lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-8957/20

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 15.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-8957/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-8957

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

15. september 2016. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

Vxxxx Lxxx hagi Hxxxx ja Axxxx Nxxxxx vastu eluruumi tagastamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Vxxxx Lxxx, (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, x Kostja I Hxxxx Nxxxxx, (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) volitatud esindaja Kxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, xxm); Kostja II Axxxx Nxxxxx, (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse lõpetamine Menetluskulude kindlaks määramine

Kohtuistungi toimumise aeg

06.09.2016.a

2-16-8957

RESOLUTSIOON

Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus Vxxxx Lxxxx hagis Hxxxx Nxxxxxx ja Axxxx Nxxxxxx vastu eluruumi tagastamise nõudes. Menetluskulude jaotus

1.Tagastada Vxxxx Lxxxxxx poolt riigilõivu summas 150 eurot.
2.Jätta Vxxxx Lxxxx menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-16-8957 Kohus leidis

1.Hageja esitas 08.06.2016.a kohtule hagi, milles palus kohustada kostjaid tagastama hagejale eluruum, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxing andma üle eluruumi valduse. Hagiavalduse kohaselt ütles ta eluruumi üürilepingu erakorraliselt üles 11.04.2016.a ja palus eluruumi vabastada hiljemalt 30.04.2016.a. Kuna üürileandjal ei õnnestunud kostjatega ühendust saada, pöördus tema esindaja kostjate poole 03.05.2016.a posti teel, kuid tulemusteta. Hageja sai lõpuks kostjaga ühendust telefoni teel ning kostja teatas, et nad lahkuvad xxxxxxxxxxx.
2.Kostja Hxxxx Nxxxxx teatas 03.08.2016.a kirjalikus vastuses, et eluruum on üle antud 17.07.2016.a ning korteriga seotud kohustused kuni selle ajani täidetud. Kostja märkis, et hageja soovis kohtusse pöördumisega realiseerida õigust lõpetada üürileping, milleks tal tegelikku õigust ei olnud. Kostja Axxxx Nxxxxx kirjalikku seisukohta ei esitanud.
3.Hageja esindaja esitas enne kostja vastuse saamist 27.07.2016.a kohtule taotluse hagist loobumiseks, kuna kostjad on nõude täitnud. Hageja palus endale tagastada poole riigilõivust 150€ ja lähtudes TsMS lg 4 mõista tema menetluskulud summas 780€ välja kostjatelt.
4.06.09.2016.a toimunud kohtuistungile hageja ei ilmunud ja palus asja arutada tema osavõtuta. Hageja esindaja oli kohut23.08.2016.a teavitanud esindusõiguse lõpetamisest. Kostjad selgitasid istungil, et nad said mais telefoni teel teada, et korter tuleb vabastada ja 27.06.2016.a hageja esindajalt uue kirja teatega, et esitatakse uus hagi üüri nõudes. Kostjad avaldasid, et mingit kirjalikku ülesütlemise teadet nad ei ole saanud. Kostjad olid loobumisega nõus, kuid palusid menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, siis hagist loobumine protokollitakse. Hageja on hagist loobunud kirjaliku avaldusega ja kostjad on sellega nõustunud kohtuistungil. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
6.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

2-16-8957 TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagilt riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada.

7.Hageja loobus hagist kuna kostjad tema nõude täitsid ning leiab, et kostjad peavad tasuma tema menetluskulud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et kostjad ei pea hageja menetluskulusid kandma, sest kuigi nad hageja nõude täitsid ja formaalselt on TsMS § 168 lg 5 eeldused täidetud, ei ole menetlusõiguse üldpõhimõtte kohaselt aktsepteeritav olukord, kus kostja peab kandam hageja menetluskulud ka siis, kui hageja on esitanud hagi pahatahtlikult või õigusliku aluseta. Nimetatud põhimõte on kaudselt sätestatud ka TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kannab hageja oma menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 200 sätestab menetlusosaliste kohustused: kohustus on kasutada menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Käesolevalt on asjas oluline see, et kohus ei lahendanud asja sisuliselt ja seega ei selgitanud välja ka vaidluse kõiki asjaolusid, sest hageja loobus hagist ja kohtu hinnangul ei olnud alust keelduda loobumise vastuvõtmisest. Samas ei saa kohus selgunud asjaolude alusel lasta hagejal kuritarvitada oma õigusi, kohut eksitusse viia ega seaduse nõudeid eirates rikkuda kostjate õigusi. Käesolevalt on hageja kuritarvitanud menetlusõigust kui ta esitas hagi valduse kaitseks, samas kui tal nimetatud nõue tegelikkuses puudus. Nimelt ei ole hageja üürilepingut kehtivalt üles öelnud ja seega tal puudus ka valduse kaitse nõue, sest kostjad kasutasid eluruumi õiguslikul alusel. Nimelt on hageja väidetav 11.04.2016.a ülesütlemisavaldus VÕS § 325 lg 4 tulenevalt tühine, sest ei vasta sama paragrahvi lg 1 nõuetele. TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi –seega puudus hageja õigus nõuda üüritud eluruumi kostjate valdusest välja. Kohus ei hinda ülesütlemise materiaalseid eeldusi, mille üle võis pooltel samuti vaidlus olla. Samuti on ülesütlemise kehtivus kaheldav ka selle kätte toimetamise asjaolude tõttu, kuid ka neid kohus käesolevalt sisuliselt ei käsitle. Asjaolu, et kostjad nõude täitsid, ei tähenda, et nad hagi nõuet tunnistasid. Kostjad kasutasid 17.07.2016.a oma õigust üürileping lõpetada ja vabastasid eluruumi. Seega saavutas hageja oma nõude eesmärgi, kuigi selliseks nõude esitamiseks kohtule tal alus puudus. Kohus märgib, et hageja on välja kolimise nõuet esitades ning ka kohtule hagi esitades läinud vastuollu ka Võlaõigusseaduse § 6, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtudes. Alusetu nõude esitamist käsitleb kohus kui püüdu kohut eksitusse viia. Kohus selgitas hageja esindajale 17.08.2016.a kirjas eelnimetatud asjaolusid ja eeldas, et hageja esindaja loobub menetluskulude nõudest ning siis poleks kohus pidanud ka kohtuistungit. Hageja esindaja jäi oma taotluse juurde vaatamata kohtu selgitustele, mida saab samuti lugeda menetlusõiguse

2-16-8957 pahatahtlikuks kasutamiseks. Seda eriti olukorras, kus hageja, kelle tõttu istung oli määratud, kohtuistungile ei ilmunud. Põhimõte, et kaotaja maksab menetluskulud, on selgelt sätestatud TsMS § 162. Kui hagi esitamiseks puudus alus, oleks hagi jäänud rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kostjad teatasid, et neil ei ole menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja