Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
30.märts 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu KÜ xxxxxxxxxx xx hagi J. K.’i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks (võla tekkimise periood juuli 2010 – 20.09.2013)
Tsiviilasja hind
2810,21 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu xxxxxxxxxx xx (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxx xx, xxxxx); Hageja lepinguline esindaja Marika Salmistu (e-post: [email protected]) Kostja: J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xx-xx, xxxxx xxxxx, e-post: x); Kostja lepinguline esindaja: Monika Meerents (OÜ Munga Õigusbüroo; e-post: [email protected])
Korraldav kohtuistung
30.01.2014, osalesid M. Salmistu ja J. K.
Menetlusviis
Poolte nõusolekul kohus jätkas menetlust ja teeb otsuse kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Korteriühistu xxxxxxxxxxx xx osaline loobumine nõudest ja lõpetada tsiviilasjas 2-13-44139 menetlus põhivõla summas 533,19 € (viissada kolmkümmend kolm eurot ja 19 senti), kuna kostja on selle summa pärast hagi esitamist tasunud.
2.Rahuldada hageja nõue kostja vastu perioodil juuli 2010 – 20.09.2013 tekkinud ja seni tasumata võlgnevuse osas ning mõista J. K.’ilt Korteriühistu xxxxxxxxxx xx kasuks välja 2433,86 € (kaks tuhat nelisada kolmkümmend kolm eurot ja 86 senti, millest 1194,03 € põhivõlg ja 1239,83 € otsuse teatavakstegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista J. K.’ilt Korteriühistu xxxxxxxxxx xx kasuks viivis 0,07% põhivõlalt (otsuse tegemise seisuga 1194,03 €) päevas iga viivitatud päeva eest alates 31.03.2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud täies ulatuses J. K.’i kanda.
5.Mõista J. K.ilt Korteriühistu xxxxxxxxxx xx kasuks välja menetluskulude katteks 1329,24 € (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa eurot ja 24 senti).
6.Väljamõistetud menetluskulult tuleb J. K.’il tasuda Korteriühistule xxxxxxxxxx xx viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Korteriühistu xxxxxxxxxx xx esitas 20.09.2013 Pärnu Maakohtule hagi J. K.’i vastu, taotledes kostjalt välja mõista võlgnevuse 1727,22 eurot, viivisevõlgnevuse hagi esitamise seisuga 641,70 eurot ning sealt edasi kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni arvestusega 0,07% päevas põhisummalt, s.o 1,209 eurot päevas ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni arvestusega 0,07% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt Korteriühistu xxxxxxxxxx xx loodi 27.07.2004 ning registreeriti Pärnu Maakohtu registriosakonnas 30.09.2004. J. K. on kinnistusraamatu andmete järgi xxxxxxxxxx xx korter xx omanik ning Korteriühistu xxxxxxxxxx xx liige. Vastavalt KÜ xxxxxxxxxx xx põhikirja II osa 7.punktile kohustub ühistu liige tasuma tähtaegselt majandamiskulude ja osutatud kommunaalteenuste eest ning põhikirja III osa p 7 järgi toimub majandamiskulude ja osutatud kommunaalteenuste eest tasumine vastavalt liikmele esitatud arvetele. Hageja on esitanud korteriühistu liikmetele, samuti kostjale kui korteri nr xx omanikule, igakuiselt arve majandamiskulude eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Kostjale juuli 2010 eest esitatud arvel nr 20100800107100441 on eraldi reana välja toodud „võlg eelnevate kuude eest 12005,40 krooni (767,28 eurot)“. Selle võlgnevuse sissenõudmiseks on hageja juba eelnevalt esitanud hagiavalduse ja menetlus on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus (tsiviilasi nr 2-10-39645). J. K. ei ole oma kohustusi korteriühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras ja kostjal on tekkinud võlgnevus korteriühistu ees. Kostja võlgnevus on tekkinud ajavahemikul 01.09.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni kohtusse. Kostja võlgnevus korteriühistu ees on 2368,92 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1727,22 eurot ja viivisvõlgnevusest 641,70 eurot. Viivis on arvestatud alates 01.09.2010 kuni 20.09.2013. Kostja on jätnud kõigi talle esitatud arvete alusel tasumata tasu halduskulu eest ja MESA kütte ümberarvestuse alusel tasumisele kuulvad summad, mis esitatakse kaks korda aastas. KÜ xxxxxxxxxx xx üldkoosolek otsustas 28.juunil 2008 kehtestada haldustasuks 5 krooni m2, mis alates 01.01.2011 on 0,32 eurot m2. 28.juunil 2008 toimunud koosolekul osales ja koosolekut juhatas J. K. ning järelikult on talle teada üldkoosolekul vastu võetud otsus. Nimetatud üldkoosoleku protokolli vaidlustatud ei ole. Tulenevalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike
toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega on J. K. kohustatud tasuma talle esitatud arvetel kajastatud halduskulu summad. MESA kütte ümberarvestuse tulemusel saadud summad on J. K. kohustatud tasuma, sest tegemist on küttekulude individuaalse arvestamisega, mis tähendab, et J. K. peab tasuma enda poolt kulutatud kütte tarbimise eest. Hageja ei saa kuidagi mõjutada J. K.i soojatarbimist. Korteriühistu edastab Fortum Eesti AS-ile iga kuu maja üldnäidu kuulõpu seisuga. Fortum Eesti AS esitab arve, mis jagatakse korteri ruutmeetri arvule. Korteriühistu edastab MESA Eesti OÜ-le kaks korda aastas andmed selle kohta, kui palju on iga korter ruutmeetri eest tasunud. Korteriomanik ei esita kütte tarbimise kohta andmeid korteriühistule, sest igas korteris on radiaatoritel küttekulujaoturid, mis edastavad automaatselt andmed MESA Eesti OÜ-le. MESA Eesti OÜ esitab korteriühistult saadud kütte eest juba tasutud andmete ja talle automaatselt saabunud andmete alusel kaks korda aastas (31.jaanuar ja kütteperioodi lõpus) arvestuse, kui palju on kokku küttele kulunud, palju on ette makstud ja kas tuleb juurde maksta või jääb ettemaksuks. Kostja on ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.05.2012 tarbinud kütet kokku 261,70 euro eest. Ta on sellel perioodil tasunud 249,74 eurot nn ettemaksu kütte eest ning lõplikult jääb tal tasuda veel 11,96 eurot (261,70 – 249,74). MESA Eesti OÜ esitab arvestuse ka igale korterile eraldi, mille korteriühistu edastab koos enda arvega korteriomanikule, mille järgi saab korteriomanik kontrollida mõõteseadmete alg- ja lõppnäite ning täielikku arvutuskäiku, kuidas kujuneb tema osa elamu kogukulus. KÜ xxxxxxxxxx xx põhikirja II osa p 9 järgi on korteriühistuliige kohustatud maksete tasumisega viivitamisel kohustatud tasuma viivist vastavalt seadusandlusele. KÜS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
KOSTJA VASTUS
25.10.2013 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele tervikuna vastu. Kostja juhib tähelepanu sellele, et tsiviilasja nr 2-10-39645 raames on kostja selgitanud, et 30.09.2009 esitas ta hagejale (KÜ xxxxxxxxxx xx juhatusele) kirjaliku pöördumise, milles teatas, et ta peatab haldustasu maksmise, kuna vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole võimaldatud temal kui ühistu liikmel tutvuda ühistu raamatupidamise dokumentidega. Ühistu raamatupidamise dokumentidega tutvumise vajaduse põhjustas asjaolu, et 23.05.2009 toimunud üldkoosolekul ei antud kostjale vastuseid ühistu majandustegevuse ja finantstegevuse kohta, liikmetele esitatud ettekanne oli eksitav ning kohati valet informatsiooni edastav. Hageja kuni käesoleva ajani kiivalt ning järjepidevalt keeldunud võimaldamast kostjal realiseerida kostja kui ühistu liikme õigusi. Tähelepanuta ei saa seejuures jätta, et kostja on korduvalt pöördunud hageja poole ning avaldanud, et tegelikkuses ei osutata kostjale teenuseid, millised peaksid olema kaetud haldustasu arvel – nii näiteks ei koristata juba aastaid elamu trepikoja seda osa, kus asub kostjale kuuluv korter. Juhtudel, kui kostja on koristajaga trepikojas isiklikult koristajaga kohtunud ning juhtinud tähelepanu puudulikule koristamisele, on koristaja lubanud kostjal „näo üles lüüa“. Eeltoodule vaatamata ei ole hageja koristaja korrale kutsumiseks midagi ette võtnud. Arvestades, et hageja ei ole võimaldanud kostjal tutvuda KÜ xxxxxxxxxx xx raamatupidamise dokumentidega ehk võimaldanud kostjal veenduda temale esitatud arvete õiguspärasuses, on hageja võlausaldajana vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lõike 1 mõistes. Seoses MESA andmete alusel küttekulude ümberarvestusega märgib ja kordab kostja, et on korduvalt pöördunud hageja poole tulenevalt asjaolust, et tema korteris tingib suurema soojusenergia tarbimise alumiste korteriomanike poolt talveperioodil nn kütte mahakeeramine (tegemist on alaliselt Pärnus mitteelavate isikutega, kes viibivad korteris peamiselt suveperioodil). KÜ üldkoosolekul on korduvalt kõne all olnud teema, et küttekulude optimeerimiseks peab kõikides korterites tagama
talveperioodil vähemalt 18°C sisetemperatuuri. Suvituskorterite omanikud kulude kokkuhoiu mõttes seda ei tee ning korterites keeratakse küte kasutusvälisel ajal „maha“. Selle tulemusel peavad aga püsielanikud oma kortereid juurde kütma, kuna naaberkorteri mittekütmine jahutab ka kõrvalkorterit (vastavalt külm põrand, lagi, sein). Hageja poolt kohtule esitatud MESA andmetest nähtuvalt on elamu 13 korteri osas on MESA mõõtetulemuste alusel määratud juurdemakseid enam kui 20%, sh 8 korteri osas enam kui 40%, samal ajal kui 17 korteri osas on tagasimakseid tehtud 20% või enam. Seega ei ole MESA andmete alusel tehtud ümberarvestused ilmselgelt õiglased, kuivõrd ümberarvestuste tegemisel ei võeta arvesse nn normtemperatuuri. Kostja korteri ebamääraselt kõrged küttekulud on tingitud otseselt lumiste korterite mittekütmisest. Kostja ei pea seesugust ümberarvestust õiglaseks ning seda eelkõige just põhjusel, et talveperioodil korterit mittekasutavad isikud rikastuvad teadlikult ning sihipäraselt elamus alaliselt elavate isikute arvel - elamu keskosas asuvad korterites hoiab minimaalse vajaliku temperatuuri ülemiste ja alumiste korterite soojus, seejuures on aga mitteköetava korteri peal või all asuvate korterite soojuskulud suuremad, kuivõrd vastavalt laelt või põrandalt õhkub mitteköetava korteri madal temperatuur. Kostja märgib, et hageja ei ole selgitanud, kuidas toimub MESA andmete alusel küttekulude ümberjaotus, st kas ja millises osas on kulude ümberjaotusel võetud arvesse korterite kohustuslikku miinimumtemperatuuri ning kuidas ja millistel alustel toimub arvetus ruutmeetri- ja ühikupõhiselt (st kuidas leitud vastav proportsioon). Lisaks ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, millised olid perioodi küttekulud Fortum Eesti AS arvete alusel. Kostja märgib, et 02.10.2013 tasus ta 12.08.2013 arve nr 203080010700441 summas 43,22 € ja hagis esitatud põhinõue peab olema selle summa võrra väiksem. 11.02.2015 lõplikes seisukohtades kostja toob lisaks välja, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et MESA küttekulu arvestuses kasutatavad soojusarvestid/koostisosad on nõuetekohaselt taadeldud. Kostja selgitab täiendavalt, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel on Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ühing 2006.aastal koostanud uurimuse „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“, mille 3.peatükis käsitletakse kütmiseks tarbitud kulu jaotamist ja selle arvestuslikku jaotumist hoones ja kus rõhutatakse, et ükski tarbija ei tohi küttesoojuse säästmisega kahjustada teiste sama hoone elanike huvisid, s.t hoone kõigis köetavates ruumides peab olema tagatud vähemalt teatud minimaalne temperatuur (nt 16° C). Eeltoodu alusel kostja leiab, et tema vastuväited seoses nn suvituskorterite mittekütmisega on põhjendatud. Lisaks tasus kostja 13.10.2014 hagejale täiendavalt haldustasu perioodi 05.2009 kuni 08.2014 eest kokku summas 952,95 €, millest haginõudega hõlmatud perioodi (07.2010 – 07.2013) katteks tuleb lugeda 498,97 €.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 ja poolte nõusoleku alusel kohus teeb otsuse kirjalikus menetluses. 22.01.2015 määrusega kohus määras pooltele tähtaja oma lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks, juhtides poolte tähelepanu täpsustamist ja täiendavat tõendamist vajavatele asjaoludele. Kohus teatas pooltele ka otsuse teatavakstegemise aja. Pooled esitasid oma kirjalikud seisukohad ja tõendid. Tõendite ja seisukohtade mahtu arvestades kohus 10.03.2015 määrusega pikendas otsuse tegemise aega.
