Jägala Hüdro OÜ avaldus Jägala Energy OÜ erikontrolli läbiviimiseks ja osanike nimetatud erikontrolli läbiviija asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.08.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jägala Hüdro OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Jägala Hüdro OÜ (registrikood 12554063, asukoht Pärnu mnt 139f, 11317 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Mailend Puudutatud isik: Jägala Energy OÜ (registrikood 10480870, asukoht Silmiku 3, 11913 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Triipan
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.08.2015 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada Jägala Hüdro OÜ avaldus Jägala Energy OÜ erikontrolli läbiviimiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks.
2.Määrata erikontrolli läbiviijaks Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS vandeaudiitor OA.
3.Erikontrolli läbiviija töö eest tasuda pärast erikontrolli läbiviimist arve esitamisel Jägala Hüdro OÜ poolt ettetasutud summast.
Erikontrolli läbiviimisel lähtuda järgmistest küsimustest Jägala Energy OÜ poolt perioodil 2010-2013 tehtud kulutuste kohta: 4.1 selgitada välja, kas OÜ Jägala Energy on tegelikult osanikelt laenu saanud, kui palju on OÜ Jägala Energy teinud osanike laenulepingutega seoses kulutusi ja kas OÜ-l Jägala Energy oli vabu likviidseid vahendeid arvestades võimalust laenud varasemalt tagastada;
4.2 selgitada välja, kui palju ja mis alusel on OÜ Jägala Energy teinud MK Holding OÜ-le makseid ja kandnud nendega seotud maksukulusid, kas MK Holding OÜ on tegelikult OÜ-le Jägala Energy teenuseid osutanud ja kas tegelikult osutatud teenuste maksumus on vastanud turutingimustele; 4.3 selgitada välja, kui palju ja mis alusel on OÜ Jägala Energy teinud ehitusega seotud kulusid, kas OÜ Jägala Energy on tegelikult kuludokumentides kajastatud teenused ja kaubad kätte saanud, kas nende soetamine oli vajalik OÜ Jägala Energy majandustegevuseks ning kas kulutused vastasid turutingimustele; 4.4 selgitada välja, milliseid kulutusi on OÜ Jägala Energy teinud Pärnamäe tee 63d Tallin kinnisasja omandamiseks ning kuidas seda maad tegelikkuses on kasutatud; 4.5 selgitada välja OÜ Jägala Energy poolt kantud mootorsõidukitega seotud kulutuste suurus ja nende kulutuste vajalikkus OÜ Jägala Energy majandustegevuses; 4.6 fikseerida ja kontrollida ka muid kulusid, mis erikontrolli teostamise käigus tekitavad erikontrolli läbiviijale kahtlusi tehtud kulude vajalikkusest OÜ Jägala Energy majandustegevuses; 4.7 selgitada välja, kui palju ja mis alusel on OÜ Jägala Energy teinud OÜ-le I. KOM makseid ja kandnud nendega seotud maksukulusid, kas OÜ I. KOM on tegelikult OÜ-le Jägala Energy teenuseid osutanud ja kas tegelikult osutatud teenuste maksumus on vastanud turutingimustele.
5.Määruskaebus rahuldada.
6.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud, sealhulgas erikontrolli läbiviijale makstav tasu, Jägala Energy OÜ kanda.
7.Menetluskulude kindlaksmääramine toimub TsMS § 177 lg 2 alusel pärast käesolevas asjas lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Jägala Hüdro OÜ (avaldaja) esitas 05.03.2015 Harju Maakohtule avalduse Jägala Energy osaühingu (puudutatud isik) erikontrolli läbiviimiseks ning erikontrolli läbiviija vandeaudiitor MN asendamiseks äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 1 ja lg 21 alusel. Avaldaja palus määrata erikontrolli läbiviijaks Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS-i vandeaudiitori OA ning erikontrolli läbiviijal vastata küsimustele puudutatud isiku poolt perioodil 2010-2013 tehtud kulutuste kohta. Avaldaja palus määrata erikontrolli läbiviija tasu suuruseks kuni 32 550 eurot, millele lisandub käibemaks ning kohustada puudutatud isikut maksma erikontrolli tasu.
