Tallinna kohtutäitur Mati Roodes ́e avaldus võlgnik Mihhail Vengerov ́i õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: kohtutäitur Mati Roodes (asukoht Xxxx; epost xxxx); Puudutatud isikud: võlgnik Mihhail Vengerov (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx); sissenõudja Julia Malkova (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna kohtutäitur Mati Roodes ́e avaldus võlgnik Mihhail Vengerov ́i õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.
2.Peatada TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel Mihhail Vengerov’i (isikukood xxxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult (juhiluba nr XXXX, väljaantud 04.04.2013.a). Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
3.Keelata mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine Mihhail Vengerov’ile.
5.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on Mihhail Vengerov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127).
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Tallinna kohtutäitur Mati Roodes esitas 07.07.2016.a Harju Maakohtule avalduse võlgnik Mihhail Vengerov’i õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasi 007/2008/65448 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 22.05.2008.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-08-445 ja sissenõudja Julia Malkova täitmisavaldus elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud avalikult. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. Elatise võlgnevus on 28.04.2016.a seisuga 18 602,84 eurot. Sissenõudja esitas 24.03.2016.a kohtutäiturile avalduse, milles palus tühistada võlgniku lubade kehtivuse.
2.Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab kehtivat B-kategooria juhtimisõigust. Teisi TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud õigusi ja lubasid kohtutäitur tuvastanud ei ole. 25.04.2016.a koostas kohtutäitur võlgnikule hoiatuse mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramiseks. Võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud 02.05.2016.a. Võlgnik ei ole pärast hoiatuse kättesaamist täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Sissenõudja on kohtutäiturit informeerinud, et võlgnik elatist ei tasu.
4.Võlgnik märgib, et tunnistab elatisevõlgnevust. Lisab, et puudub hetkel stabiilne sissetulek. Lubab edaspidi elatist tasuda 50-euroste kuumaksetena. Sissenõudja seisukoht
5.Sissenõudja leiab, et avaldus on põhjendatud ja palub selle rahuldada. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade
kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
9.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi nr 007/2008/65448 lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks 28.04.2016.a seisuga summas 18 602,84 eurot. Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja esitas 24.03.2016.a kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnik on hoiatuse kätte saanud ega selles, et elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist vähemalt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.
10.Võlgnik ei ole taotlusele vastu vaielnud. Võlgnik ei ole põhjendanud, miks on juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane. Üldjuhul võib iga elatise võlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Võlgniku vastuses märgitud asjaoludest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lõike 2 p 3 kohaldamiseks. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei ole kohtuni toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust lapse ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.
11.Kohus on seisukohal, et alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale ihaldusväärse ja sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Ka Õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused (kättesaadav http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus_eelnoul e_taitemenetluse_seadustiku_muutmise_ja_sellega_seonduvalt_teiste_seaduste_muutmise _seaduse_eelnou.pdf). Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud
kasvada ca 19 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Samuti ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolu, et tal on tervislikud põhjused, miks ta ei saa tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees.
12.Võlgniku elukoht on Tallinna linnas, kus ühistransport on sage ja hästi korraldatud ning tallinlasele ka tasuta. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi.
13.Seega ei ole elatisevõlgnik esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku b-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
14.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud
15.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
16.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.