2.Hageja nõue tugineb sellele, et kostja on jätnud juulist 2010 – septembrini 2013 osutatud teenuste eest esitatud arvete alusel tasumata halduskulu ja MESA kütte ümberarvestuse alusel tasumisele kuuluvad summad. Kokku võlgnes kostja hagi 20.09.2013 esitamise ajal hagejale põhivõlana 1727,22 €, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 641,70 € ning hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivise 0,07% põhivõlast päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on esitanud hagile järgmised vastuväited: - 30.09.2009 kostja kirjalikus pöördumises hagejale teatas, et peatab haldustasu maksmise, kuna korduvatele pöördumistele vaatamata ei ole kostjal võimaldatud tutvuda ühistu raamatupidamise
dokumentidega ning kostjal ei ole võimalik realiseerida oma ühistu liikme õigusi; - hageja on sattunud vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 tähenduses, sest kostja ei saa oma kohustusi täita seetõttu, et hageja ei tee kostjaga koostööd ega võimalda kostjal veenduda esitatud arvete õiguspärasuses; kostja ei ole nõus tasuma teenuse eest mida ta ei ole saanud – kostja ei ole rahul ühistu juhtimisega ega koristusteenusega; - kostja korteris suurema soojusenergia tarbimise tingib alumiste korteriomanike, kes viibivad korteris peamiselt suveperioodil, poolt talveperioodil nn kütte mahakeeramine; MESA andmete alusel tehtud ümberarvestused ei ole õiglased, sest ümberarvestuste tegemisel ei võeta arvesse nn normtemperatuuri; - 02.10.2013 kostja tasus 12.08.2013 arve nr 2013080010700441 summas 43,22 € ja selle summa võrra peab hagis nimetatud põhinõue olema väiksem.
3.Pärast hagiavalduse esitamist (ja kostja poolt 24.09.2013 isiklikult allkirja vastu kättesaamist (väljastusteade I kd, lk 117) on kostja tasunud hagejale võlgnevuse katteks kokku 533,19 €, millest 43,22 € tasus kostja 02.10.2013 (hageja 27.02.2015 menetlusdokumendis on tasumise aasta 2014 ilmselt ekslik, kuivõrd kostja on sellele tasumisele viidanud oma esimeses kirjalikus vastuses 25.10.2013) ja 489,97 € tasus kostja 13.10.2014 (kostja tasus 952,95 € selgitusega „Korter xx haldustasu perioodil mai 2009 – august 2014 (haldustasu 2118,76 – Mesa kütte ümberarvestused jaanuar 2006 – mai 2014 1165,81 = 952,95). Kostja on selgitanud, et tasutud summast tuleb haginõudega hõlmatud perioodi (07.2010 – 07.2013) katteks lugeda 498,97 €. Kostja on viimase numbri märkimisel ilmselt eksinud, sest kostja on leidnud summa selliselt, et lahutas tasutud 952,95 € suurusest summast perioodi 05.2009 – 06.2010 eest tasutud haldustasu 14 kuu eest summas 462,98 € (14 x 33,07 €), kuid vastava tehte (952,95 – 462,98) tulemus on 489,97 €. Hageja 10.02.2015 menetlusdokument sisaldab avaldust nõudest loobumiseks summas 43,22 € ja 27.02.2015 avalduses hageja täiendavalt loobus nõudest summas 489,97 €. Seega kokku loobus hageja nõudest summas 533,19 €.
4.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kostja ei ole hageja hagist loobumisele vastuväiteid esitanud, kuid on märkinud oma avaldustes, et nimetatud maksete summa võrra peaks hageja nõue olema väiksem. Eeltoodu alusel kohus võtab hageja nõudest osalise loobumise vastu ning lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 kohus lahendab menetluse osalise lõpetamise küsimuse otsusega.
5.Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud pooled eelistungitel ära ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hageja ja kostja vahel on kortreiühistu liikesusel põhinev võlasuhe. Hageja nõue tugineb sellele, et kostja on juulist 2010 – septembrini 2013 talle osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumisel jätnud tasumata halduskulu ja MESA kütte ümberarvestuse järgi tasumisele kuuluvad summad. 27.02.2015 nõude täpsustuse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlana 1194,03 €, 10.03.2015 seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivist 1223,11 € ning hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivise 0,07% põhivõlast päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 30.01.2014 eelistungil (I kd, lk 195) hageja esindaja avaldas, et hagiavalduses nimetatud kostja võlgnevusest 1727,22 € oli 454,91 € MESA võlg (küttevõlg) ning 1272,31 € haldustasu võlg. 27.02.2015 menetlusdokumendis (III kd, lk 60-61) näidatud selgituse kohaselt on hageja arvestanud kostjalt 02.10.2013 ja 13.10.2014 laekunud summa 533,19 € halduskulu võlgnevuse katteks. Seega hageja lõplikust põhinõudest 1194,03 € moodustab 454,91 € MESA küttevõlg ning 739,12 € haldustasu võlgnevus.
