Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-16-110943 1.4 pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale 1⁄2 hageja poolt kohtumenetluses tasutud riigilõivust ehk 137,50 eurot, kandes nimetatud summa hiljemalt kompromissi punktis 1.3 nimetatud hüpoteegi loovutamiseks sõlmitava notariaalse lepingu sõlmimise päeval hageja pangakontole nr EE452200221012624761, selgitusega: „kompromiss ts asjas 2-16-110943“; 1.5 juhul, kui hagejale ei loovutata punktis 1.3 nimetatud hüpoteeki samas punktis nimetatud tähtajal, on hagejal õigus nõuda kompromissi punktides 1.2 ja 1.4 nimetatud summade tasumist koheselt ning täies ulatuses;

2-16-110943 vastuvõtmist tõendab metsamaterjali veoseleht nr. 274 26.05.2015.a. Leheris OÜ ja OÜ Marmande sõlmisid 31.05.2015.a metsamaterjali ostu-müügilepingu/ üleandmise-vastuvõtmise akti nr 31-05 (poolte seaduslike esindajate poolt allkirjastatud 16.06.2016.a). Hageja esitas kostjale metsamaterjali müügi eest arve nr. 129 31.05.2015, mis on vaatamata hageja poolt korduvatele meeldetuletustele tasumata. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg 2869,74 eurot ja menetluskulud summas 275 eurot. Pärnu Maakohus võttis 09.08.2016.a OÜ Leheris hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele. Pooled esitasid 05.09.2016.a kohtule kompromisslepingu. Kompromissleping

2-16-110943

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja seadusliku esindaja ja kostja seadusliku esindaja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole poolt allkirjastatult 05.09.2016.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

2-16-110943 hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-16-110943 kokku riigilõivu 275 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt OÜ-le Leheris kuulub tagastamisele pool riigilõivust, s.o summas 137,50 eurot tema poolt avalduses märgitud arveldusarvele. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.