõustunud Pärnu Maakohtu otsusega 2-1344139 /30.03.2015.a. samade poolte vahel on tuvastatud , et antud viisil küttekulude ümberjaotus on õiguspärane (V toimik tl. 5-16). Seega on põhjendatud kütte eest nõue kokku summas 833.54 eurot s.h. MESA kütte ümberarvestuse nõue. Hagi küttekulu osas rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja vastuväited, et tema korteri suured küttekulud on tingitud alumiste korterite kütmata jätmisest talveperioodil. Kostja ei ole tõendanud, milline on alumiste korterite sisetemperatuur talveperioodil ja nimetatud kostja väide on paljasõnaline. Seadusandja poolt ega korteriühistu poolt ei ole vaidlusalusel perioodil kehtestanud kohustusliku temperatuurinõuet korterites, mida pikemaajaliselt ei kasutata. Alles 17.06.2011.a.vastu võetud kodukorra p. 3.4.2 on kehtestatud, et ühistu liige on kohustatud hoidma kütteperioodil oma korteris temperatuuri +18C (III toimik tl. 136-142). Kostja väitel on küttekulujaoturi andmed kontrollimatud kuivõrd puudub teave, kuidas käib viidatud koefitsientide määramine ning kas määramine toimub ühtsetel alustel. Hageja on selgitanud, et korteriühistu edastab Fortum Termest OÜ-le iga kuu maja üldnäidu kuu lõpu seisuga. Fortum Eesti AS esitab arve , mis jagatakse vastavalt korteri ruutmeetrite arvule. Koteriühistu edastab MESA Eesti OÜ-le kaks korda aastas andmed selle kohta , kui palju on korter ruutmeetri eest tasunud. Korteriomanik ei esita kütte tarbimise kohta andmeid korteriühistule, sest igas korteris on radiaatoritel küttekulujaoturid, mis edastavad automaatselt andmed MESA Eesti OÜ-le. MESA Eesti OÜ esitab siis korteriühistu käest saadud andmete alusel kaks korda aastas arvestuse, kus on näha palju on kokku küttele kulunud ja palju on ette makstud ja siis vastavalt , kas tuleb juurde maksta v. jääb ettemaks. MESA Eesti OÜ arvestuse alusel juurde maksmisele kuuluvaid summasid täiendavalt Fortum Eesti AS-le ega MESA Eesti OÜ-le tasuma ei pea , vaid tegemist on kulude korterisisese ümberjaotusega . Enammakstud summad jäävad ettemaksuks. (IV toimik tl. 42). MESA Eesti OÜ esitab arvestuse ka igale korterile eraldi, mille korteriühistu edastab koos enda arvega korteriomanikule, mille järgi saab kontrollida mõõteseadmete alg ja lõppnäite ning arvutuskäiku kuidas kujuneb tema osa elamu kogukulus (IV toimik tl.42, 94-95). Hageja on kohtule esitanud ka MESA kütte arvestused vastavalt kostja korteri tarbimisele (III toimik tl.82-87). Seega küttekulu mõõdab igas korteris soojusarvesti ja iga korter tasub küttekulu eest vastavalt arvesti andmetele. Kostja väitel hageja ei ole tõendanud MESA ümberarvestuse aluseks olevate soojusarvestite vastavust mõõteseadusele ja selle kohta, et küttekulu arvestuses kasutatavad soojusarvestid oleks nõuetekohaselt taadeldud. Seega ei ole mõõtetulemused MõõteS § 5 lg.1 alusel jälgitavad ning nende alusel ei saa tõendada kostja poolt väidetavalt tarbitud temperatuuri hulka. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vaidlusalusel perioodil paigaldatud küttekulujaoturid MESApro GSM 868.1, patarei eluiga 10 aastat (IV toimik tl.136,142). KÜ Karuselli 71 ja MESA Eesti OÜ vahel 01.10.2004.a. sõlmitud lepingu p.2.1. järgi küttekulu arvestuse läbiviimise eelduseks on, et küttekulujaoturid on nõuetekohaselt paigaldatud, vajadusel taadeldud ja plommitud ning plommid on rikkumata. Nimetatud tingimuste täitmise eest vastutab tellija (IV toimik tl.140). Hageja esindaja selgituste kohaselt MESA seade vastab standardile 834 ja kuna antud standardit ei ole märgitud Majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse nr.104/12.12.2006.a. lisas 1, siis ei kuulu antud seade

6 (9)