7.Kostja on esitanud hagile järgmised vastuväited: - 30.09.2009 kostja kirjalikus pöördumises hagejale teatas, et peatab haldustasu maksmise, kuna korduvatele pöördumistele vaatamata ei ole kostjal võimaldatud tutvuda ühistu raamatupidamise dokumentidega ning kostjal ei ole võimalik realiseerida oma ühistu liikme õigusi; - hageja on sattunud vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 tähenduses, sest kostja ei saa oma kohustusi täita seetõttu, et hageja ei tee kostjaga koostööd ega võimalda kostjal veenduda esitatud arvete õiguspärasuses; kostja ei ole nõus tasuma teenuse eest mida ta ei ole saanud – kostja ei ole rahul ühistu juhtimisega ega koristusteenusega; - kostja korteris suurema soojusenergia tarbimise tingib alumiste korteriomanike, kes viibivad korteris peamiselt suveperioodil, poolt talveperioodil nn kütte mahakeeramine; MESA andmete alusel tehtud ümberarvestused ei ole õiglased, sest ümberarvestuste tegemisel ei võeta arvesse nn normtemperatuuri.
8.Kohus leiab, et kostja poolt halduskulu maksete peatamine kuni ühistu dokumentidega tutvumise võimaldamiseni ei ole praeguses asjas õiguspärane. Dokumentidega tutvumine ja haldustasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 tähenduses. Lisaks saab vastastikuste kohustuste korral ühe poole täitmisest keeldumine olla ajutine. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 101 kohaselt korteriühistu liige teostab oma liikmeõigusi eelkõige üldkoosolekul osalemise kaudu. Ühistu majandustegevuse korraldamisega tegeleb juhatus, kes esitab üldkoosolekule kord aastas kinnitamiseks majandusaasta aruande ning eelseisva aasta majandustegevuse aastakava. KÜS § 15 lg 1 järgi majandustegevuse aastakava sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. KÜS § 115 lg 2 kohaselt korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Vastavalt KÜS § 1 lg-le 2 kohaldatakse korteriühistuseadusega reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seadust (MTÜS). MTÜS § 7 lg 1 p 5 näeb ette, et mittetulundusühingu liikmete õigused sätestatakse põhikirjas. Korteriühistu „ xxxxxxxxxx xx“ põhikirjas (I kd, lk 10-13) on II alajaotuse punktis 6 muu hulgas sätestatud liikme õigus esitada juhatusele kirjalikke avaldusi ja järelepärimisi ühistu tegevuse kohta ning pöörduda kohtu poole üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Kui üldkoosolekul saadud informatsioon ei ole olnud liikme arvates piisav, ühistu liikmel on õigustatud huvi konkreetsete dokumentidega tutvumise vastu ning juhatus õigusvastaselt dokumentidega tutvumist ei võimalda, on ühistu liikmel õigus esitada kohtule ühistu vastu võlaõiguslik nõue dokumentidega tutvumise lubamiseks vastavalt VÕS § 1015 lg-le 2. Kostja ei ole seda võimalust kasutanud, kuigi viitab, et on dokumentidega tutvumist tulutult nõudnud 2009.aastast alates. Kohus leiab, et kostja keeldumine halduskulude tasumisest ei olnud mõistlik ega põhjendatud. KÜ xxxxxxxxxx xx üldkoosolek on majandusaasta aruanded ja majandustegevuse aastakavad nõuetekohaselt kinnitanud, seega on üldkoosolek lugenud juhatuse esitatud informatsiooni piisavaks. Kostja J. K. ei ole KÜ xxxxxxxxxx xx üldkoosolekute otsuseid kohtus vaidlustanud.
9.Dokumentidega tutvumise võimaldamata jätmise näol ei ole tegemist ka hageja vastuvõtuviivitusega VÕS § 119 järgi, sest dokumentidega tutvumise võimaluse puudumine ei takista haldustasu maksmist ega õigusta haldustasu maksmata jätmist.
