Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve
Kohtuasi
Jägala Hüdro OÜ avaldus Jägala Energy osaühingu erikontrolli korraldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3479
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jägala Hüdro OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Jägala Hüdro OÜ (registrikood 12554063), esindaja vandeadvokaat Ants Mailend Puudutatud isik Jägala Energy osaühing (registrikood 10480870), esindaja vandeadvokaat Martin Triipan
Asja läbivaatamise kuupäev
30. mai 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3479 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
1.Jägala Hüdro OÜ (avaldaja) esitas 5. märtsil 2015 Harju Maakohtule avalduse Jägala Energy osaühingu (puudutatud isik) erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija vandeaudiitor Mart Nõmperi asendamiseks. Avaldaja palus määrata erikontrolli läbiviijaks BDO Eesti AS-i vandeaudiitori Sulev Luiga, hiljem Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS-i vandeaudiitori Olesia Abramova, ja kohustada erikontrolli läbiviijat vastama küsimustele puudutatud isiku 2010.-2013. a kulutuste kohta. Avaldaja soovis selgitada välja: ·
kas puudutatud isik on tegelikult osanikelt laenu saanud, kui palju on ta teinud osanike laenulepingute tõttu kulutusi ja kas tal oli vabu likviidseid vahendeid arvestades võimalus laenud varem tagastada;
·
kui palju ja mis alusel on puudutatud isik teinud OÜ-le MK Holding (MK) makseid ja kandnud nendega seotud maksukulusid, kas MK on tegelikult puudutatud isikule teenuseid osutanud ja kas tegelikult osutatud teenuste maksumus on vastanud turutingimustele;
·
kui palju ja mis alusel on puudutatud isik teinud ehitusega seotud kulutusi, kas ta on tegelikult kuludokumentides kajastatud teenused ja kaubad kätte saanud, kas nende soetamine oli vajalik tema majandustegevuseks ning kas kulutused vastasid turutingimustele;
·
milliseid kulutusi on puudutatud isik teinud Tallinnas Pärnamäe tee 63d asuva kinnisasja omandamiseks ja kuidas seda kinnisasja on tegelikult kasutatud;
·
kui palju on puudutatud isik kulutanud mootorsõidukitele ja nende kulutuste vajalikkus tema majandustegevuses;
·
kui palju ja mis alusel on puudutatud isik teinud makseid OÜ-le I. KOM ja kandnud nendega seotud maksukulusid, samuti, kas OÜ I. KOM on tegelikult puudutatud isikule teenuseid osutanud ja kas tegelikult osutatud teenuste maksumus on vastanud turutingimustele.
Lisaks soovis avaldaja, et erikontrolli läbiviija tuvastaks ja kontrolliks ka muid kulusid, mille vajalikkuses tekib tal kahtlusi. Avaldaja palus määrata erikontrolli läbiviija tasu suuruseks kuni 32 550 eurot (lisandub käibemaks), ja kohustada puudutatud isikut maksma erikontrolli tasu. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja väitel on ta puudutatud isiku osanik, kellele kuulub 40% suurune osalus. 60% suurune osalus kuulub MK-le. MK ainuosanik on Märt Kiisel, kes on samal ajal ka puudutatud isiku juhatuse liige. 3. juulil 2014 toimunud osanike koosolekul otsustati korraldada puudutatud isiku erikontroll ja enamusosaniku MK ettepanekul määrati erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitor M. Nõmper. Osanike otsusega paluti erikontrolli läbiviijal vastata avaldaja küsimustele. 19. novembril 2014 esitas M. Nõmper erikontrolli tulemuste kohta raporti, kuid see on puudulik, sest selles ei ole küsimustele vastatud. 