Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohtumaja kaudu. Asjaolud 09.08.2016 esitas XXXXHarju Maakohtusse avalduse XXXX(surnud XXXX) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on pärija saanud pärimismenetluse käigus teadlikuks asjaolust, et pärandvara suurus ei kata pärandvaral lasuvaid kohustusi ning ei soovi neid katta enda varast. Harju Maakohtu 18.08.2014 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas XXXX(surnud XXXX) pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutise pankrotihalduri aruanne Raivo Piirla esitas 01.09.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 34 394,15 euro ulatuses ning vara 25,25 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule kuulub kaks autot ja märgib nende kohta järgmist. XXXX nimele registreeritud sõiduk Opel Omega (registri number XXXX, väljalaske aasta 2001) on võõrandatud 19.12.2015.a ja haldur hindab tagasivõitmise võimalusi väheperspektiivseks. Teise sõiduki Astra Caravan (XXXX, väljalaske aasta 1997) asukoht teadmata, kuid arvestades sõiduki väljalaske aastat on vähetõenäoline, et vara reaalselt enam eksisteerib. Haldur selgitab aruandes, et XXXX(üle elanud abikaasa), XXXXja XXXX(lapsed pärijad) olid ühisomanikud (varaühisuses) kinnistule registriosa XXXX aadressiga XXXX. Ühisomanikeks saadi Tallinna notari Evi Paberit poolt 07.03.2011. a tõestatud pärimistunnistuse alusel (surnud pärandaja, XXX, XXXX). Ühisomanikud XXXX, XXXXja XXXXleppisid 14.03.2016.a. kokku selliselt et jagasid ühisomandisse kuuluva vara selliselt, et kinnistu jäi kuuluma XXXXainuomandisse. Ajutise halduri hinnangul ei ole antud juhul perspektiivne ka selle tehingu tagasivõitmine. Eeltoodule tuginedes leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku pärandvara arvel ei ole võimalik võlgniku kohustusi täita ning esineb püsiv maksejõuetus. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku surm ehk muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kuna pärandvaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot. Kui nimetatud summat ettemaksuna ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Avaldaja ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri Raivo Piirla arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXXX(surnud XXXX) pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et XXXX(surnud XXXX) pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad vähemalt 34 394,15 euroni ning vara on 25,25 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et XXXX(surnud XXXX) pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et XXXX(surnud XXXX) pärandvaras ei ole vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutine pankrotihaldur ei ole aruande koostamise käigus tuvastanud ka selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 05.09.2016 määrusega XXXX(surnud XXXX) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 12.09.2016 pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nimetatud summat kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole tasutud. Kohus leiab, et kuna XXXX(surnud XXXX) pärandvaras ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXX(surnud XXXX) pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jaotamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 921,60 eurot (sh käibemaks). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Haldur palub määrata vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 76 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja vajalike kulutuste hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub tasu ja vajalike kulutuste hüvitise välja mõista järgmiselt: riigivahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot; pärandavara arvelt ülejäänud tasu ja vajalike kulutuste hüvitis kokku summas 521,20 (sh käibemaks). Ajutine haldur on palunud summad kanda Õigusbüroo Edikte osaühing (registrikood 10523526) arvelduskontole . Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab XXXX(surnud XXXX) pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole XXXX(surnud XXXX) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu poolt määratud ettemaksu. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kokku summas 521,20 eurot (sh käibemaks) välja XXXX(surnud XXXX) pärandvara arvelt. Vastavad summad tuleb kanda Õigusbüroo Edikte osaühing (registrikood 10523526) arvelduskontole . /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.