10.Halduskulu on kindlaks määratud üldkoosoleku otsusega korteriomandi reaalosa suurusele vastavalt ruutmeetri põhiselt. Kuidas raha kasutatakse, on ühistu üldkoosoleku otsustada ja juhatuse korraldada. Hageja on praeguses asjas esitanud lepingud (II kd lk 59 – 61) ja tõendid (konto väljavõte, II kd, lk 82), mille alusel ja millises ulatuses on halduskulust tehtud
väljamakseid koristajale. Samuti on kohtule esitatud vaidlusalusel perioodil ühistu juhatuse poolt korraldatud korraliste üldkoosolekute ja korduskoosolekute protokollid ning juhatuse koosolekute protokolle, millest nähtuvalt juhatus tegutses ühistu juhtimisel tavapärase hoolsusega – juhatus on üldkoosolekuid nõuetekohaselt kokku kutsunud, esitanud üldkoosolekule kinnitamiseks aruandeid ja majandamiskavu, korraldanud raamatupidamist. Kostja väited, et ta ei ole koristamise ega ühistu juhtimise teenust saanud, on põhistamata ja tõendamata. Kostja ei konkretiseerinud ega tõendanud oma väiteid koristusteenuse ja ühistu juhtimise ebakvaliteetsuse osas, kuigi kohus korduvalt selgitas tõendamiskohustust ja andis kostjale selleks tähtaegu. Kohus leiab, et halduskulu osaliselt tasumata jätmist ei õigusta kostja paljasõnaline subjektiivne hinnang koristamisteenuse või juhatuse tegevuse kohta, kui kostja ei esita objektiivseid tõendeid, mis kinnitavad, et tema rahulolematus teenusega on põhjendatud.
11.KÜS § 151 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooni ja soojavarustuse vajaliku energia eest ning maksma maamaksu. KÜ xxxxxxxxxx xx põhikirjas (kuni 26.10.2013 üldkoosoleku otsusega uue põhikirja vastuvõtmiseni kehtinud redaktsioonis; I kd, lk 10 – 13) III alajaotuse punkt 7 sätestas: „Ühistu liige on kohustatud tasuma majandamiskulude eest võrdeliselt tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusele, see tähendab arvestatuna elu- või mitteeluruumi ühe ruutmeetri kohta, kui üldkoosolek teatud tööde või teenuste korral ei otsusta teisiti. Tasumine toimub vastavalt liikmele esitatud arvetele. Tasumise täpsem kord määratakse ühistu kodukorraga.
12.xxxxxxxxxx xx elamu ehitas Renet AS, kes sõlmis 27.01.2004 MESA Eesti OÜ-ga tähtajatu lepingu (II kd, lk 5 – 11) küttekulude individuaalseks arvestuseks vajalike küttekulujaoturite ostmiseks ja arvestusteenuse saamiseks. Lepingu alusel anti AS-ile RENET üle xxxxxxxxxx xx elamusse paigaldatud 105 küttekulujaoturit ja 4 andmete kogumise keskust (üleandmisevastuvõtmise akt, II kd, lk 12). Korteriühistu xxxxxxxxxx xx kanti mittetulundusühingute registrisse 30.09.2004. 01.10.2004 sõlmisid KÜ xxxxxxxxxx xx ja MESA Eesti OÜ küttekulude individuaalse arvestusteenuse osutamise lepingu 10 aastase tähtajaga (I kd, lk 185 – 188). Lepingul on märge, et see on Renet AS ja MESA Eesti AS vahelise 28.01.2004 lepingu jätk, küttekulu arvestus viiakse kütteperioodil läbi kaks korda aastas. Hageja esitas ka KÜ xxxxxxxxxx xx üldkoosoleku 04.06.2005 otsuse (II kd, lk 147 – 150), millest nähtuvalt on üldkoosolek otsustanud jätkata MESA mõõtmise lepingut aasta, mitte arvestada kulu m2-le. Seega on olemas Korteriühistu xxxxxxxxxx xx kuni 26.10.2013 kehtinud põhikirja kohane üldkoosoleku otsus küttekulud individuaalseks arvestamiseks. Kuigi 04.06.2005 üldkoosoleku otsuse sõnastusest nähtuvalt on otsustatud lepingut jätkata esialgu aasta, eeldab tähtajalise lepingu erakorraline ülesütlemine üldkoosoleku vastavat otsust, mida ei ole tehtud. Selle asemel on üldkoosolek 26.10.2013 pidanud vajalikuks sätestada küttekulude individuaalse arvestuse põhimõtte põhikirjas. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et KÜ xxxxxxxxxx xx küttekulude arvestus viisil, et jooksvalt tasuvad korteriomanikud küttekulusid ruutmeetripõhiselt ning korda aastas tehakse individuaalsete küttekulujaoturite andmete alusel küttekulude ümberarvestus vastavalt iga korteriomandi tegelikule tarbimisele, on õiguspärane.