15. jaanuaril 2015 esitas avaldaja taotluse kutsuda kokku osanike koosolek ja otsustada korduva erikontrolli korraldamine. Koosolek toimus 6. veebruaril 2015, kuid enamusosaniku häältega otsustati, et korduvat erikontrolli ei määrata. Avaldajal on kahtlus, et puudutatud isiku juhatuse liige M. Kiisel on ühingu vara kuritarvitanud ja tekitanud ühingule kahju, sõlmides kahjulikke lepinguid tema kontrolli all oleva enamusosaniku MKga, mistõttu puudutatud isik on maksnud MK-le turutingimustega võrreldes oluliselt kõrgemat intressi olukorras, kus puudutatud isikul ei olnud enamusosaniku laenuraha tegelikult vaja. Samuti on MK alusetult esitanud puudutatud isikule suuri arveid projektijuhtimise, üldjuhtimise ja kinnisvara hoolduse eest. Puudutatud isik on omandanud majandustegevusega mitteseotud kinnisasja, mis asub juhatuse liikme M. Kiiseli elukoha kõrval. Lisaks on juhatuse liige teinud puudutatud isiku arvel suuri kulutusi iseenda ja oma lähikondsete huvides ning sõidukitele, mis ei ole seotud puudutatud isiku majandustegevusega. Erikontroll oli formaalne. Erikontrolli läbiviija piirdus üksnes dokumentide loetlemise ja juhatuselt
saadud vastuste tsiteerimisega ega vastanud esitatud küsimustele sisuliselt. Erikontrolli läbiviija valis lubamatult madala auditeerimise standardi, mis ei võimaldanud erikontrolli eesmärki saavutada. Raporti põhjal ei ole osanikel võimalik otsustada, kas juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud või mitte. Samuti ei olnud erikontrolli läbiviija erapooletu. M. Nõmper on MK-d esindava advokaadibüroo partneri Ants Nõmperi vend. Nimetatud advokaadibüroo on esitanud puudutatud isikule arve, mis on üks asjaoludest, mida avaldaja soovis erikontrolli käigus uurida. Õigusabiarve esitati puudutatud isikule, kuid teenuse tegelik saaja oli MK. Avaldaja tasus erikontrolli tegemiseks kohtu deposiitkontole ka kohtu nõutud 39 060 eurot.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avalduse rahuldamisel palus puudutatud isik määrata erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitori Priit Möldre Assertum Audit OÜ-st või Grant Thornton Rimess OÜ vandeaudiitori. Puudutatud isiku arvates ei ole mõjuvat põhjust erikontrolli korraldamiseks, sest avaldaja ei ole põhjendanud nii suure kahju tekkimist, mis õigustaks kulukat erikontrolli samades küsimustes, milles on erikontroll juba toimunud. Erikontrolli läbiviija asendamiseks ei ole alust, kuna raport vastas nõuetele. Avaldaja küsimustele on vastatud. Korduv erikontroll on ebamõistlik ja koormaks puudutatud isikut liigselt. Puudutatud isiku majandusaasta aruannet on igal aastal auditeeritud. Avaldaja nõuab erikontrolli peamiselt aja kohta, mil ta ei olnud osanik. Eelmine osanik ei teinud juhatusele etteheiteid. Kui erikontroll on juba tehtud, ei saa kohtult nõuda erikontrolli läbiviija asendamist. Erikontrolli korraldamise otsus võeti osanike koosolekul vastu ühehäälselt. M. Nõmperi erapooletuses ei ole põhjust kahelda. Avaldaja ei vaielnud M. Nõmperi määramisele vastu. M. Nõmper on erikontrolli tehes toonud välja faktilised asjaolud, küsinud juhatuse ja audiitori käest selgitusi ning andnud ülevaate faktilisest olukorrast. Erikontrolli raport on koostatud ISRS (International Standard on Related Services) 4400 standardi järgi, mille kohaselt peab audiitor tooma välja faktilised asjaolud ega tohi anda oma hinnanguid. Kui erikontrolli käigus tuvastatakse kulutuste suurus, saab osanik nende põhjendatust ise hinnata, kasutades vajadusel finantsnõustaja abi. Avaldaja esitatud hinnapakkumised uue erikontrolli tegemiseks on liiga kallid.
3.Harju Maakohus jättis 28. augusti 2015. a määrusega avalduse rahuldamata ja määras, et avaldaja ettemakse tuleb tagastada. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks uue sama sisuga erikontrolli korraldamisel olla puudutatud isikule tõenäoliselt tekkinud suur kahju. Seega peab avaldaja usutavaks tegema võimaliku kahju tekkimise ja välja tooma ka kahju ligikaudse suuruse, et kohus saaks hinnata, kas erikontrolli tegemine on kahjuga võrreldes proportsionaalne meede. Avaldaja ei ole kahju suurust välja toonud. Puudutatud isiku vastusest ja majandusaasta aruannetest nähtub, et majandusaasta aruandeid on igal aastal auditeeritud ja audiitori arvates ei ole vaidlusaluste väljamaksetega ühingule kahju tekitatud. Erikontrolli raportist nähtuvalt on see koostatud audiitortegevuse standardi ISRS 4400 järgi ja raport vastab sellele standardile. Raportis on välja toodud andmed puudutatud isiku tehtud tehingute ja
toimingute, väljamaksete, ehituskulude ja mootorsõidukitega seotud kulude kohta ning lisatud juhatuse ja audiitori selgitused. Erikontrolli läbiviija ei andnud tehingutele oma hinnanguid. Avaldaja seisukoht, et erikontroll on üldse tegemata, ei ole põhjendatud. Kuna osanikud ei määranud oma otsuses kindlaks, millisele standardile peab erikontrolli raport vastama, võis erikontrolli läbiviija standardi ise valida. Seega ei ole põhjust korduvat erikontrolli määrata. M. Nõmperit ei saa pidada erapoolikuks üksnes selle tõttu, et ta on vandeadvokaat A. Nõmperi vend ja A. Nõmper on osanik advokaadibüroos, mille vandeadvokaat osutab puudutatud isikule õigusteenuseid. Lisaks ei esitanud avaldaja M. Nõmperi erikontrolli läbiviijaks määramisele vastuväiteid. Avaldaja küsimused saab lahendada äriseadustiku (ÄS) §-s 166 ettenähtud teabenõudega. Avaldajal on õigus tutvuda puudutatud isiku dokumentidega. Teabe andmisest ei ole keeldutud ja seega ei ole korduva erikontrolli määramine põhjendatud. Lisaks on avaldaja taotletav erikontroll liiga kulukas. Puudutatud isik on juba pidanud maksma M. Nõmperi tehtud erikontrolli eest 15 000 eurot (käibemaksuta). Samades küsimustes uue erikontrolli korraldamine ei ole proportsionaalne abinõu.
4.Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja otsustada puudutatud isiku erikontrolli korraldamine, asendada puudutatud isiku määratud erikontrolli läbiviija ja määrata uueks erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitor O. Abramova või S. Luiga. Avaldaja nimetas ka küsimused, millele soovis saada vastust, ning palus määrata erikontrolli läbiviija tasu suuruseks kuni 32 550 eurot (lisandub käibemaks), ja kohustada puudutatud isikut maksma erikontrolli läbiviija tasu. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. jaanuari 2016. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jättis ringkonnakohtus avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on õige avaldaja väide, et erikontrolli tulemusel koostatud aruandes ei ole osanike esitatud küsimustele täielikult vastatud, kuid nõustuda ei saa väitega, et erikontrolli ei ole sisuliselt üldse tehtud. Erikontrolli eesmärk on faktiliste asjaolude väljaselgitamine. Olenemata erikontrolli tegemisel kasutatud audiitortegevuse standardist ei saa selle tulemusi praegu pidada nii puudulikuks, et osanikel ei oleks nende alusel võimalik juhatuse tegevusele hinnangut anda. Puudutatud isiku koormamine uue erikontrolliga ei ole mõistlik, kui juba toimunud erikontrolli tulemusel saadud andmete täiendaval analüüsimisel on võimalik anda hinnang juhatuse liikme tegevusele ja otsustada nõuete olemasolu või puudumise üle. Õige on maakohtu väide, et osanikul on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega (ÄS § 166).
