Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
MG hagi BLRT Grupp AS vastu BLRT Grupp AS aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes, alternatiivselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 11.03.2016 otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse MG apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): MG (isikukood
XXXXXXXXXXX),
tehingulised esindajad esindajad vandeadvokaadid Urmas Volens ja Veikko Puolakainen
Istungi toimumise aeg
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): BLRT Grupp Aktsiaselts (registrikood 10068499), tehingulised esindajad advokaat Martin-Johannes Raude ja vandeadvokaat Arne Ots 05.09.2016
Resolutsioon:
1.Võtta vastu MG hagist loobumine.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-59875.
3.Tühistada Harju Maakohtu 11.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-59875.
BLRT Grupp Aktsiaseltsi menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta MG kanda. MG menetluskulud jätta tema enda kanda.
5.Rahuldada BLRT Grupp Aktsiaseltsi menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-59875 suurus ja mõista MG-lt BLRT Grupp Aktsiaseltsi kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud summas 6482 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1346 eurot 40 senti.
7.Kohustada MG tasuma määruse resolutsiooni p-s 6 väljamõistetud menetluskuludelt BLRT Grupp Aktsiaseltsile viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6. Asjaolud
1.MG (hageja) esitas 28.10.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse BLRT Grupp Aktsiaseltsi (kostja) vastu. Hagiavalduses palus hageja tuvastada BLRT Grupp AS aktsionäride 28.07.2014 üldkoosoleku päevakorra 4. punkti kohta tehtud otsuse (edaspidi: vaidlusalune otsus) tühisus. Alternatiivselt palus hageja tunnistada vaidlusalune otsus kehtetuks. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.
2.Harju Maakohus jättis hagi 11.03.2016 otsusega rahuldamata.
3.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 11.04.2016 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, hagiavalduse rahuldada ning tunnistada vaidlusalune otsus kehtetuks.
4.Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ja määras apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi toimumise aja. 05.09.2016 esitas hageja hagist loobumise avalduse, milles palus võtta hagist loobumise vastu ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-14-59875 menetluse. Kostja pole loobumisavaldusele vastu vaielnud. Määruse põhjendused
5.Kolleegium leiab, et hageja esitatud hagist loobumise avaldus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kolleegium TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-59875
6.Kolleegium ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kuna pooli esindavad advokaadid, ei ole TsMS § 431 lg 1 teise lause järgi vajalik pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi selgitada.
7.TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus, mis menetluse lõpetab, ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab kolleegium Harju Maakohtu 11.03.2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-59875.
8.TsMS § 432 esimese lause kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Käesolevas asjas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse hagist loobumise tõttu. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kolleegium jätab eeltoodu alusel kostja menetluskulud nii maakohtu- kui ka apellatsioonimenetluses hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
10.Maakohtu menetluses tuleb kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks lugeda 6482 eurot. Õigusteenuse osutamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 54 tundi, sest hagejalt puudub alus mõista välja kulu, mis on tingitud kostja advokaadi vahetumisest (1,9 tundi) ning kulu, mis seondub kostja menetluskulude nimekirja koostamisega (0,8+0,2 tundi). Riigikohtu praktikas on korduvalt leitud, et kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt nt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Ringkonnakohus möönab, et senise kohtupraktika põhjal ei ole üheselt selge, kas nende seisukohtadega tuleb arvestada ka juhtudel, kui menetluskulude kindlaksmääramine toimub põhimenetluses. Kolleegium ei näe nimetatud juhtudel siiski põhimõttelist vahet ning leiab, et viidatud kohtupraktikast on asjakohane juhinduda ka siis, kui kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
11.Maakohtu menetluses tuleb lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ilma käibemaksuta. Selline määr on kooskõlas Riigikohtu varasema praktikaga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-59875 tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Menetluskulule lisandub 2 eurot seoses äriregistri väljavõtte teostamisega.
12.Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt välja apellatsiooniastme menetluskulud summas 2007 eurot. 08.09.2016 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjat apellatsioonimenetluses esindanud advokaat Martin-Johannes Raude tunnitasuga 170 eurot (kokku 10,6 tundi) ja vandeadvokaat Arne Ots tunnitasuga 205 eurot (kokku 1 tund). Õigusabiteenus on seisnenud järgmises: maakohtu 11.03.2016 otsusega tutvumine (0,2 tundi ja 0,2 tundi), 11.03.2016 otsuse edastamine kliendile (0,1 tundi), MG 11.04.16 apellatsioonkaebusega tutvumine ja edastamine kliendile (0,5 tundi), ringkonnakohtu 13.04.2016 määrusega tutvumine ja edastamine kliendile (0,1 tundi), vastuse koostamine MG 11.04.2016 apellatsioonile (0,8 tundi ja 6,7 tundi), 03.05.2016 e-kirja ettevalmistamine ja edastamine MG esindajatele (0,1 tundi), 10.05.2016 e-kirja ettevalmistamine kliendile seoses 05.09.2016 istungiga (0,1 tundi), 05.09.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine (2,1 tundi), 05.09.2016 menetluskulude nimekirja ettevalmistamine (0,3 tundi), 05.09.2016 kohtuistungil osalemine (15.0015.21 kokku 0,4 tundi).
13.Kolleegiumi hinnangul ei kuulu hüvitamisele ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele (0,3 tundi). Nagu eelnevalt märgitud, pole senises kohtupraktikas peetud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulusid TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikeks.
14.Ringkonnakohus ei leia, et asja keerukus iseenesest tingiks kahe esindaja kasutamise vajaduse (TsMS § 175 lg 3). Esindajad on kahe peale kokku kulutanud maakohtu otsusega tutvumisele 0,4 tundi ehk 24 minutit ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 7,5 tundi ehk 7 tundi ja 30 minutit. Tsiviilasja asjaolusid, sh apellatsioonkaebusele esitatud kostja vastuse sisu ja mahtu arvestades, ei saa kolleegiumi hinnangul pidada apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks enam kui 5 tundi. Hüvitamisele kuuluvatest menetluskuludest tuleb seega maha arvestada 2,5 tundi. Maakohtu otsuse tutvumisele kulunud aeg (kokku 24 minutit) on kolleegiumi arvates põhjendatud.
15.Muus osas on kostja esindajate poolt apellatsioonimenetluse toimingutele kulunud aeg (kokku 8,8 tundi (s.o 11,6-0,3-2,5=8,8)) esindajate töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.
16.Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on Riigikohtu praktikas peetud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta. Ka keskmisest keerukamates ja mahukamates tsiviilasjades on kohtupraktikas peetud mõistlikuks ja
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-59875 põhjendatuks advokaadist esindaja tunnitasu kuni 153 eurot (käibemaksuta) (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kolleegiumi hinnangul ei saa käesoleval juhul apellatsioonimenetluses lugeda kostja esindajate 153 eurot ületavat tunnitasu mõistlikuks ja põhjendatuks.
17.Kostja pole soovinud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist. Seetõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).
18.Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1346 euro 40 sendi (8,8*153) ulatuses.
19.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostjate taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.