Tsiviilasi nr 2-10-39645 taatlemisele. MESA Eesti OÜ esindaja vastuses hageja järelepärimisele samuti kinnitab, et antud seadmed ei kuulu taatlemisele (V toimik tl.68). Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja märgib, et on toimunud ka küttekulujaoturite vahetus kõigis korterites v.a. kostja korteris, kes keeldus uute jaoturite paigaldamisest (IV toimik tl.41). Arvestades eeltoodut kuulub hagi tasumata haldustasu ja MESA küttekulude osas rahuldamisele. Ülejäänud vaidlusalused tasunõuded on kostja hagejale tasunud. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg.5 järgi kui hageja loobub hagist v. võtab selle tagasi , kannab ta kostja menetluskulud v.a. juhul, kui ta loobub hagist v. võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega hagist loobutud osas jätta menetluskulud kostja kanda. TSMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagiavalduselt summas 3000 krooni s.o. 191.74 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 125 eurot ja õigusabikulud 1842.78 eurot. Riigilõivud 191.74 eurot ja 125 eurot on põhjendatud ja vältimatud kulud , mis kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele (V toimik tl.22-23). Õigusabikulud on hageja esitatud järgnevalt: hagiavalduse koostamise kulu 2 tundi x 1200 krooni = 2400 krooni s.o. 153.39 eurot (koos käibemaksuga) (Advokaadibüroo Priit Tartu arve 81045/17.08.2010.a.); Arvamused kahele kostja vastusele 2 tundi x 1200 krooni = 2400 krooni s.o. 153.39 eurot (koos käibemaksuga)(Advokaadibüroo Priit Tartu arve 111058/08.11.2010.a.); kliendiga konsultatsioon 13.12. ja 17.12.2012.a. 1 tund, asja materjalidega tutvumine ja positsiooni kujundamine 1,5 tundi, 03.01.2013.a. kohtukirjale vastamine 3 tundi. Kokku 5 tundi ja 30 minutit x 120 eurot = 660 eurot (koos käibemaksuga) (OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus arve 093/08.01.2013.a.); Pärnu Maakohtu 16.02.2013.a. otsusele apellatsioonkaebuse koostamine 2,5 tundi x 120 eurot = 300 eurot (koos käibemaksuga) (OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus arve 113/04.04.2013.a.); 10.09.2013.a. apellatsioonkaebusele täiendavate seisukohtade koostamine 2 tundi x 72 eurot = 144 eurot (koos käibemaksuga) (Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo arve 1/2013/M) ; 11.10.2014.a. nõupidamine kliendiga 2 tundi ja seisukoha koostamine , tõendite komplekteerimine ja kohtule esitamine 4 tundi , kokku 6 x 72= 432 eurot (koos käibemaksuga)( Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo arve 10/2014/M) (V toimik tl.25-37). Kostja vaidleb vastu hagiavalduse koostamise kulule ja leiab, et see on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kahe arvamuse koostamise kulu Priit Tartu OÜ arve 111058/08.11.2010.a.ei ole põhjendatud kogu ulatuses , kuna pole märgitud millised arvamused on koostanud, hageja on koostanud ühe arvamuse ja seega võib kulu olla põhjendatud 1 tunni ulatuses. Advokaadibüroo Kaire Aus OÜ arve nr.093/08.01.2013.a. võib olla põhjendatud mitte enam kui 3 tunni ulatuses. Kostja ei pea põhjendatuks arvet konsultatsioonide ulatuses, samuti ei pea kostja põhjendatuks hageja esindaja vahetusest tingitud hagimaterjalidega tutvumise kulu 1,5 tunni ulatuses. Toomemägi ja Partnerid OÜ arve nr.1/2013/M 10.09.2013.a. ei ole põhjendatud lepingulise esindaja töö apellatsioonkaebusele täiendavate seisukohtade esitamisega, kuna täiendavates seisukohtades on hageja uus esindaja avaldanud, et hageja on otsustanud eelmise esindajaga kliendilepingu lõpetada ning uus esindaja leiab, et apellatsioonkaebust tuleb täiendada. Pärast apellatsioonitähtaja möödumist ei ole kaebuse täiendamine lubatud. Seega

7 (9)

Tsiviilasi nr 2-10-39645 täiendused esitatud hilinenult ja lepingulise esindaja töö ebavajalik ja põhjendamatu. Toomemägi ja Partnerid OÜ arve nr.10/2014/M ei ole põhjendatud rohkem kui 3 tundi ja on põhjendamatu 2 tunni ulatuses , mis hõlmab nõupidamist kliendiga. TsMS § 175 lg.1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosaliselt esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikuludest Priit Tartu OÜ arve 81045/17.08.2010.a. on põhjendatud. Arvel on märgitud kulu hagiavalduse koostamine, esitamine ja esindus kohtumenetluses kokku 2 tundi, mis on mõislik kulu hagiavalduse koostamisele ja hagimaterjalide komplekteerimisele ning esitamisele. Priit Tartu OÜ arve 111058/08.11.2010.a. on põhjendatud 1 tunni ulatuses , kuna hageja on esitanud kirjaliku arvamuse 08.11.2010.a. 2 lehel. Rohkem hageja 2010.aaastal kirjalike arvamusi ei ole kohtule esitanud. Seega ei ole põhjendatud nõue ühe kirjaliku arvamuse koostamise eest summas 76.69 eurot. OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus arve 093/08.01.2013.a. kuludest peab kohus põhjendatuks kliendiga konsultatsioonikulu 0,5 tundi, asja materjalidega tutvumine ja kliendi positsiooni kujundamine 1,5 tundi ja kohtunõudele vastuse koostamine 3 tundi. Kohus ei nõustu kostjaga , et esindaja vahetamisel ei pea uus esindaja asja materjalidega tutvuma v. kliendiga nõu pidama. Piisav on kliendiga konsultatsiooni eest nõue 0,5 tunni ulatuses. Seega ei ole menetluskulude nõue põhjendatud 0,5 tunni ulatuses kliendiga konsultatsiooni eest summas 60 eurot. Toomemägi ja Partnerid arve 1/2013M on põhjendatud, kuna hageja on täiendavad seisukohad apellatsioonkaebusele esitanud ja 2 tundi täiendavate seisukohtade koostamisele on põhjendatud kulu arvestades, et esitatu on 4 lehel. Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo arve 10/2014/M on põhjendatud arvestades , et kohtule on esitatud 14.10.2014.a. kirjalik seisukoht 7 lehel koos 27 lisaga. Kuna esitatu on väga mahukas ,on põhjendatud ka kliendiga nõuspidamine 2 tunni ulatuses. Seega leiab kohus , et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud lepingulisele esindajale on kokku summas 153.39+ 76.69+ 600 + 300+ 144+ 432 = 1706.08 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane , kes saaks tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud menetluskulu kokku summas 2022.82 eurot (riigilõivud ja hageja õigusabikulu) /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2016.a kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

8 (9)

Tsiviilasi nr 2-10-39645

Väljavõte õige:

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.