Maakohus on korduva erikontrolli määramise vajaduse üle otsustamisel võtnud põhjendatult arvesse nii juba tehtud erikontrolli, kui ka uue erikontrolli maksumust. Avaldaja ei ole teinud piisavalt usutavaks, et uue erikontrolliga äriühingule saadav võimalik hüve oleks märkimisväärselt suurem kui erikontrolliga seotud kulud. Samuti ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust väide, et erikontrolli läbiviija ei olnud erapooletu. Asjaolu, et puudutatud isikule osutab õigusabiteenuseid advokaadibüroo, mille üks partneritest on vandeaudiitori vend, ei anna alust määrata korduvat erikontrolli. Ringkonnakohus ei rahuldanud taotlust töövõtukirja väljanõudmiseks, kuna kasutatud audiitortegevuse standardist olenemata ei ole uue erikontrolli korraldamine vajalik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuses palub avaldaja tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja määrata erikontroll. Avaldaja palub määrata erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitori O. Abramova või S. Luiga, teha erikontrolli läbiviijale ülesandeks vastata avaldaja küsimustele, määrata erikontrolli läbiviija tasu suuruseks kuni 32 550 eurot (lisandub käibemaks), samuti kohustada puudutatud isikut maksma erikontrolli läbiviija tasu. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja arvates on ringkonnakohus teinud vastuolulise lahendi, nõustudes küll avaldaja väitega, et erikontroll oli puudulik, jättes aga maakohtu määruse siiski muutmata. Erikontrolli küsimused olid osanike otsusega täpselt kindlaks määratud ja ringkonnakohus leidis, et vähemalt osaliselt jättis erikontrolli läbiviija neile vastamata. Samuti ei käsitlenud ringkonnakohus avaldaja põhjendusi, miks erikontroll oli puudulik. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et avaldaja jaoks on praegu kohane õiguskaitsevahend teabe taotlemine ÄS § 166 järgi, kuid ei põhjendanud, miks ei ole õige avaldaja vastupidine seisukoht. Erikontroll eeldab andmete kogumist ja analüüsi ja see pole sama, mis dokumentidega tutvumine. Hinnates uue erikontrolli proportsionaalsust, on ringkonnakohus heitnud avaldajale ette, et ta ei ole põhistanud puudutatud isikule tekkinud kahju suurust. Samas jättis ringkonnakohus vastamata määruskaebuse põhjendustele kahju arvatava suuruse täpsema väljaselgitamise takistuste kohta. Samuti jättis ringkonnakohus vastamata avaldaja põhjendustele, miks erikontrolli läbiviija on erapoolik. Avaldaja sai M. Nõmperi erapoolikusest teada alles pärast esialgset erikontrolli.
7.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Avaldaja on taotlenud kohtult puudutatud isiku erikontrolli määramist ja erikontrolli läbiviija
asendamist. Kolleegium märgib esmalt, et praeguses vaidluses ei ole tegemist osanike määratud erikontrolli läbiviija asendamise nõudega. ÄS § 191 lg 1 kohaselt on osanikel, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, õigus nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt, kui erikontrolli osanike otsusega ei määrata. Erikontrolli läbiviija asendamist reguleerib ÄS § 191 lg 21, mis näeb ette, et osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad kohtult nõuda osanike nimetatud erikontrolli läbiviija asendamist, kui osanike määratud isikul ilmselt ei ole erikontrolliks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses. Kolleegiumi arvates saab erikontrolli läbiviija asendamist nõuda alustamata või pooleli oleva erikontrolli puhul. Asendamine on võimalik eelkõige olukorras, kus enne erikontrolli lõpuleviimist selgub mingi asjaolu, mis erikontrolli korraldamist takistab (eelkõige on selleks erikontrolli läbiviija erapoolikus või asjatundmatus). Praegusel juhul on avaldaja taotlenud korduvat erikontrolli küsimustes, mille kohta oli vandeaudiitor M. Nõmper erikontrolli juba teinud ja selle kohta aruande (raporti) koostanud. Seega tuleb avaldaja taotlust käsitada mitte erikontrolli läbiviija asendamise taotlusena, vaid tegu on korduva erikontrolli määramise taotlusega.
