lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-110884/6

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-110884/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
998
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-110884

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 12. september 2016, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-16-110884

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Alvar Valdre vastu 1029,07 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1029,07 eurot

Menetlusosalised ja nende hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Kadri Timuska, esindajad e-post [email protected]; kostja Alvar Valdre (ik XXX; viibimiskoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Alvar Valdre vastu osaliselt.
2.Välja mõista Alvar Valdrelt Osaühing Aktiva Finants kasuks 479,47 eurot, millest 386,74 eurot on põhinõue ja 92,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta menetluskulud 47% ulatuses Alvar Valdre kanda ja 53% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
5.Määrata tsiviilasjas nr 2-16-110884 Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
6.Välja mõista Alvar Valdrelt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 164,50 eurot.
7.Välja mõista Alvar Valdrelt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult 164,50 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 26.08.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) vahel 16.04.2013 ja 24.04.2013 sõlmitud liitumislepingud ja järelmaksuga vara müügilepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 16.04.2013 ja 24.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 514,56 eurot. 03.09.2013 esitatud arve nr 2007618432 on koos käsitlustasudega (2 × 63,91 eurot = 127,82 eurot), mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Viidatud lepingute tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Kohtu hinnangul vastab käsitlustasu VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi mõistele. Viidatud sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda, mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 386,74 eurot (514,56 – 127,82 = 386,74). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8) viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt 3-2-1-25-16 p 13). Viivise arvestus kuni 25.07.2016 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 92,73 eurot. Arve number

Summa

Maksetähtpäev 2(3)

Viivitatud päevi

Viivis

2007002396

46,55

15.06.2013

11,83

2007199838

114,72

15.07.2013

28,35

2007409923

25,00

15.08.2013

6,00

2007618432

200,47 (328,29 – 127,82)

17.09.2013

46,55

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt summas 479,47 eurot, millest 386,74 eurot on põhinõue ja 92,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~47% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 47% ulatuses kostja kanda ja 53% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 164,50 eurot (47% 350 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 164,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja