Irina Nesterova hagi Galina Boikova, Ljudmilla Petuhhova, Maria Popova ja Vasily Popovi vastu kulutuste hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Galina Boikova vastu esitatud apellatsioonkaebuse hind – 1052,37 eurot Ljudmilla Petuhhova vastu esitatud apellatsioonkaebuse hind – 909,24 eurot Maria Popova ja Vasily Popovi vastu esitatud apellatsioonkaebuse hind – 1042,30 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. märtsi 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Irina Nesterova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Irina Nesterova (ik: XXXXXXXX), esindaja advokaat Roman Golovenko Vastustajad (kostjad): Ljudmilla Petuhhova (ik: XXXXXXXXX), esindaja Maksim Fedotov
esindajad
Galina Boikova (ik: XXXXXXXX), Maria Popova (ik: XXXXXXXX) ja Vasily Popov (ik: XXXXXXXX), esindaja Artur Pärnoja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 4. märtsi 2016 otsus osas, millega maakohus jättis Irina Nesterova hagi Ljudmilla Petuhhova, Galina Boikova, Maria Popova ja Vasyli Popovi vastu täielikult rahuldamata.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Irina Nesterova hagi Ljudmilla Petuhhova, Galina Boikova, Maria Popova ja Vasily Popovi vastu osaliselt.
3.Välja mõista Ljudmilla Petuhhovalt Irina Nesterova kasuks võlgnevus 691,50 eurot ja viivis ajavahemiku 03.07.2014 kuni 09.09.2016 eest 122,03 eurot, kokku 813,53 eurot, ning viivis võlgnevuselt 691,50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.09.2016 kuni võlgnevuse eurot kohase täitmiseni.
4.Välja mõista Galina Boikovalt Irina Nesterova kasuks võlgnevus 800,40 eurot ja viivis ajavahemiku 03.07.2014 kuni 09.09.2016 eest 141,25 eurot, kokku 941,65 eurot, ning viivis võlgnevuselt 800,40 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.09.2016 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni.
5.Välja mõista Maria Popovalt ja Vasily Popovilt solidaarselt Irina Nesterova kasuks võlgnevus 792,70 eurot ja viivis ajavahemiku 03.07.2014 kuni 09.09.2016 eest 139,89 eurot, kokku 932,59 eurot, ning viivis võlgnevuselt 792,70 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.09.2016 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni.
6.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 18% ulatuses Irina Nesterova kanda ning 82% ulatuses Ljudmilla Petuhhova, Galina Boikova, Maria Popova ja Vasily Popovi kanda.
8.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Irina Nesterova (hageja) esitas 03.07.2014 maakohtule hagiavalduse Galina Boikova, Ljudmilla Petuhhova, Maria Popova ja Vasily Popovi (kostjad) vastu, paludes mõista välja G. Boikovalt 979,11 eurot, L. Petuhhovalt 845,94 eurot ning M. Popovalt ja V. Popovilt
solidaarselt 969,74 eurot ning samuti viivis alates 03.07.2014 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand nr A XXXXX nelja korteriga elamus. Hageja korter ja korter nr B asuvad teisel korrusel, korterid nr C ja D esimesel korrusel. AS Kohtla Elamu andis 29.02.2000 elamu haldamise ja majandamise üle korteriomanikele. Korteriomanikud ei kogu raha elamu hooldamiseks ja remondiks ning ei tegele elamu majandamisega. Hageja korteris ja trepikojas olid vihmaveelekked, lumi pääses läbi katuse aukude maja pööningule ning hageja perekond oli sunnitud koristama katuselt ja pööningult lund (selline olukord kestis ca 20 aastat). 