10.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas, ja kui jah, siis millistel tingimustel on osaühingu osanikul õigus nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundi kohta erikontrolli korraldamist, kui osaniku taotletavate küsimuste kohta on osanike otsuse alusel juba erikontroll tehtud. Avaldaja on korduva erikontrolli määramise taotlemisel tuginenud esiteks sellele, et erikontroll, mille osanike otsuse alusel tegi ja mille tulemuste kohta koostas 19. novembril 2014 raporti vandeaudiitor M. Nõmper, oli formaalne ega vastanud tegelikult esitatud küsimustele. Teiseks on avaldaja tuginenud sellele, et vandeaudiitor, kes erikontrolli tegi, oli erapoolik, sest ta on enamusosanikku MK-d esindava advokaadibüroo partneri vend.
11.Kolleegium märgib, et olukorras, kus mingite küsimuste kohta on erikontroll osanike otsuse alusel juba toimunud (st selle kohta on koostatud aruanne) ja avaldaja pöördub ÄS § 191 lg 1 alusel osanike ning seejärel sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi ka kohtu poole taotlusega korraldada samade küsimuste kohta korduv erikontroll, väites, et erikontroll oli vaid formaalne, peab kohus avalduse lahendamisel hindama, kas esialgne erikontroll oli sedavõrd puudulik, et selle eesmärk jäi saavutamata. Nimelt otsustab kohus ÄS § 191 lg 2 teise lause järgi erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohtul on hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477 lg-d 5 ja 7) õigus ja kohustus kontrollida, kas erikontroll on olnud sisuline, mitte üksnes formaalne. Seega on iseenesest õige ringkonnakohtu seisukoht, et olukorras, kus samade küsimuste kohta on üks erikontroll juba määratud ja tehtud ning selle tulemuste kohta on koostatud ka aruanne, mis on esitatud osanikele, tuleb korduva erikontrolli määramisel hinnata, kas esinevad asjaolud, mis
põhjendaksid esitatud küsimuste kohta uue erikontrolli korraldamist. Üksnes asjaolu, et formaalselt on osanike otsuse alusel erikontroll juba toimunud ja selle kohta on aruanne koostatud, ei ole piisav, õigustamaks korduva erikontrolli määramise taotluse rahuldamata jätmist. Kohtud jätsid vaatamata avaldaja sellekohastele väidetele hindamata, kas erikontrolli eesmärki arvestades on erikontrolli aruandes erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele ka tegelikult vastatud. Selle asemel keskendusid kohtud küsimusele, kas avaldaja on põhistanud piisava suurusega kahju tekkimise puudutatud isikule ja kas korduva erikontrolliga kaasnevad suured kulutused võivad välistada korduva erikontrolli määramise. Lisaks leidis ringkonnakohus kaevatavas määruses vastuoluliselt, et esialgse erikontrolli aruanne on küll puudulik, kuid asus siiski seisukohale, et korduvat erikontrolli pole põhjust määrata. Seega jätsid kohtud asja lahendamisel tähtsad asjaolud välja selgitamata, jättes uurimispõhimõttest tulenevad kohustused osaliselt täitmata, ja see võis tuua kaasa asja ebaõige lahendamise. Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
12.Kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt koostas erikontrolli läbiviija aruande audiitortegevuse standardi ISRS 4400 järgi ja tõi selles välja vaid faktid, mis on tuvastatud: puudutatud isiku tehtud tehingud ja toimingud, mille kohta erikontrolli läbiviijale küsimused esitati, samuti andmed väljamaksete, ehituskulude ning mootorsõidukitega seotud kulude kohta. Eeltoodud andmetele olid lisatud juhatuse ning audiitori selgitused, kuid omapoolseid hinnanguid erikontrolli läbiviija tehingutele ei andnud. Maakohus leidis, et see oli erikontrolliks piisav. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuigi erikontrolli tulemusel koostatud raportis ei olnud osanike esitatud küsimustele täielikult vastatud, ei saa väita ka seda, et erikontrolli ei ole sisuliselt üldse tehtud. Seda seisukohta ringkonnakohus oma lahendis aga ei põhjendanud. ÄS § 191 lg 5 kohaselt koostavad erikontrolli läbiviijad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad osanike koosolekule. Seadus ei näe ette erikontrolli aruande koostamise täpseid nõudeid, kuid kolleegiumi arvates saab need nõuded tuletada esiteks sellest, millised küsimused erikontrolli läbiviijale esitati (st milles erikontrolli läbiviija ja ühing kokku leppisid), ja teiseks erikontrolli eesmärgist, milleks on ÄS § 191 lg 1 järgi juhtimise või varalise seisundi kontrollimine. Seega ei ole vähemalt üldjuhul erikontrolli eesmärgiks lihtsalt tehingutest ülevaate saamine, vaid nende tehingute sisu ja seaduslikkuse kontrollimine (mh nt selle kontrollimine, kas tehingud on tehtud turutingimustel).
