Tsiviilasi nr 2-16-111037
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks- 15. september 2016, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-111037
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi Tauri Kruusi vastu 1956,97 euro nõudes
Tsiviilasja hind
1956,97 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Kadri Timuska, esindajad e-post [email protected]; kostja Tauri Kruus (ik XXX; elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) vahel 08.10.2012 ja 07.12.2012 sõlmitud liitumislepingud ja järelmaksuga vara müügilepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 08.10.2012 ja 07.12.2012 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 978,51 eurot. 01.04.2013 esitatud arve nr 2006578188 on koos käsitlustasuga 127,82 eurot, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Viidatud lepingute tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 18 ja 24 kuu kestel Elisa klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Kohtu hinnangul vastab käsitlustasu VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi mõistele. Viidatud sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda, mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 850,69 eurot (978,51 – 127,82 = 850,69). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8) viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt 3-2-1-25-16 p 13). Viivise arvestus kuni 23.08.2016 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 235,96 eurot. Arve number
Summa
Maksetähtpäev 2(3)
Viivitatud päevi
Viivis
2005966865
49,79
17.01.2013
14,63
2006165994
49,58
15.02.2013
14,27
2006379667
49,58
17.03.2013
13,96
2006578188
701,74 (829,56 – 127,82)
16.04.2013
193,10
Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt summas 1086,65 eurot, millest 850,69 eurot on põhinõue ja 235,96 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~56% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ja 44% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 210 eurot (56% 375 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 210 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.