2.Avaldaja palub esitada erikontrolli läbiviijale järgmised küsimused: - selgitada välja, kas puudutatud isik on tegelikult osanikelt laenu saanud, kui palju on puudutatud isik teinud osanike laenulepingutega seoses kulutusi ja kas puudutatud isikul oli vabu likviidseid vahendeid arvestades võimalus laenud varasemalt tagastada; - selgitada välja, kui palju ja mis alusel on puudutatud isik teinud MK Holding OÜ-le makseid ja kandnud nendega seotud maksukulusid, kas MK Holding OÜ on tegelikult puudutatud isikule teenuseid osutanud ja kas tegelikult osutatud teenuste maksumus on vastanud turutingimustele; - selgitada välja, kui palju ja mis alusel on puudutatud isik teinud ehitusega seotud kulusid, kas puudutatud isik on tegelikult kuludokumentides kajastatud teenused ja kaubad kätte saanud, kas nende soetamine oli vajalik puudutatud isiku majandustegevuseks ning kas kulutused vastasid turutingimustele; - selgitada välja, milliseid kulutusi on puudutatud isik teinud Pärnamäe tee 63d, Tallinn kinnisasja omandamiseks ning kuidas seda maad tegelikkuses on kasutatud; - selgitada välja puudutatud isiku poolt kantud mootorsõidukitega seotud kulutuste suurus ja nende kulutuste vajalikkus puudutatud isiku majandustegevuses; - paluda erikontrolli läbiviijal fikseerida ja kontrollida ka muid kulusid, mis erikontrolli teostamise käigus tekitavad erikontrolli läbiviijale kahtlusi tehtud kulude vajalikkusest puudutatud isiku majandustegevuses; - selgitada välja, kui palju ja mis alusel on puudutatud isik teinud OÜ-le I. KOM makseid ja kandnud nendega seotud maksukulusid, kas OÜ I. KOM on tegelikult puudutatud isikule teenuseid osutanud ja kas tegelikult osutatud teenuste maksumus on vastanud turutingimustele.
3.Avalduse kohaselt on puudutatud isiku osanikeks avaldaja, kellele kuulub 40% osalusest ja MK Holding OÜ, kellele kuulub 60% osalusest. MK Holding OÜ ainuosanik on puudutatud isiku juhatuse liige MK ning MK Holding OÜ juhatuse liige on tema abikaasa. 03.07.2014 toimunud osanike koosolekul otsustati puudutatud isiku erikontrolli läbiviimine ja enamusosaniku OÜ MK Holding ettepanekul määrati erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitor MN. 19.11.2014 esitas vandeaudiitor MN raporti erikontrolli tulemuste kohta. Avaldaja leidis, et raport on puudulik ega vastanud erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele. 15.01.2015 esitas avaldaja uue taotluse osanike koosoleku kokkukutsumiseks ja erikontrolli läbiviimiseks ning erikontrollija asendamiseks. 06.02.2015 hääletas puudutatud isiku osanike koosolekul enamusosanik erikontrolli läbiviimisele vastu.
4.Avaldajal on kahtlus, et ühingu varaline seis on juhatuse liikme kuritarvituste tõttu halvenenud. Puudutatud isiku juhatuse liige MK on sõlminud kahjulikud lepingud enamusosaniku MK Holding OÜ-ga, mis on tema kontrolli all. Puudutatud isik on maksnud oma enamusosanikule MK Holding OÜ-le turutingimustega võrreldes oluliselt kõrgemat intressi olukorras, kus enamusosaniku laenuraha kasutamiseks tegelikult puudus vajadus. MK Holding OÜ on esitanud puudutatud isikule suures ulatuses arveid projektijuhtimise, üldjuhtimise teenuse ja kinnisvara hoolduse eest ning on ilmne, et tegemist on alusetute kulutustega. Puudutatud isik on omandanud majandustegevusega mitteseotud kinnisasja, mis asub MK elukoha kõrval. Lisaks on MK teinud puudutatud isiku arvel suuri kulutusi iseenda ja oma lähikondsete huvides ning sõidukitele, mis ei ole seotud puudutatud isiku majandustegevusega. Antud asjaolud viitavad kasumi varjatud jaotamisele, juhatuse liikme tegutsemisele tema poolt kontrollitava osaniku huvides ja ühingu vara kasutamisele isiklikes huvides. MK võib olla rikkunud käsunduslepingust tulenevat lojaalsuskohustust ja huvide konflikti vältimise kohustust, sest ta oli lepinguid sõlmides nii MK Holding OÜ (prokurist, ainuosanik) kui ka puudutatud isiku käsundisaaja.
5.Avaldaja hinnangul ei ole erikontrolli läbiviija erapooletu ega erikontrolli sisuliselt läbi viinud. Vandeaudiitor MN on MK Holding OÜ-d esindava advokaadibüroo partneri AN
vend. Nimetatud advokaadibüroo poolt puudutatud isikule väljastatud arve on üks asjaoludest, mida avaldaja on palunud erikontrolli käigus uurida. Õigusabiarve on esitatud puudutatud isikule, kuigi teenuste tegelikuks saajaks oli MK Holding OÜ. Erikontrolli läbiviija on piirdunud üksnes dokumentide loetlemise ja juhatuselt saadud vastuste tsiteerimisega ega ole talle esitatud küsimustele vastanud, sest ta on valinud sellise auditeerimise standardi, mis ei võimalda erikontrolli eesmärki saavutada. Erikontrolli tulemusel ei ole võimalik osanikel otsustada, kas juhatuse liige on oma õigusi kuritarvitanud või mitte. Riiklikult tunnustatud ekspert finantsekspertiisi valdkonnas UV on oma 13.01.2015 kirjaliku arvamusega kinnitanud, et erikontroll on puudulikult teostatud.