2011. a jaanuaris tekkis hageja korteris veelekke tõttu elektriavarii. Seega oli elamu katus 2011. a avariiseisundis ning vajas remonti. Kuna elamu teised korteriomanikud ei soovinud katuse remondis osaleda ja sellega seotud kulusid kanda, oli hageja sunnitud teostama katuse remondi ise. Katuse remondiks pöördus hageja Evelen Ehitus OÜ poole. Evelen Ehitus OÜ esindaja vaatas katuse üle ning andis hagejale oma ekspertarvamuse. Arvamuse kohaselt soodustab katuse seisukord sissetungiva vee tõttu puittarindite kiiret lagunemist ja katuseplaatide purunemist, kuna katusenaelad ei ole tihedalt katuseplaadi küljes kinni ja katusenaeltel puudub tihenduskumm. Vee läbijooksmisel läbi korteri nr 3 lae ja selle külgumiskohtades korteri nr 4 seintega on võimalikud elektrilühised. Selliste tagajärgede vältimiseks tuleb kandvad puittarindid osaliselt välja vahetada ning paigaldada uus puitroovitis koos aurukondensatsioonikilega, uus plekk katuseharjale ja -otstele ning raamistada toru. 16.09.2011 sõlmis hageja Evelen Ehitus OÜ-ga katuse remondiks lepingu. Katus renoveeriti osaliselt ja tööd lõpetati 15.10.2011. Hageja maksis tööde eest 3635,10 eurot. Hageja on korduvalt pöördunud teiste kaasomanike poole palvega hüvitada talle osa katuseremondi kuludest, kuid tulemuseta. 2014. a aprillis esitas hageja nõuded ka kirjalikult. Korteriomanikud peavad kandma kaasomandis olevate ehitise osade remondiga seotud kulutused võrdeliselt nendele kuuluva kaasomandiosa suurusega.
2.Kostja L. Petuhhova vaidles hagile vastu, leides, et ta ei ole kohustatud hagejale katuseremondi kulusid hüvitama. Hageja ei kooskõlastanud kostjaga oma tegevust, kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut katuse remondiks ja hageja teostas katuse remondi ebaseaduslikult. Hageja remontis vaid selle osa katusest, mis paikneb hageja korteri kohal. Seega sai remondist kasu esmajärjekorras hageja ise. Evelen Ehitus OÜ akt ei ole usaldusväärne ning seetõttu ei ole võimalik kontrollida, millises seisukorras katus tegelikult oli. Tööd on tehtud ebakvaliteetselt. Kostjad G. Boikova, M. Popova ja V. Popov vaidlesid hagile vastu, väites, et said katuse renoveerimisest teada siis, kui alustati ehitustegevust, enne remonti hageja kostjate poole ei pöördunud. Kulutuste hüvitamise nõude esitas hageja esmakordselt 2014. a aprillis. Kuna enne remonti ei hinnanud katuse seisundit pädev isik, ei ole võimalik väita, et remont oli vajalik ehitise säilitamiseks. Seega pidanuks hageja kooskõlastama katuse renoveerimise teiste kaasomanikega ja alles nende nõusolekul teostama tööd. Lisaks on töödel rikutud ehitusseaduse nõudeid, kuna puuduvad ehitusluba ja –projekt ning tööd on tehtud ebakvaliteetselt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 4. märtsi 2016 otsusega Irina Nesterova hagi Galina Boikova, Ljudmilla Petuhhova, Maria Popova ja Vasily Popovi vastu 2794,79 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt välja Ljudmilla Petuhhova kasuks menetluskulude katteks 1240 eurot ja ekspertiisikulude hüvitamiseks 2000 eurot ning Galina Boikova, Maria Popova ja Vasily Popovi kasuks menetluskulude katteks 1240 eurot, sh Galina Boikova kasuks 413,33 eurot, Maria Popova kasuks 413,33 eurot ja Vasily Popovi kasuks 413,33 eurot. Ülejäänud osas jättis kohus Galina Boikova, Maria Popova ja Vasily Popovi menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata.
Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt tuli hagejal korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg-st 2 tulenevalt tõendada, et tehtud tööd olid vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks ning, et teostatud töödega kaasnenud kulutused olid vajalikud. Kohus, hinnates dokumentaalseid tõendeid ning arvestades 17.04.2015 paikvaatluse akti, OÜ Kapitaalehitus hinnangut katuse seisukorra kohta ja riiklikult tunnustatud ekspert Kalle Pildi arvamust, leidis, et katusekatte vahetus oli vajalik, kuid Evelen Ehitus OÜ teostas katusekatte vahetusega seotud tööd ebakvaliteetselt. 2011. a tehtud töödes esines mitmeid kehtinud ehitusseaduse nõuete rikkumisi, mh puudus katusekatte ja katusekonstruktsioonide vahetuseks nõutav ehitusprojekt, mis viis olukorrani, et korterelamu teise korruse laed said kahjustusi lekkest vintskapi ja kaldkatuse ühenduskohas. Katusekatte vahetamisel pole nimetatud piirkonna lahendus tehniliselt korrektne. Nimetatud lekke tekkeaega pole küll võimalik välja selgitada, sest puuduvad andmed selle piirkonna seisukorra kohta enne katusekatte vahetust. Samas katuse ja vintskapi vahelise pleki paigaldus ei välista veelekkeid ka pärast katusekatte vahetust, s.o hagis viidatud lekked võisid tuleneda 2011. a ebakvaliteetselt teostatud katusekatte ja katusekonstruktsioonide remondist. Kohus asus seisukohale, et katusekatte vahetus oli kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik, kuid hageja ja Evelen Ehitus OÜ vahel 16.09.2011 sõlmitud ehitustööde lepingu alusel teostatud toiminguid ei saa lugeda kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikeks toiminguteks KOS § 15 lg 2 mõttes seetõttu, et tööde teostamisel rikuti kehtinud ehitusseaduse nõudeid, sellega seoses tehti tööd ebakvaliteetselt, toodud mahud ei vasta tegelikult tehtud töödele. Seetõttu ei saa 2011. a katuse ja selle konstruktsioonide remondiga kaasnenud kulutusi lugeda vajalikeks kulutusteks KOS § 15 lg 2 mõttes.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Irina Nesterova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 4. märtsi 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega Irina Nesterova hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg-d 2 ja 3), rajades kohtuotsuse tõendile, mida ei olnud asja materjalidele lisatud ja menetluses uuritud. Kuigi kohus otsustas 25.05.2015 istungil tagastada OÜ Kapitaalehitus hinnangu kostjatele, lisati OÜ Kapitaalehitus hinnang ekslikult asja materjalidele ning selle andmeid kasutasid alusetult nii ekspert kui ka kohus; 2) kohaldas kohus valesti KOS § 15 lg-t 2. Lähtudes mh Riigikohtu praktikast (3-2-1-116-11, p 33; 3-2-1-61-14, p 19) peab hageja tõendama, et teostatud tööd olid vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks. Kui kulutused on tehtud kaasomandi eseme säilitamiseks, siis need kulutused on vajalikud. Hageja peab tõendama ka kulutuste suuruse. Kohus leidis, et katusekatte vahetus oli kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik. Ka ekspert leidis, et katusekatte vahetus oli vajalik ning et materjalide ja paigalduse hinnad Evelen Ehitus OÜ 16.09.2011 hinnapakkumises vastavad 2011. a turuhindadele. Kui tööd olid vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks, siis on võimalik jätta hagi täielikult rahuldamata üksnes juhul, kui tööd on tehtud oluliste puudustega ning tuleb koheselt ümber teha, kasutades uusi ehitusmaterjale. Asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et katuse remont oleks tehtud oluliste puudustega ja, et tehtud tööd tuleb elamu säilitamiseks ümber teha; 3) oli kohtuliku ekspertiisi eesmärgiks välja selgitada, kas hageja poolt 2011. a septembris tehtud katuseremont oli asja säilitamiseks vajalik. Ekspertiisi eesmärgiks ei olnud hinnata ehitustööde vastavust ehitusnormidele. Ehitustööde kvaliteeti puudutas küsimus nr 3.5. Küsimusele vastates kirjeldas ekspert puudusi töödes. Üks märgitud puudustest – hoone otsaseina soojustus – ei puuduta 2011. a hageja tehtud töid. Ülejäänud kolme puuduse puhul ei
ole puudustega, mille tõttu tuleks tehtud tööd ümber teha ja teha kulutusi samale tööle korduvalt. 3.1) nõustuda ei saa eksperdi väitega, et katusekatte räästa pikkus on vastuolus endise projektiga, kuna selles ei ole märgitud, mis pikkusega peab räästas olema. Katusekatte paigaldusjuhendi järgi peab räästapikkus olema 15 cm ning uue katusekatte räästa pikkus on hoone esiküljel ca 20 cm. Seega on töö kooskõlas paigaldusjuhendiga; 3.2) ei ole õige eksperdi väide, et katusekatte paigaldamisel pole korrektselt lahendatud katuse ja vintskapi seina ühenduse piirkond. Katusel on kaks vintskappi. Ekspert räägib sellest katuse ja vintskapi seina ühenduse piirkonnast, mis asub remontimata katuse osas. Remonditud katuse osas on katuse ja vintskapi seina ühendus lahendatud korrektselt; 3.3) märgib ekspert veel, et asendatud katusekatte ja vana katusekatte ühenduskoht on lahendatud tehniliselt ebakorrektselt ning võimalik on katuse kandekonstruktsioonide ja hoone ülemise korruse märgumine sademevee lekete tulemusena läbi ühenduskoha. Kuivõrd katusekatte vahetamisest on möödunud üle nelja aasta ja peale seda ei ole toimunud ühtegi veeleket, ei saa ka nimetatud puuduse olemasoluga nõustuda; 4) ei ole õige kohtu väide, et tööde käigus vahetati katusekonstruktsioonid. Samuti on vale kohtu arvamus, et katusekatte vahetamiseks on nõutav ehitusprojekt. Kohtla-Järve Linnavalitsus vastas hageja päringule, et katusekatte vahetuseks ei ole vaja taotleda ehitusluba. Kohtu väide, et korterelamu teise korruse laed said kahjustusi pärast katusekatte vahetust, ei tugine poolte väidetele ega tõenditele. Katusekatte vahetusest praeguseni ei ole toimunud ühtegi veeleket.
5.Ljudmilla Petuhhova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja kohtukulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) apellant ei selgita, kuidas asjaolu, et OÜ Kapitaalehitus hinnang jäi asja materjalidesse, mõjutas eksperdiarvamust ja kohtuotsust. Asja lahendamisel olid olulised K. Pildi eksperdiarvamus ja hageja poolt kohtuistungil antud selgitused, mitte OÜ Kapitaalehitus hinnang; 2) kohaldas kohus õigesti KOS § 15 lg-t 2. Hageja ei ole tõendanud, et katus oli avariiolukorras ja vajas viivitamatut remonti. Hageja ja Evelen Ehitus OÜ ei fikseerinud enne töödega alustamist katuse seisukorda. Ekspert K. Pilt leidis, et katus nõudis remonti, kuid tööd ei olnud hädavajalikud. Hageja remontis vaid selle poole katusest, mille all asub tema korter. Seega hageja tegevus oli suunatud mitte kaasomandi eseme säilitamisele, vaid hageja reaalosa (korteri) säilitamisele. K. Pildi eksperdiarvamusest selgus, et hageja teostatud tööd on tehtud ilmsete rikkumistega. Seega hageja tegevuse tulemusena on korteriomanikud sunnitud kandma täiendavaid kulusid puuduste kõrvaldamiseks; 3) on apellandi etteheited K. Pildi eksperdiarvamusele põhjendamatud ja tõendamata.