13.Kolleegium leiab, et tulenevalt erikontrolli eesmärgist peab erikontrolli tulemusi kajastav aruanne üldjuhul olema koostatud selliselt, et osanikud saaksid selle alusel teha järeldusi nende asjaolude kohta, mille kontrollimiseks erikontroll määrati. Erikontrolli eesmärgiks on muu hulgas selgitada välja, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on äriühingul õigus esitada nõudeid juhtorganite liikmete vastu (vt ka Riigikohtu 7. mai 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10). Seega peab erikontrolli tegev audiitor valima kontrolli tulemuste kajastamiseks sellise audiitortegevuse standardi, mis võimaldab saavutada erikontrolli eesmärki.
14.Erikontrolli eesmärki arvestades peab erikontrolli tulemusi kajastav aruanne sisaldama vähemalt
esitatud küsimusi, küsimustele vastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid ja erikontrolli läbiviija võimalikult konkreetseid vastuseid küsimustele või põhjenduse, miks ta küsimusele täpselt vastata ei saa. Kui erikontroll on määratud põhjusel, et osanik on esitanud põhistatud kahtluse, et osaühingu juhatus on teinud tehinguid seotud isikutega ühingu jaoks turutingimustega võrreldes ebasoodsamalt, ja erikontrolli läbiviijale on sellest tulenevalt esitatud küsimus, kas tehingud on tehtud turutingimustel, ei ole vähemalt üldjuhul erikontrolli tulemuse saavutamiseks piisav, kui aruandes üksnes loetletakse tehingud, mille kohta on küsimused esitatud, ja tuuakse ära üksnes juhatuse liikme (ehk praegusel juhul sellesama isiku, kelle tegevust kontrolliti) ning aastaaruannet korraliselt auditeerinud audiitori arvamus, et nende arvates oli tegu turutingimustel tehtud tehingutega. Kui erikontrolli läbiviijalt küsitakse, kas tehingud on tehtud turutingimustel, peab erikontrolli läbiviija andma neile küsimustele oma vastuse, vajadusel hinnanguna. Selline kohustus tuleneb erikontrolli eesmärgist, milleks on osanikele ühingu varaga seotud asjaolude kohta sõltumatu arvamuse andmine. Kui erikontrolli läbiviija ei saa mingil põhjusel mõnele küsimusele vastata, peab ta seda aruandes märkima. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul eeltooduga arvestada.
15.Kolleegium märgib, et kui erikontrolli tulemusi kajastavas aruandes ei ole erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele tegelikult vastatud, tuleb korduva erikontrolli määramise otsustamisel lähtuda samadest kriteeriumidest nagu juhul, kui esialgset erikontrolli ei ole toimunud. Kui korduvat erikontrolli oleks võimalik alati jätta määramata vaid põhjendusega, et samade küsimuste kohta on (formaalselt) üks erikontroll juba toimunud, võimaldaks see enamusosanikul oma hääleõigust kuritarvitades esmalt määrata formaalne erikontroll ja sellega välistada vähemusosaniku õigus taotleda kohtult sisulise erikontrolli määramist. Samas ei pea kohus korduvat erikontrolli määrama osaniku taotletud mahus, kui osale küsimustest on kohtu arvates nõuetekohaselt vastatud. Sel juhul võib piirduda vaid nõuetekohaselt vastamata küsimuste esitamisega. Hagita menetluses ei ole kohus ka avaldaja esitatud küsimustega seotud, vaid võib neid ümber formuleerida või esitada täiendavaid või täpsustavaid küsimusi, kui see on kohtu hinnangul erikontrolli eesmärgi paremaks täitmiseks vajalik.
16.Ka ainuüksi sellega, et esialgsele erikontrollile on juba kulunud palju raha, ei saa õigustada korduva erikontrolli määramata jätmist, kui esialgne erikontroll lõppes tulemusteta. Kolleegium selgitab, et kui osanike otsusega on erikontroll määratud, on erikontrolli läbiviija ja osaühingu vahel lepinguline suhe, mille rikkumise korral on osaühingul õigus nõuda erikontrolli läbiviijalt vajadusel lepingu täitmist ehk puuduliku erikontrolli uuesti tegemist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2), samuti võib osaühing vastavate asjaolude esinemisel lepingu üles öelda või sellest taganeda (VÕS § 116 lg 1) ja nõuda vastavalt asjaoludele ka lepingu alusel makstud tasu tagastamist (VÕS § 189 lg 1). Seega on osaühingu juhatuse (ja kaudselt ka enamusosaniku) kontrolli all võimalus nõuda oma kohustusi rikkunud erikontrolli läbiviijalt lepingu täitmist või öelda leping üles ja nõuda tasutud summa tagastamist. Kui osaühing seda ei tee, kannab ta ise riski, et tal tuleb kohtulahendi alusel kanda korduva erikontrolli kulud. Asjas ei ole esitatud ega tuvastatud asjaolusid,
millest nähtuvalt oleks puudutatud isik leidnud, et erikontrolli läbiviija oleks oma kohustusi rikkunud.
17.Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et erikontrolli taotlevad aktsionärid või osanikud ei pea iseenesest tõendama väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli taotlust, rahuldamata tuleb jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud taotlused ja taotlused, mis ei võimaldaks äriühingul oma huve ega õigusi kaitsta (vt Riigikohtu 7. mai 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10). Kuigi seadus näeb ette, et kohus võib erikontrolli määrata üksnes mõjuval põhjusel, piisab mõjuva põhjuse olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks) kahtluse olemasolu. Erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust üksnes juhul, kui on täiesti ilmselge, et kahju, mille võimalikku tekitamist soovitakse erikontrolli abil välja selgitada, on erikontrolli tasu suurust arvestades ebaproportsionaalselt väike (vt ka Riigikohtu 9. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-15815, p 15). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui osanik taotleb kohtult korduva erikontrolli määramist ja kui kohus tuvastab, et esialgse erikontrolli aruandes ei ole osaniku küsimustele vastanud. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et korduva erikontrolli määramiseks peab osanik tingimata tooma välja osaühingule eelduslikult tekitatud kahju suuruse ja et selle välja toomata jätmine annab alust jätta korduv erikontroll määramata. Samuti ei saa erikontrolli määramata jätmist õigustada asjaolu, et puudutatud isiku majandusaasta aruannet on igal aastal kontrollinud audiitor, sest erikontrolli ja korralise audiitorkontrolli eesmärgid on erinevad. Vastasel juhul ei olekski võimalik korraldada nende äriühingute erikontrolli, kelle majandusaasta aruandeid on korraliselt auditeeritud, või oleks see sisuliselt mõttetu.
18.Kolleegium märgib, et iseenesest on õige kohtute seisukoht, et lisaks erikontrollile on ÄS § 166 lg 1 kohaselt igal osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. See ei tähenda siiski, et teabe- ja tutvumisõigus peaks erikontrolli asendama. Erikontroll on protseduur, mille kaudu peab osanikel olema võimalus saada erapooletu spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste küsimuste kohta, ja seda ei asenda osaniku õigus küsida juhatuselt ühingu tegevuse kohta küsimusi või tutvuda ühingu dokumentidega. Seega on ekslik kohtute seisukoht, et korduva erikontrolli määramata jätmist õigustab ainuüksi asjaolu, et avaldajal on alati võimalik tutvuda puudutatud isiku dokumentidega ja talle ei ole selleks takistusi tehtud. Sellise põhjendusega võib erikontrolli jätta määramata vaid juhul, kui tegu on väga konkreetse kahtlusega mingi tehingu suhtes (nt soovib osanik saada teada, kellega või millistel tingimustel see on tehtud), mida saab põhjalikumate eriteadmisteta hinnata ka ainuüksi dokumentidega tutvumisel.
19.Avaldaja on leidnud, et uue erikontrolli määramist õigustab mh ka see, et osanike otsusega määratud erikontrolli läbiviija M. Nõmper ei olnud sõltumatu, sest ta on puudutatud isiku enamusosanikku MK-d esindava advokaadibüroo partneri A. Nõmperi vend. Vandeaudiitori sõltumatuse nõude sätestab audiitortegevuse seaduse (AudS) § 47 lg 1. Nimelt peavad audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor olema vandeaudiitori
kutsetegevuses sõltumatud teenuse osutamiseks sõlmitud kliendilepingu teiseks pooleks olevast isikust, tema tegevjuhtkonna või kõrgema juhtorgani (raamatupidamise seaduse tähenduses) liikmest, osanikust, aktsionärist, liikmest ja temaga muul viisil seotud isikust AudS § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud eetikakoodeksi kohaselt. Samuti tuleneb erapooletuse nõue ÄS § 191 lg 21 esimesest lausest, mis võimaldab erikontrolli läbiviija tema erapoolikuse korral asendada. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus esialgne erikontroll määratakse osanike otsusega ja osanik ei esita erikontrolli korraldamise otsustamisel ega ka erikontrolli korraldamise käigus vastuväiteid määratava isiku kohta, ei saa vähemalt üldjuhul hilisema korduva erikontrolli määramise taotlust põhjendada ainuüksi erikontrolli läbiviija väidetava erapoolikusega. Selleks peaks osanik tooma lisaks formaalsetele sidemetele esile ka mingi sisulise põhjenduse või kahtluse, et erikontrolli läbiviija on erapoolik või on varjanud mingeid olulisi asjaolusid, mis tema erapooletuses kahtlusi võivad tekitada. Kohtud on õigesti leidnud, et üksnes need asjaolud, mis avaldaja on erikontrolli läbiviija erapoolikuse kohta esile toonud, ei õigusta korduva erikontrolli määramist.
20.Menetluskulude jaotust erikontrolli määramise menetluses reguleerib TsMS § 172 lg 6, mille kohaselt kannab erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud menetluse kulud üldjuhul juriidiline isik, kuid kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegiumi arvates saab korduva erikontrolli määramise menetluse spetsiifikat arvestades praegusel juhul menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestada ka sellega, kas korduva erikontrolli määramise tulemusel leiavad osaniku kahtlused kinnitust või mitte. Kui ringkonnakohus otsustab asja uuel läbivaatamisel määrata korduva erikontrolli, on võimalik TsMS § 172 lg 6 teist lauset, § 450 lgt 1 ja § 463 lg-t 2 ja § 477 lg-t 1 eesmärgipäraselt koostoimes tõlgendades teha osamäärus, millega esmalt lahendada erikontrolli määramisega seotud küsimused, kuid jätta menetluskulude (st mh nii aruande koostamise kui ka otseselt kohtumenetluse kulude) jaotus kuni erikontrolli tulemusel koostatava aruande kohtule esitamiseni kindlaks määramata. Pärast erikontrolli tulemuste selgumist saab ringkonnakohus menetluskulude õiglase jaotuse kindlaksmääramisel lähtuda erikontrolli aruande tulemustest. Kui erikontrolli tulemusena selgub, et avaldaja kahtlustel ei olnud alust ja aruanne on üldjoontes sarnane M. Nõmperi koostatuga ehk sisuliselt ei olnud korduv kontroll olulises osas põhjendatud, võib olla õiglane jätta korduva erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud menetluse kulud avaldaja kanda. Kui aga erikontrolli tulemusena selgub, et avaldaja kahtlused olid märkimisväärses osas põhjendatud ehk kui ka pärast aruande esitamist on kohus seisukohal, et korduv erikontrolli oli põhjendatud, peaks erikontrolli kulud TsMS § 172 lg 6 esimese lause järgi kandma siiski puudutatud isik.
21.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.