6.Täiendavalt põhjendas avaldaja 26.06.2015 avalduses, et kogutud andmete põhjal on selge, et uuritavate juhtimisvigadega on tekitatud puudutatud isikule kahju, mille täpse suuruse väljaselgitamine on üks erikontrolli tegemise eesmärkidest. Puudutatud isik on maksnud oma suurosanikule MK Holding OÜ-le laenuintressi määraga 18% aastas olukorras, kus ühingul ilmselt olid olemas võimalused laenu ennetähtaegseks tagastamiseks ja kus oluliselt suuremas summas pangalaenu pealt maksti intressi määraga Euribor + 2,1%. MK Holding OÜ-le on tehtud makseid summas 312 678,34 eurot ja need maksed on tõenäoliselt tehtud alusetult. Ehitustegevuse kuludest on vähemalt osa ilmselt põhjendamatud. Puudutatud isik on kulutanud 92 423,6 eurot hoonestamata maa soetamiseks, millel ei ole mingit usutavalt põhjendatud seost majandustegevusega ja mille võõrandamise võimalused pole teada. Puudutatud isiku kulutused sõidukitele on olulisel määral põhjendamatud. Lisaks on puudutatud isik kulutanud 1797 eurot arvuti ostmiseks MK õele, 945 eurot majandustegevuseks mittevajaliku vanamoelise kella ostmiseks, 937 eurot MK Holding OÜ-le osutatud õigusabi eest ja teinud muid majandustegevusega ilmselt mitteseotud kulutusi. Puudutatud isiku seisukoht
7.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Mõjuvat põhjust erikontrolli läbiviimiseks ei esine, kuna avaldaja ei ole põhjendanud sedavõrd suure kahju tekkimist, mis õigustaks kuluka erikontrolli läbiviimist samades küsimustes, milles juba üks erikontroll on läbi viidud. Erikontrolli läbiviija asendamiseks ei esine alust, kuna koostatud erikontrolli raport vastas nõuetele ning avaldaja küsimustele, teistkordne erikontrolli teostamine on ebamõistlik ja puudutatud isikut liigselt koormav. Puudutatud isiku majandusaasta aruanne on olnud igal aastal auditeeritud. Avaldaja nõuab erikontrolli teostamist suures osas aja kohta, mil ta ise ei olnud osanikuks, kusjuures eelmine osanik OÜ I.KOM ei esitanud puudutatud isikule või juhatusele taolisi etteheiteid. Osade müümisel pidi OÜ I.KOM andma avaldajale ülevaate osaühingu seisukorrast ning vastavalt sellele määrama ostuhinna. Teabe saamiseks osaühingu kohta on osanikul võimalik nõuda teavet ja dokumente osaühingu toimimise, juhtimise ja tehingute kohta ÄS § 166 lg 1 ja põhikirja punkti 5.2 alusel.
8.Kui erikontroll on juba teostatud, ei ole õigustatud nõuda erikontrolli läbiviija asendamist kohtu kaudu. Sisuliselt on hetkel tegu olukorraga, kus avaldaja ei ole nõus erikontrolli raporti tulemustega ning soovib vaidlustada erikontrolli raportit. Erikontrolli läbiviimise otsus võeti ühehäälselt vastu 03.07.2014 osanike koosolekul ning avaldaja ei avaldanud vastuväiteid MN määramisele erikontrolli läbiviijaks. MN on erikontrolli teostades toonud välja faktilised asjaolud, küsinud selgitusi juhatuse ning audiitori käest ning andnud ülevaate osaühingu faktilisest olukorrast. Erikontrolli raport on koostatud ISRS 4400 standardi järgi, mis näeb ette, et audiitor peab tooma välja faktilised asjaolud ning ei tohi anda omapoolseid hinnanguid. Kui erikontrolli raames selguvad konkreetsed faktid äriühingu poolt teostatud kulude ja nende suuruse kohta, siis on osanikul võimalik ise nende kulude suurust ja põhjendatust hinnata, kasutades selleks vajadusel finantsnõustajate abi.