6.Galina Boikova, Maria Popova ja Vasily Popov vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas kohus tõendeid õigesti. Kohus ei ole tuginenud OÜ Kapitaalehitus hinnangule; 2) ei ole OÜ Kapitaalehitus hinnang mõjutanud eksperdiarvamust. Ekspert ainult mainib, et 2015. a mais on tehtud elamu kandekonstruktsioonide ja teiste elementide fotod. Kõik menetlusosalised nõustusid ekspertiisi tulemustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab I. Nesterova hagi L. Petuhhova, G. Boikova, M. Popova ja V. Popovi vastu osaliselt ning mõistab L. Petuhhovalt, G. Boikovalt, M. Popovalt ja V. Popovilt I. Nesterova kasuks välja võlgnevuse ja viivise alljärgnevalt: -L. Petuhhovalt 691,50 eurot võlgnevuse katteks, 122,03 eurot viivise katteks alates 03.07.2014 kuni 09.09.2016 ning alates 10.09.2016 viivise võlgnevuselt 691,50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni; -G. Boikovalt 800,40 eurot võlgnevuse katteks, 141,25 eurot viivise katteks alates 03.07.2014 kuni 09.09.2016 ning alates 10.09.2016 võlgnevuselt 800,40 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni; -M. Popovalt ja V. Popovilt solidaarselt 792,70 eurot võlgnevuse katteks, 139,89 eurot viivise katteks alates 03.07.2014 kuni 09.09.2016 ning alates 10.09.2016 võlgnevuselt 792,70 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni. Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud 18% ulatuses hageja ja 82% ulatuses kostjate kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
8.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja KOS § 15 lg 2 alusel kostjatelt vajalike kulutuste hüvitamist seoses elamu katuse remondiga. Vastavalt KOS § 15 lg-le 2 korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Maakohus on õigesti leidnud, et nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et tema poolt tehtud katuse remondi tööd olid vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks ning seoses sellega kantud kulutused oli vajalikus suuruses.
9.TsÜS § 63 p 1 kohaselt esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Hageja nõudis kostjatelt kulutuste hüvitamist seoses elamu katuse remondiga ning kuna amortiseerunud katuse remont (katusekatte vahetus) tagab kaasomandi eseme säilimise, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et elamu katusekatte vahetus oli kaasomandi eseme säilimiseks vajalik toiming. Nimetatud maakohtu seisukoht on kooskõlas eksperdi arvamusega (II kd, tl 95), millest nähtuvalt oli katusekatte vahetus kaasomandi eseme säilimiseks vajalik toiming. Kostjad ei ole tõendanud, et katusekatte vahetamine ei olnud vajalik töö kaasomandi säilimiseks. Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriühistu otsust ega ka korteriomanike kokkulepet, vaid need kulud saab kõigi korteriomanike ühisel arvel KOS § 15 lg 2 alusel teha iga korteriomanik (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 19). Sellest tulenevalt ei ole asjakohane kostjate vastuväide, et hageja oleks pidanud vaidlusalused tööd eelnevalt nendega kooskõlastama. Põhjendatud ei ole ka see kostjate vastuväide, et kuna hageja eestvõttel tehti korda ainult elamu pool katust (see osa katusest, mille all asub hageja korter), siis tegutses hageja ainult enda huvides ning seetõttu ei pea kostjad hagejale kulutusi hüvitama. Elamu katuse puhul on tegemist kaasomandi esemega ning kulutuste hüvitamise seisukohast ei ole tähtsust sellel, kas remonditi terve elamu katus või pool sellest ning millise
korteri kohal vahetamist vajav katusekate asus. Tähendust omab see, et tehtud tööd olid vajalikud, et tagada kaasomandi eseme säilimine.
10.Kuigi maakohus leidis, et hageja poolt tehtud katuseremondi tööd olid vajalikud kaasomandi eseme säilimiseks, jättis maakohus hageja poolt selleks tehtud kulutused kostjatelt välja mõistmata. Maakohus põhjendas kulutuste välja mõistmata jätmist sellega, et tööde teostamisel rikuti ehitusseaduse nõudeid, tööd tehti ebakvaliteetselt ning tehtud tööde maht ei vastanud tegelikult tehtud töödele. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kohtuotsus on selles osas põhjendamata ega vasta TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele. Samuti ei ole maakohus viidanud ühelegi ehitusseaduse sättele, mida väidetavalt tööde tegemisel rikuti ning, kas väidetav rikkumine välistab kulutuste hüvitamise nõude maksmapaneku.
11.Hageja nõude rahuldamiseks on vajalik kindlaks teha vajalike kulutuste suurus, st kas kulutuste tegemine nõutud mahus oli hageja poolt vajalik. Ekspert on arvamuses (I kd, tl 96) märkinud, et eelarves (I kd, tl 33, tööjõukulude osa) märgitud tehtud tööde maht ei vasta osaliselt tegelikult tehtud töödele ning katusekatte paigalduse mahuks on 146 m2, mitte 159 m2. Hageja ei ole eksperdi arvamust selles osas kahtluse alla seadnud. Seetõttu tuleb lähtuda katusetööde paigalduse mahust 146 m2, mistõttu väheneb eelarves märgitud tööjõukulude summa 1219,53 eurot (I kd, tl 33) 99,71 euro võrra (1219,53146x7,67=1119,82). Samuti on ekspert märkinud, et eelarves (I kd, tl 33, tööjõukulude osa) rida 9 all märgitud töid ei ole teostatud ning rida 10 all märgitud tööd ei ole hoone säilimise seisukohalt olulised. Hageja ei ole eksperdi arvamust ka selles osas kahtluse alla seadnud. Seetõttu tuleb vähendada tööjõukulude summat 115 (40+75) euro võrra. Kokku tuleb tööjõukulude summat 1334,53 eurot vähendada 214,71 euro võrra (99,71+115) ning põhjendatud on kulutuste nõue selles osas 1119,82 eurot (1334,53-214,71). Apellatsioonkaebuses on hageja selgitanud, et eelarves (I kd, tl 33, tööjõukulude osa) on rida 2 tõlgitud ebakorrektselt ning õigeks tuleb lugeda roovituse montaaž auruisolatsioonikilega (mitte roovituse montaaž, auruisolatsioonikile). Eelarvest ei nähtu, et eelarves materjali kulu osas märgitud saematerjali summas 339,15 eurot oleks kasutatud mujale. Seetõttu tuleb eelarves märgitud materjalile kulunud summat vähendada 339,15 euro võrra. Kuivõrd katusekatte paigalduse maht oli 146 m2 (mitte 159 m2), siis tuleb proportsionaalselt vähendada selleks kulunud katuseplaadi, kile ja naelte maksumust. Lähtudes katusekatte paigalduse mahust 146 m2, on põhjendatud kulu katuseplaadile 1041,40 eurot (mitte 1134,13 eurot), kilele 148,46 eurot (mitte 161,68 eurot) ja naeltele 42,92 eurot (mitte 46,74 eurot). Eelneva alusel vähenevad eelarves märgitud kulud materjalile 448,92 euro võrra ning põhjendatud kulud materjalile on 1851,65 eurot (2300,57-448,92). Kokku moodustavad vajalikud kulutused katusekatte paigaldusele 2971,47 eurot (1119,82+1851,65). Ekspert on arvamuses kinnitanud, et hageja esitatud eelarves (I kd, tl 33) märgitud hinnad nii tööjõukulude kui materjalide osas vastavad 2011. a turuhindadele. Kostjad ei ole eksperdi arvamusele ka selles osas vastuväiteid esitanud. Sellest tulenevalt moodustavad katusekatte paigalduse vajalikud kulutused ca 2971,50 eurot, mis tuleb kostjatelt vastavalt nende kaasomandiosa suurusele hageja kasuks välja mõista.
12.Vastates ekspertiisimääruse küsimusele nr 5, on ekspert märkinud (II kd, tl 96), et tööde tegemisel on rikutud mitmeid ehitusnorme.