13.Hagi küttekulu summa osas rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja vastuväited, et tema korteri suured küttekulud on tingitud alumiste korterite kütmata jätmisest talvekuudel. Esiteks kostja ei ole tõendanud, et teistes korterites on temperatuur alla 18 kraadi. Teiseks kostja ei ole
viidanud ühelegi õigusaktile ega korteriühistu xxxxxxxxxx xx üldkoosoleku otsusele, millega kohustuslik temperatuurinõue oleks kehtestatud. Kostja 10.02.2015 menetlusdokumendis viidatud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ühingu 2006.aastal koostatud uurimus „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“ ei ole üldkohustuslik õigusnorm ning selles viidatud seisukohad saavad olla ainult soovituslikud. Lisaks uurimuse pealkirjast nähtuvalt uuriti küttekulude jaotamist olukorras, kus mõni korter on ühtsest (kaug)küttesüsteemist lahti ühendatud. Kohus jääb 22.01.2015 kohtumääruses antud selgituse juurde, et Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ punkti 7 (alates 14.08.2000 kehtivas redaktsioonis) teise lause kohaselt kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18°C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel. Kohtul puuduvad andmed, et kostja võlgnevuse tekkimise perioodil juuli 2010 – september 2010 oli kehtestatud kohustuslik temperatuuri alampiir eluruumidele, mida pikemaajaliselt ei kasutata. Hageja esindaja kinnitusel ei olnud sellel perioodil ka vastavasisulist üldkoosoleku otsust. Samuti nähtub kostja 15.10.2013 pöördumisest ühistu juhatuse poole, et ka kostja on teadlik, et sellist normi ega üldkoosoleku otsust ei ole: kostja teeb juhatusele ettepaneku kehtestada kohustus tagada talveperioodil korteris püsivalt 18 °C ja viitab võimalusele lisada vastav säte põhikirja või kodukorda.
14.Kohus leiab, et hageja esitatud OMAL Projekt OÜ juhatuse liikme O.L. koostatud KÜ xxxxxxxxxx xx viie korteri arvutuslik soojusenergia vajaduse aruande (I kd, lk 168 – 173; kohus hindab aruannet TsMS § 272 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina) tulemuste õigsuses alust kahelda ei ole. Kostja korter asub eraldiseisva ehitisena katusekorrusel (6. korrus) ja on muu osaga elamust ühendatud üksnes põranda kaudu. Kohus loeb üldtuntuks füüsikaseadustele põhineva asjaolu, et soe õhk on külma õhuga võrreldes kergem, mistõttu tõuseb soe õhk üles ja külm õhk vajub alla. Järelikult kostja enda korterist soe ei saanud kaduda alumisse korterisse läbi põranda ega alumistest korteritest tungida külm õhk üles kostja korterisse. Kohus möönab, et pikka aega täiesti kütmata ruum põranda all võib ülemise korteri küttekulusid mingil määral mõjutada, kuid kohtul puuduvad igasugused objektiivsed andmed ja tõendid alumiste korterite sisetemperatuuri kohta talvekuudel. Kostja üksnes oletab ja tuletab korterite küttekulude suurusest, et alumised korterid, mida pidevalt elamiseks ei kasutata, on talvekuudel kütmata, kuna MESA ümberarvestustest nähtuvalt on nende korterite küttekulud väiksemad. OMAL Projekt OÜ aruandest nähtuvalt sõltub korteritele vajalik soojusenergia kulu eelõige korterite paiknemisest hoones ja välispiirete arvust ning välistarindite ehitusmaterjalide soojusjuhtivusest. kostja katusel asuvas korteris on kõige suurem soojakadu läbi seinte ja katuse. Kostja korteri all asuvad korterid piirnevad teiste korteritega, mistõttu piisab korteris teatud temperatuuri hoidmiseks oluliselt väiksemast küttekulu hulgast, kui kostja korteris, mille kõik neli seina on välisseinad. Seega väidetavalt talveperioodil kütmata alumised korterid ei saa oluliselt mõjutada kostja korteri temperatuuri ega küttekulu. OMAL Projekt OÜ võrdlustabelist (I kd, lk 171) nähtub samuti, et kostja korteri arvestuslik soojatarve ei erinenud oluliselt MESA arvestuste kohaselt kostja korteris tegelikult tarbitud soojuse hulgast (erinevus on väiksem kui 5%). Kostja on viimases menetlusdokumendis esitanud ka vastuväited, et küttekulujaoturid on taatlemata ning ei ole MESA Eesti OÜ teinud seadmete hooldust vastavalt lepingule, kuid kostja ei ole selgitanud, kuidas nimetatud asjaolu mõjutab hageja nõuet kostja vastu. OMAL Projekt OÜ aruandest nähtuvalt MESA individuaalarvestuse andmed kostja tegeliku küttekulu kohta on ligilähedased kostja korteri arvestuslikult vajaliku soojatarbega.
15.Korteriomandi seaduse (KOS) § 8 lg 1 teine lause sätestab, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühstuseaduse järgi. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute
tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hageja nõuded on asjakohaste üldkoosoleku otsustega ja lepingutega tõendatud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja vähendatud nõudega hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1194,03 €.
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult ka viivist. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlast. Hageja arvestas viivised summaliselt välja pooltele teatatud kohtulahendi teatavakstegemise päeva 10.03.2015 seisuga: hageja arvestuste kohaselt oli selleks ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1223,11 €. Hageja on oma arvestustes arvestanud kostja poolt menetluse käigus tasutud summasid ja arvestanud viivist, lähtudes vastava ajahetke tegelikust põhivõlast. Kuna kohus pikendas otsuse tegemise aega 20 päeva võrra, on otsuse 30.03.2015 (kaasa arvatud) teatavakstegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 16,72 € (0,07% x 1194,03 € x 20 päeva). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1239,83 € ja alates 31.03.2015 protsendina (0,07% päevas) põhivõlast iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 alusel kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi rahuldamise korral menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks: a) kohtukuluna TsMS § 138 lg 1 mõistes: 1) hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 €, mille on hageja eest tasunud Toomemägi ja Partnerid OÜ, kellele hageja on summa arve alusel tasunud 20.09.2013; 2) dokumentaalse tõendi saamise kulu 120 € (OMAL Projekt OÜ-lt tellitud aruanne) b) õigusabi kulud (kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 1 mõistes) kokku 16 h ja 40 minuti eest summas 1200 € (sisaldab käibemaksu). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
19.Kostja hageja õigusbaikulude suurust põhjendatuks ei pea ja leiab, et põhjendatud ei ole 20.09.2013 arve nr 2/2013/M 4 töötunni ulatuses ehk ulatuses, milles see hõlmab 2 tunni ulatusees materjalidega tutvumist ja 2 tunni ulatuses kliendiga nõupidamist. Tegemist on olnud võlanõudes hagikoostamisega, milles ei ole detailselt kajastatud võlgnevuse kujunemise detaile, sh kulude jagunemise detailset arvestust, hagiavaldus sisaldab lihtsat normatiivset põhjendust. Ainuüksi hagile lisatud tõendite mahukus, mida hagis eraldi käsitletud ei ole, ei anna alust lugeda hagi koostamise ajakuluks kokku 7 töötundi. Lisaks nähtub arvelt, et kulud on olnud pigem nn kohtueelsed kulud, mille hüvitamine menetluskuluna ei ole TsMS järgi võimalik.
09.02.2015 arvet nr 2/2015/M peab kostja põhjendatuks 4 töötunni ulatuses. Tegemist ei ole uudseid hageja seisukohti väljendava dokumendiga, mis eeldaks selle koostamiseks 6-tunnist ajakulu. Kostja ei pea põhjendatuks dokumentaalse tõendi – asjatundva isiku arvamuse saamise kulu summas 120 €. Kostja hinnangul on tegemist ebavajaliku ja asjakohatu tõendiga, võrreldud ei ole kostja ja tema korteriga piirnevate korterite soojatarbimist.
20.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja menetluskulude suurusele osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskulud riigilõivule ja dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kohus ei nõustu kostjaga, et OMAL Projekt OÜ aruanne ei ole asjakohane tõend, kuna ei ole võrreldud kostja soovitud kortereid. Hageja õigusabi kulude osas kohus nõustub kostja vastuväidetega 20.09.2013 arve osas (materjalidega tutvumine, kliendiga nõu pidamine ja hagiavalduse koostamine). Hageja 5leheküljelisest hagiavaldusest on sisulist osa ca 2 lk (arvestamata mitme realisi vahesid lõikude vahel), ühe lehekülje võtavad enda alla menetlusosaliste andmed ja ülejäänu tsitaadid õigusnormidest. Hagiavalduse sisust ei luba järeldada, et hagi koostamiseks on mitmeid tunde peetud kliendiga nõu ja tutvutud dokumentidega. Kohus loeb kliendiga kohtumiseks, dokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi. 09.02.2015 arvel nr 2/2015/M näidatud ajakulu kohtu 22.01.2015 määrusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks, tõendite komplekteerimiseks ja vastuse koostamiseks kokku 6 h peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus nõudis hagejalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid, tulenevalt kostja vastuväidetest. Hageja on esitanud asjakohased põhjalikud selgitused ning esitanud täiendavad tõendid. Arvestades kohtumenetluse suhtelist keerukust (põhivaidlus oli spetsiifilise MESA küttekulude arvestuse ümber), on kohtu hinnangul hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud kokku 13 tunni ja 40 minuti ulatuses, summas 984,24 € (sisaldab käibemaksu 20% summas 164,04 €). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 1329,24 € (984,24 € + 225 € + 120 €). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus määrab, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.