Puuduvad põhjused kahelda MN erapooletuses. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja poolt esitatud hinnapakkumised erikontrolli teostamiseks on ebamõistlikult kallid ning kahjustaksid puudutatud isikut. Avalduse rahuldamise korral palub puudutatud isik määrata erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitor PM Assertum Audit OÜ-st või alternatiivselt Grant Thornton Rimess OÜ. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohus jättis 28.08.2015 määrusega avalduse puudutatud isiku erikontrolli läbiviimiseks ja osanike nimetatud erikontrolli läbiviija asendamiseks rahuldamata ning tagastas avaldajale erikontrolli läbiviimise tasu ettemaksu 39 060 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
10.Kohus otsustab ÄS § 191 lg 2 teise lause järgi erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks uue samasisulise erikontrolli läbiviimiseks võib olla puudutatud isikule tõenäoliselt tekkinud suur kahju. Seega peab avaldaja usutavaks tegema võimaliku kahju tekkimise ja välja tooma ka kahju ligikaudse suuruse, et kohus saaks hinnata, kas erikontrolli läbiviimine on proportsionaalne meede võrreldes osaühingule tõenäoliselt tekitatud kahjuga. Avaldaja ei ole puudutatud isikule tõenäoliselt tekitatud kahju suurust välja toonud, vaid on käsitlenud 26.06.2015 avalduses esile toodud puudutatud isiku majandustegevuses tehtud väljamakseid puudutatud isikule tekitatud kahjuna, mis ei ole aga ilmselgelt põhjendatud. Puudutatud isiku vastusest ja 2010.-2013. aasta puudutatud isiku majandusaasta aruannetest nähtub, et puudutatud isiku majandusaasta aruanded on igal aastal auditeeritud ning avaldaja nimetatud väljamakseid ei ole puudutatud isiku audiitor pidanud õigusvastasteks ega kahju tekitavateks.
11.19.11.2014 MN koostatud erikontrolli raportist nähtuvalt on raport koostatud vastavalt audiitortegevuse standardile ISRS 4400. Raportis on välja toodud iga avaldaja esitatud küsimuse kohta vastavad andmed puudutatud isiku tehtud tehingutest ja toimingutest, väljamaksetest, ehituskuludest, mootorsõidukitega seotud kuludest ning lisatud juhatuse ja audiitori selgitused, kuid erikontrolli läbiviija MN ei ole andnud tehingutele omapoolseid hinnanguid. MN selgitustest nähtuvalt tuuakse vastavalt audiitortegevuse standardile ISRS 4400 välja vaid faktid, mis on tuvastatud. Et standardile ISRS 4400 vastav erikontroll on faktipõhine ning järeldused teevad aruande kasutajad audiitori töö põhjal ise, nähtub ka Assertum Audit OÜ vandeaudiitor PM 04.03.2015 dokumendist. Nimetatud dokumendi punktis 6 kinnitab PM, et arvestades 03.07.2014 osanike koosolekul püstitatud küsimuste iseloomu, on erikontroll teostatud asjakohase standardi kohaselt. Järelikult vastab erikontroll audiitortegevuse standardile ISRS 4400 ja on tehtud arvestades esitatud küsimusi, mistõttu ei ole avaldaja seisukoht, et erikontroll on sisuliselt läbi viimata, põhjendatud. UV arvamus erikontrolli raporti kohta, mille kohaselt ei ole esile toodud faktide põhjal tehtud järeldusi, ei võta arvesse erikontrolli raporti koostamist vastavalt standardile ISRS 4400. Kuivõrd 03.07.2014 toimunud koosolekul ei määranud osanikud kindlaks, millisele standardile peab erikontrolli raport vastama, siis valis standardi erikontrolli läbiviija MN oma paremal äranägemisel. Kogutud andmete alusel järelduste tegemiseks selle kohta, kas puudutatud isiku juhatuse liikmed on osaühingule kahju tekitanud, ei ole põhjendatud määrata uut erikontrolli.
12.MN ei saa pidada erapoolikuks üksnes selle tõttu, et ta on vandeadvokaat AN vend ja AN on osanik advokaadibüroos, mille vandeadvokaat osutab puudutatud isikule õigusteenuseid. Lisaks ei esitanud avaldaja MN erikontrolli läbiviijaks määramisele vastuväiteid.
13.Erikontrolli uut läbiviimist saaks pidada põhjendatuks olukorras, kus avaldaja küsimusi ei oleks võimalik lahendada ÄS §-s 166 ettenähtud teabenõude esitamisega. Käesoleval juhul on avaldajal nii seadusest kui ka põhikirjast tulenevalt õigus dokumentidega tutvuda. Avaldajale ei ole puudutatud isiku dokumentidega tutvumist ega teabe andmist takistatud
ning avaldajal on lisaks MN 19.11.2014 raportis välja toodud andmetele jätkuvalt õigus ÄS § 166 lg 1 ja põhikirja punkti 5.2 alusel saada vajalikku ja laiaulatuslikku teavet puudutatud isiku ja tema juhatuse liikmete tegevuse kohta, mistõttu ei ole uue erikontrolli määramine põhjendatud.