OÜ Evelen Ehitus eelarvest nähtuvalt ei asendatud katuse remonditööde käigus kandekonstruktsioone ning seetõttu polnud tööde tegemiseks vaja taotleda ehitusluba ja teha ehitusprojekti (vt Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastus teabenõudele, II kd, tl 14). Asjaolu, et elamu esikülje räästa on lühendatud ca 20 cm võrra, ei anna alust järeldada, et hageja tehtud kulutused ei oleks vajalikud. Pealegi ei ole elamu endises projektdokumentatsioonis (II kd, tl 99) märgitud räästa pikkust. Eksperdi viide elamu otsaseinale paigaldatud ebakorrektsele soojustusele ei ole asjakohane, kuna nimetatud töid ei tehtud hageja tellimisel ja seda ei ole märgitud ka tööde eelarves. Ekspert on viidanud puudusele katuse ja vintskapi seina ühenduspiirkonnas. Elamul on kaks vintskapi, milledest üks asub katuse remonditud osal. Fotodelt (II kd, tl 12, 13, 102) nähtuvalt eksperdi viidatud katuse ja vintskapi seina ühenduskoht asub katuse osal, mida ei remonditud. Tegemist on vana katusekate ja uue katusekatte ühenduskohaga ning eksperdi arvamusest nähtuvalt võib tugeva kaldutule korral tekkida sademevee leke läbi nimetatud ühenduskoha. Lisaks on ekspert märkinud, et trepikoja teise korruse lae kahjustused on tingitud sademeevee korduvatest leketest ja lekked esinesid enne remonditööde tegemist. Nimetatud eksperdi arvamus on kooskõlas paikvaatluse protokolli (II kd, tl 5) ja hageja esitatud katuse seisukorra ülevaatuse aktiga (I kd, tl 27). Samas ei ole ekspert väitnud, et nimetatud tehniliselt ebakorrektselt lahendatud ühenduskoht võis mõjutada ehitustööde hinda. Samuti ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et alates 2011. a oleks nimetatud asjaolu toonud kaasa sademevee lekke ja elamu saanuks kahjustada. Seetõttu puudub maakohtul alus jätta nimetatud asjaolu tõttu hageja kulutuste hüvitamise nõue rahuldamata.
13.KOS § 13 lg 1 ja § 15 lg 2 alusel on korteriomanikud kohustatud kandma kulud võrdeliselt nendele kuuluva kaasomandi osa suurusega. Kõigi elamus asuvate korterite üldpind on 193,80 m2. M. Popova ja V. Popovi kaasomandi osa suurus on 51,70 m2 ning lähtudes vajalike kulude suurusest 2971,50 eurot, tuleb M.Popovalt ja V. Popovilt solidaarselt välja mõista 792,70 eurot (2971,50x51,70:193,80). G. Boikova kaasomandi osa suurus on 52,20 m2 ning lähtudes vajalike kulude suurusest 2971,50 eurot, tuleb G. Boikovalt välja mõista 800,40 eurot (2971,50x52,20:193,80). L. Petuhhova kaasomandi osa suurus on 45,10 m2 ning lähtudes vajalike kulude suurusest 2971,50 eurot, tuleb L. Petuhhovalt välja mõista 691,50 eurot (2971,50x45,10:193,80). Lisaks võlgnevusele tuleb kostjatelt välja mõista viivis ühekordse summana alates hagi esitamisest 03.07.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.09.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning alates 10.09.2016 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. M. Popovalt ja V. Popovilt tuleb solidaarselt välja mõista viivis ajavahemiku 03.07.2014 kuni 09.09.2016 eest 139,89 eurot ( vt www.viivisekalkulaator.ee). G. Boikovalt tuleb välja mõista viivis ajavahemiku 03.07.2014 kuni 09.09.2016 eest 141,25 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). L. Petuhhovalt tuleb välja mõista viivis ajavahemiku 03.07.2014 kuni 09.09.2016 eest 122,03 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).
14.Maakohus määras 25.05.2015 kohtuistungil (II kd, tl 35) tagastada kostjatele nende esitatud eksperthinnang (II kd, tl 23-31) ning mitte lisada seda asja materjalide juurde. Nimetatud maakohtu otsustust ei ole kostjad vaidlustanud ning kinnitasid seda ka 15.02.2016 kohtuistungil (II kd, tl 156 pöördel). Sellest tulenevalt on põhjendatud apellandi seisukoht, et maakohus on sellele tõendile põhjendamatult tuginenud.
Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus tagastas kostjatele eelnimetatud eksperthinnangu ning määras kostjate taotluse alusel kohtuliku ekspertiisi (II kd, tl 72-73), siis sai maakohus tõendina hinnata riiklikult tunnustatud ekspert K. Pildi poolt antud arvamust.
15.TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata apellandi taotluse võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud katusekatte paigaldusjuhendi.
16.Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus, millega jäeti menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotusele tuleb kohaldada TsMS § 163 lg 1 teist alternatiivi ning jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldati kõigi kostjate vastu ca 82% ulatuses, siis jäävad menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 18% ulatuses hageja ja 82% ulatuses kostjate kanda. Riigikohtu seisukohast (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 p-d 21, 22) tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.