Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Korteriühistu Anne 84 esitas 30.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 244.25 euro saamiseks. Kohus tegi 10.02.106 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 02.05.2016 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue J. Sokolova vastu üle Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus keeldus 04.05.2016 määrusega hagi menetlusse võtmast ja andis tsiviilasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Tartu Maakohus võttis 14.06.2016 KÜ Anne 84 hagi Jelena Sokolova vastu menetlusse. Hageja teatas 16.08.2016 kohtule, et kostja suri 06.08.2016 ning kostja poeg on teatanud,

et on nõus tasuma korteriühistule ema võlad. 05.09.2016 kirjas palus hageja menetluse lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 teise lause kohaselt kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. TsMS § 353 lg 1 järgi füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. TsMS § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus peatus kostja surma tõttu alates 06.08.2016. Hageja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks 05.09.2016. Kostja õigusjärglased ei ole menetlust jätkanud. Kohus leiab, et kuna J. Sokolova üldõigusjärglased on käesoleval ajal välja selgitamata ning nad ei ole kostja asemele menetlusse astunud, siis ei pea kohus vajalikuks J. Sokolova üldõigusjärglastelt seisukoha küsimist menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et põhjendatud on uuendada menetlus, võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada asjas menetlus. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus on seisukohal, et kostja üldõigusjärglaste välja selgitamine ja nendelt seisukoha küsimine ei ole vajalik. Kostjale ei olnud võimalik menetlusse võtmise määrust ning hagimaterjale kätte toimetada ning kohtu hinnangul kostja ei olnud teadlik kohtumenetlusest käesolevas tsiviilasjas. Seetõttu leiab kohus, et kostjal puudusid menetluskulud, mida vastuses välja tuua. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõiv tagastatakse üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti ( TsMS § 150 lg 4). Samuti

on hagejal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot, seega tuli tal hagimenetluses riigilõivu juurde tasuda 30 eurot, kuid hageja on tasunud juurde 75 eurot, seega 45 eurot nõutust enam. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.