14.Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS hinnapakkumisest nähtuvalt on nende poolt läbi viidava erikontrolli maksumuseks 27 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 32 400 eurot ja BDO Eesti AS läbiviidava erikontrolli maksumuseks 32 550 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 39 060 eurot. Avaldaja soovib erikontrolli käigus kontrollida suurt osa puudutatud isiku kolme aasta tegevusest, mis ei ole kohtupraktika kohaselt erikontrolli ülesanne ning teeb erikontrolli läbiviimise maksumuse võrreldes puudutatud isiku eelmise majandusaasta kasumiga ca 36 000 eurot (miinus erikontrolli maksumus 15 000 eurot) äärmiselt kulukaks. Kuna avaldaja ei ole esile toonud puudutatud isikule tõenäoliselt tekkinud kahju suurust, siis ei ole võimalik võrrelda erikontrolli maksumust väidetava kahju suurusega. Puudutatud isik on kandnud juba kulusid seoses MN poolt teostatud erikontrolliga 15 000 eurot (ilma käibemaksuta). Seetõttu ei ole uue erikontrolli läbi viimine samades küsimustes puudutatud isiku aga ka osanike suhtes proportsionaalne meede.
15.Avalduse rahuldamata jätmise tõttu leidis kohus, et on õiglane jätta avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 6 teisest lausest tulenevalt tema enda kanda ning puudutatud isiku menetluskulud vastavalt TsMS § 172 lg 6 esimesele lausele puudutatud isiku kanda. Määruskaebus
16.Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega otsustada puudutatud isiku erikontrolli läbiviimine, asendada puudutatud isiku poolt määratud erikontrolli läbiviija vandeaudiitor MN ja määrata erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitor OA (Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS) või vandeaudiitor SL (BDO Eesti AS). Avaldaja palub määrata erikontrolli läbiviija tasu suuruseks kuni 32 550 eurot, millele lisandub käibemaks.
17.Maakohus leidis ekslikult, et erikontrolli läbiviijaks määratud MN on teinud oma töö nõuetekohaselt. Samuti jättis maakohus vastamata avaldaja põhjendustele, millest nähtuvalt ei vastanud erikontrolli läbiviija esitatud küsimustele. Erikontrolli käigus esitatud küsimuste vastamata jätmist on põhjendatud ka asjatundja UV 13.01.2015 kirjalikus arvamuses, mille avaldaja esitas kohtule tõendina ning mille maakohus on jätnud tähelepanuta. Osanikud ei pidanud kirjutama audiitorile ette, milliste audiitortegevust reguleerivate reeglite alusel tuleks esitatud küsimustele vastata. Audiitor pidi erikontrolli läbiviijana ise valima sellised töömeetodid, mis oleks võimaldanud esitatud küsimustele vastata. Küsimustele vastamata jätmist ei saa õigustada erikontrolli läbiviija enese poolt valitud töömeetodiga. Maakohus on jätnud tähelepanuta kahe tunnustatud audiitori SL ja OA seisukohad, kes kinnitasid kohtule, et 03.07.2014 osaniku otsusega määratud küsimustele on vandeaudiitoril võimalik vastata ning et töö tegemisel tuleks juhinduda standardist ISAE 3000.
18.Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, millega leidis, et avaldaja poolt 26.06.2015 avalduses esitatud väited puudutatud isikule tõenäoliselt tekitatud kahju suuruse kohta ei ole ilmselgelt põhjendatud. Avaldajal ei ole objektiivselt võimalik määrata ise täpselt kindlaks puudutatud isikule tekitatud kahju suurust ja tõendada selle olemasolu. Kahju asjaolude ja suuruse väljaselgitamiseks ongi erikontrolli läbiviimine vajalik. Küll aga on avaldaja näidanud, et kahju olemasolu on tõenäoline ja on esitanud ka andmed selle arvatava suuruse kohta. Meelevaldne on maakohtu põhjendus, mille kohaselt välistab puudutatud isiku majandusaastate auditeerimine kahju olemasolu.
19.Alusetu on maakohtu väide, et avaldajale polevat tehtud takistusi dokumentidega tutvumiseks ja teabe saamiseks. Seni teatavaks tehtud andmete põhjal polnud ka erikontrolli
läbiviijaks nimetatud audiitor MN võimeline esitatud küsimustele vastama. Vaja on andmete täiendavat kogumist ja analüüsi. Erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele vastamine eeldab täiendavate raamatupidamisandmete kättesaamist, juhatuselt selgituste küsimist, reaalselt tehtud ehitustööde mahtude võrdlemist dokumenteerituga ja kulutuste põhjendatuse hindamist tuvastatavate tegelike vajaduste alusel. Avaldaja on selgitanud, miks ei ole juhatuse poolt erikontrolli läbiviijale MN-le esitatud teave piisav esitatud küsimustele vastamiseks ning pole mingit alust eeldada, et puudutatud isiku juhatuse liige ja suurosaniku MK Holding OÜ ainuosanik MK oleks avaldajale andnud adekvaatsemat teavet. Kohus jättis tähelepanuta ka avaldaja toodud näited konkreetsete dokumentide kohta, mida tema eest varjati. Erikontrolli läbiviijal oleks sellises olukorras võimalik kasutada vajaliku teabe kättesaamiseks kohtu abi (ÄS § 191 lg 4).
