Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-5108

ASAJOLUD

31.03.2016 esitas OÜ XXXX(likvideerimisel) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 20.04.2016 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Tiina Mitti, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 22.06.2016 määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 22.06.2016 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.06.2016. Seisuga 12.09.2016 ei ole kohtule teatatud tagatiste kontole kohtu määratud rahasumma tasumisest.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine pankrotihaldur on nõudnud krediidiasutustelt ning riiklikelt registritelt andmeid Võlgniku varade, varade koormamise ning võõrandamise kohta, samuti andmeid Võlgniku kohustuste ja nõuete kohta. Teabenõue on esitatud ka võlgniku esindajale. Saadud vastustest järelepärimistele selgub, et võlgnikul puudub tal nii kinnisvara kui ka vallavara. Pangakontol on varasid 0 eurot. Järelepärimistele saadud vastuste alusel on võlgnikul teadaolevaid võlgu ja kohustusi kokku summas 27 191.25 eurot. Majandustegevus on seiskunud juba 2008.aastal. Tuginedes eelpool nimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks.

2-16-5108 Maksejõuetuse peamisteks põhjuseks saab lugeda ennekõike ettevõtte juhtimisprobleeme. Äriühingu tegevus on lõppenud märkimisväärse ajaperioodi varem kui on esitatud pankrotiavaldus teise ( viimase ) kohtu poolt nimetatud likvideerija poolt. Äriühingul on ilmselgelt puudunud piisavad reservid, millest tulenevalt ei ole suudetud teenindada liisinglepinguid, ega täita muid sissenõutavaks muutunud kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse võimaliku põhjusena saab välja tuua ka koostööpartnerite tegevuse, kuna äriühingu makseraskused ilmnevad ajaperioodil alates 2008. aastast, mil üldine majanduslanguse faas ühiskonnas põhjustas probleeme, millisteks on loetavad nii järsk tellimuste vähendamine kui ka lõpetamine. Tiina Mitt palub määrata ajutise halduri tasuks 397 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

2-16-5108 Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ XXXX reaalseteks varadeks 0 eurot ning kohustusi on 27 191.25 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja mõista. Kuivõrd võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku seaduslik esindaja likvideerija Toomas Saarma. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.