20.Maakohus on meelevaldselt põhjendanud avaldaja taotluste rahuldamata jätmist erikontrolli läbiviimise kulude suurusega. Seadus ei sätesta selle õiguse teostamisega kaasnevate kulude piirmäärasid ja käesoleval juhul on avaldaja võimaluste piires põhjendanud oma õigustatud huvi just sellise erikontrolli läbiviimiseks. Maakohus on kulude suuruse hindamisel alusetult võtnud arvesse ka MN töö eest tasutud summa.
21.Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et puudub alus kahelda MN erapooletuses. Käesoleval juhul on audiitori erapoolikust põhjust järeldada tagantjärele, asjaolusid kogumis vaadates. Audiitor N on valinud teadlikult tööstandardi, mis esitatud küsimustele vastata ei võimalda. Samuti on audiitor teinud puudutatud isikule kättesaadavaks oma suhtluse allakirjutanuga, kuid pole avaldanud allakirjutanule oma erikontrolliga seonduvat suhtlust puudutatud isikuga. Lisaks on audiitor jätnud tähelepanuta avaldaja poolt esile toodud õigusabiarve, mille on puudutatud isikule esitanud audiitori vennaga seotud Advokaadibüroo Raidla õigusabi eest, mida tegelikkuses osutati suurosanik MK Holding OÜ-le. Menetluse edasine käik
22.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
23.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
24.Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2016 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata, määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
25.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.06.2016 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-55-16 ringkonnakohtu määrus tühistati ja saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
26.24.07.2016 seisukohas palus avaldaja määruskaebuse rahuldada.
27.26.07.2016 seisukohas palus puudutatud isik jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
28.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega rahuldab avaldaja taotluse erikontrolli läbiviimiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks.
29.Äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 1 kohaselt võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt.
30.Praegusel juhul on avaldaja taotlenud korduvat erikontrolli küsimustes, mille kohta oli vandeaudiitor MN erikontrolli juba teinud ja selle kohta aruande koostanud. Seega on tegemist korduva erikontrolli määramise taotlusega. Korduva erikontrolli määramisel tuleb hinnata, kas esinevad asjaolud, mis põhjendaksid esitatud küsimuste kohta uue erikontrolli korraldamist. Maakohus jättis vaatamata avaldaja sellekohastele väidetele hindamata, kas erikontrolli eesmärki arvestades on erikontrolli aruandes erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele ka tegelikult vastatud.
31.Erikontrolli taotlemise ajendiks oli põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku vara ei kasutatud tema huvides, põhjustades sellega kahju. Avaldaja poolt erikontrolli läbiviimiseks esitatud küsimused olid suunatud vara kasutuse otstarbekuse väljaselgitamisele. Puudutatud isiku poolt valitud erikontrolli läbiviija MN neile küsimustele ei vastanud, mistõttu avaldaja taotles kohtult korduva erikontrolli määramist.
32.Avaldaja on piisavalt kirjeldanud, millele konkreetselt jättis MN erikontrolli läbiviimisel vastamata, see on 1) kas Jägala Energy OÜ-l oli vabu likviidseid vahendeid arvestades võimalus suurosanik MK Holding OÜ võetud kõrge intressiga laen varasemalt tagastada; 2) mis alusel on Jägala Energy OÜ teinud suurosanik MK Holding OÜ-le makseid, kas MK Holding OÜ on tegelikult Jägala Energy OÜ-le teenuseid osutanud ja kas tegelikult osutatud teenuste maksumus on vastanud turutingimustele; 3) ehituskulutuste kohta esitatud küsimusele; 4) milleks tegelikkuses on Pärnamäe tee 63d asuvat maad kasutatud; 5) mootorsõidukitega seotud kulude tuvastamisel ei ole toodud välja soetuskulusid, sh liisingumakseid, käsitlemata on jäetud kulutused GMC Sierra K1500 (65ZIC) ja Ford Transit 350M (981MGT) sõidukitele, liiklustrahvidele ja mootorrattarõivaste soetamisele, hinnanud pole mootorsõidukitega seotud kulutuste vajalikkust Jägala Energy OÜ majandustegevuses; 6) hinnangut pole antud erikontrolli teostamise käigus ilmnenud majandustegevusega ilmselt mitteseotud kulutustele; 7) mis alusel on Jägala Energy OÜ teinud OÜ-le I.KOM makseid, kas OÜ I.KOM on tegelikult Jägala Energy OÜ-le teenuseid osutanud ja kas tegelikult osutatud teenuste maksumus on vastanud turutingimustele.
33.Maakohus avaldaja põhjendustele ei vastanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka asjatundja UV 13.01.2015 kirjaliku arvamuse, milles viimane asus seisukohale, et MN erikontrolli raportis ei ole erikontrolli küsimuste osas tegelikult seisukohti võetud, vaid on piirdutud asjaolude kirjeldusega, mida erikontrollist huvitatud isik teadis juba erikontrolli taotlust esitades. Samuti pole maakohus arvesse võtnud SL ja OA seisukohti, kes kinnitasid kohtule, et 03.07.2014 osaniku otsusega määratud küsimustele on vandeaudiitoril võimalik vastata ning et töö tegemisel tuleks juhinduda standardist ISAE 3000.
34.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et osanikud ei pidanud kirjutama audiitorile ette, milliste audiitortegevust reguleerivate reeglite alusel tuleks esitatud küsimustele vastata. Audiitor pidi erikontrolli läbiviijana ise valima sellised töömeetodid, mis oleks võimaldanud esitatud küsimustele vastata ja küsimustele vastamata jätmist ei saa õigustada erikontrolli läbiviija enese poolt valitud töömeetodiga.
35.Erikontrolli tulemusi kajastav aruanne peab üldjuhul olema koostatud selliselt, et osanikud saaksid selle alusel teha järeldusi nende asjaolude kohta, mille kontrollimiseks erikontroll määrati. Erikontrolli aruande koostamise nõuded saab tuletada esiteks sellest, millised küsimused erikontrolli läbiviijale esitati ja teiseks erikontrolli eesmärgist, milleks on ÄS § 191 lg 1 järgi juhtimise või varalise seisundi kontrollimine. Käesoleval juhul ei olnud erikontrolli eesmärgiks lihtsalt tehingutest ülevaate saamine, vaid nende tehingute sisu ja seaduslikkuse kontrollimine (mh nt selle kontrollimine, kas tehingud on tehtud turutingimustel). Kui erikontrolli läbiviijalt küsitakse, kas tehingud on tehtud turutingimustel, peab erikontrolli läbiviija andma neile küsimustele oma vastuse, vajadusel hinnanguna. Kui erikontrolli läbiviija ei saa mingil põhjusel mõnele küsimusele vastata, peab ta seda aruandes märkima.
36.Eeltoodust tulenevalt jõudis ringkonnaohus järeldusele, et esialgne erikontroll oli sedavõrd puudulik, et selle eesmärk jäi saavutamata. Kuna erikontrolli tulemusi kajastavas aruandes ei ole erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele tegelikult vastatud, tuleb korduva erikontrolli määramise otsustamisel lähtuda samadest kriteeriumidest nagu juhul, kui esialgset erikontrolli ei ole toimunud.
37.Avaldaja on põhjendanud erikontrolli läbiviimist puudutatud isikule tõenäoliselt tekitatud kahjuga. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et erikontrolli määramine pole põhjendatud seetõttu, et avaldaja ei ole puudutatud isikule tõenäoliselt tekitatud kahju täpset suurust välja toonud. Samuti ei õigusta erikontrolli määramata jätmist asjaolu, et puudutatud isiku majandusaasta aruannet on igal aastal kontrollinud audiitor. Erikontrolli ja korralise audiitorkontrolli eesmärgid on erinevad. Kuigi seadus näeb ette, et kohus võib määrata erikontrolli üksnes mõjuval põhjusel, piisab mõjuva põhjuse olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks kahtluse olemasolu). Riigikohus on ka käesolevas asjas asunud seisukohale, et erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust üksnes juhul, kui on täiesti ilmselge, et kahju, mille võimalikku tekkimist soovitakse erikontrolli abil välja selgitada, on erikontrolli tasu suurust arvestades ebaproportsionaalselt väike.
38.Käesolevas asjas on avaldaja näidanud, et kahju olemasolu on tõenäoline ja on esitanud ka andmed selle arvatava suuruse kohta. Avaldaja on esitanud põhjendatud kahtluse, et puudutatud isiku juhatuse liige MK, kes on samaaegselt ka MK Holding OÜ ainuosanik ja prokurist, on otsuste tegemisel lähtunud mitte puudutatud isiku, vaid teise enda kontrolli all oleva äriühingu huvidest. Nii on avaldaja välja toonud, et puudutatud isik on maksnud oma enamusosanikule MK Holding OÜ-le turutingimustega võrreldes oluliselt kõrgemat intressi olukorras, kus laenuraha kasutamiseks tegelikult vajadus puudus; MK Holding OÜ on esitanud puudutatud isikule suures ulatuses arveid projektijuhtimise, üldjuhtimise teenuse ja kinnisvara hoolduse eest, milliseid teenuseid tegelikult osutatud pole; puudutatud isik on omandanud majandustegevusega mitteseotud kinnisasja, mis asub MK elukoha kõrval; MK on puudutatud isiku arvel teinud suuri kulutusi sõidukitele, mis ei ole seotud puudutatud isiku majandustegevusega, teinud ka muid kulutusi iseenda ja oma lähikondsete huvides, mis ei ole seotud puudutatud isiku majandustegevusega.
39.Riigikohtu poolt antud juhiseid arvestades on see antud juhul piisav. Arvatav kahju on palju suurem erikontrolli kuludest ja kahju tekkimise kahtlused pole ilmselgelt alusetud.
40.Käesolevas asjas on maakohus kuulanud ära kahe audiitori - SL (BDO) ja OA (Ernst & Young) seisukohad. Mõlemad audiitorid kinnitasid kohtule, et küsimused on selged ja vandeaudiitoril on võimalik neile vastata. Mõlema audiitori arvates tuleb erikontrolli uuel läbiviijal kontrollida iseseisvalt üle MN poolt juba esitatud faktilised andmed. Seega ei võimalda varasem aruanne küsimusi piirata.
41.Puudutatud isiku tuginemine osaniku õigusele saada teavet ja tutvuda osaühingu dokumentidega, ei mõjuta erikontrolli läbiviimise taotluse põhjendatust. Riigikohus on käesolevas asjas asunud seisukohale, et erikontroll on protseduur, mille kaudu peab osanikel olema võimalus saada erapooletu spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste küsimuste kohta, ja seda ei asenda osaniku õigus küsida juhatuselt ühingu tegevuse kohta küsimusi või tutvuda ühingu dokumentidega.
42.Menetlusosalised on erinevatel seisukohtadel erikontrolli läbiviija isiku suhtes. Avaldaja palub määrata erikontrolli läbiviijaks Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS vandeaudiitor OA või SL (BDO), seejuures esimese valikuna OA. Kui kohus nimetatud isikut erikontrolli läbiviijaks ei määra, palus kaebaja määrata erikontrolli läbiviijaks SL.
43.Puudutatud isik palub määrata avalduse rahuldamisel erikontrolli läbiviijaks PM Assertum Audit OÜ-st või Grant Thorton Baltic OÜ (endise nimega Grant Thorton Rimess OÜ). Puudutatud isik põhjendab oma poolt pakutud audiitorite valikut sellega, et need on teinud oluliselt odavama pakkumise. Puudutatud isik palub arvestada, et ühe erikontrolli osas on
puudutatud isik juba kulu kandnud, mistõttu on põhjendatud kasutada puudutatud isiku vahendeid võimalikult säästlikult ja valida odavamate pakkumiste seast.
44.Avaldaja vaidleb vastu puudutatud isiku poolt valitud isikute kandidatuuridele erikontrolli läbiviijaks määramisel. Mõlemad avaldaja poolt pakutud kandidaadid on teinud pakkumise, mis ületavad oluliselt puudutatud isiku poolt esitatud kandidaatide hinnapakkumisi. See seab kahtluse alla puudutatud isiku poolt kohtule esitatud hinnapakkumiste adekvaatsuse. Tuleb ka arvestada, et erikontrolli käigus tuleb kontrollida puudutatud isiku ainsa juhatuse liikme MK tegevust ning puudutatud isiku ja tema enamusosaniku MK Holding OÜ vahelisi tehinguid. MK on samas MK Holding OÜ ainuosanik. Seega võib puudutatud isik olla kallutatud valima erikontrolli läbiviijaks isikut, kes annaks temale sobivama arvamuse. Käesoleval juhul on enamusosaniku poolt valitud audiitor korra juba teinud puuduliku töö.
45.Ringkonnakohus nõustub avaldaja poolt pakutud kandidaadiga ja leiab, et valiku tegemisel ei saa lähtuda ainult odavamast hinnapakkumisest. OA on tunnustatud vandeaudiitor, kinnitanud oma erapooletust ja teinud usaldusväärse hinnapakkumise. Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS ning vandeaudiitor OA on andnud nõusoleku läbi viia Jägala Energy OÜ erikontroll. Erikontrolli läbiviimise tööaja mahuks on arvestatud kuni 270 töötundi ja töötunni maksumuseks 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on erikontrolli läbiviimise maksimaalseks maksumuseks 27 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna erikontrolli uuel läbiviijal tuleb kontrollida üle MN poolt juba esitatud faktilised andmed kogu ulatuses, ei saa hinnapakkumist pidada ülepaisutatuks. Avaldaja on tasunud erikontrolli läbiviimise tasu ettemaksu 39 060 eurot. Eeltoodu alusel määrab ringkonnakohus erikontrolli läbiviijaks Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS vandeaudiitor OA. Menetluskulude jaotus
1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
2.Seoses avalduse rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 6 esimese lause alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud, sealhulgas erikontrolli läbiviija tasu, Jägala Energy OÜkanda.
3.Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul määruse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.