lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-103913/7

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 05.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-103913/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1371
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-103913

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-16-103913

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi H.P.i vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

651.19 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktiva Finants OÜ (registrikood A.Weitzenbergi 20 Tallinn 10150)

10746479;

Hageja esindaja Kadri Timuska ([email protected]) Kostja H.P. (isikukood XXX; XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungita lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud

1.Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finants kanda.
2.Jätta OÜ-lt Aktiva Finants menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Aktiva Finants esitas 22.04.2016 Tartu Maakohtule hagi, milles palus H.P.lt hageja kasuks välja mõista põhivõla 325.35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 285.52 eurot ja jooksva viivise 40.43 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 13.03.2014 liitumislepingud nr 3031517, 3031530 ja 3031530, millega Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja ei ole tasunud arveid nr 2009885719 summas 315.76 eurot, nr 2010096894 summas 3.59 eurot, nr 2010320449 summas 1 euro ning nr 2010549825 summas 5 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 nõude kostja vastu hagejale. Lepingu järgi on viivise määr 0.15% päevas. Kuni 26.02.2016 on hageja arvestanud viivise summaks 285.52 eurot ja alates 27.02.2016 kuni 2.04.2016 on viivise summaks 178.13 eurot. Hageja palub viimasest summast välja mõista 40.32. eurot. Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et teenuse piiramine krediidilimiidi ületamisel on Elisa Eesti AS õigus, mitte kohustus. Kliendil on igal juhul kohustus tasuda limiidi ületamisel kasutatud teenuste eest. Krediidilimiit ei ole saldo limiiditeenus ning see ei ole tüüptingimusena tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Kostja oleks pidanud valima stop-teenuse.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja hagi ei tunnista ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on Elisa Eesti AS esitanud 2014. aasta juuni teenuste eest alusetu arve. Kostja rõhutas numbrile 53013395 liitumislepingut sõlmides, et kõik lisateenused jms tuleb piirata. Müügikonsultant lubas piirangud peale panna. Liitumislepingus on teenuse kasutamise tingimuseks 55 eurot kuu kohta. Elisa kodulehel olnud info kohaselt krediidilimiidi täitudes võib Elisa paluda ettemakse või arve tasumist ja piirata väljuvaid kõnesid. Elisa Eesti rikkus lepingut, kuna ei hoiatanud klienti krediidilimiidi täitumisest ega piiranud teenust 55 euro täitudes, vaid alles 400 euro juures. Kostja esitas hagejale 01.07.2014 arve summas 382.87 eurot. Kostja tasus kahe telefoni eest lepingujärgsed paketihinnad 3.11 eurot ja 9 eurot ning kolmanda telefoni eest 55 eurot. Kostja leiab, et tema sõlmis lepingu teadmisel, et 55 euro täitumisel piirab Elisa Eesti teenuste kasutamist koheselt. Kui teenuse piiramine on Elisa suvaotsus, on see vastuolus VÕS §-ga 42 lg 3 p 13, 14, 17 ja 18.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 13.03.2014 liitumislepingud nr 3031517 ja 3031530 (lk 54-59, 33-46); • Elisa Eesti AS esitas kostjale 01.07.2014 arve, milles kahe mobiilinumbri arve summad olid 3.11 eurot ja 9 eurot, kolmanda numbri arve 370.76 eurot (lk 26-27); • 01.08.2014 esitas Elisa Eesti AS kahe mobiilinumbri kohta arve summas 3.59 ning eelmise arve järgne võlgnevus 315.76 eurot (lk 28-29); • 01.09.2014 esitas Elisa Eesti AS arve meeldetuletuse kohta summas 1 eurot (lk 30) ja 01.10.2014 arve meeldetuletuse kohta summas 5 eurot (lk 31).

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda krediidilimiiti ületava summa eest.

4.Poolte vahel sõlmitud liitumislepingute kohaselt on kostja krediidilimiit 55 eurot. Lepingute lisaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste p 1.3.8. kohaselt on krediidilimiit ELISA poolt kliendi suhtes kehtestatud rahaline piirsumma, mille ületamisel võib ELISA nõuda kliendilt ettemaksu tasumist või piirata kliendile teenuste osutamist. Lepingutes oleva lisatingimuse kohaselt krediidilimiidi ületamisel teenuseid automaatselt ei piirata. Krediidilimiidi ületamine annab Elisa Eesti AS-ile õiguse piirata kliendile teenuste osutamine kuni makse tasumiseni. Teenuste piiramine krediidilimiidi ületamisel kliendi poolt on üksnes Elisa õigus, mitte kohustus. Kostja on VÕS § 1 lg 5 kohaselt antud võlasuhtes tarbija. Kohus leiab, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingud on Elisa Eesti AS poolt kasutatavad tüüplepingud ning krediidilimiidi kokkulepe VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimuseks. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 13 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et tingimuse kasutaja seob oma kohustuse täitmise asjaoluga, mille saabumine sõltub üksnes temast, samal ajal kui teine lepingupool võtab endale kohustuse, mille ta sõltumata sellest asjaolust peab täitma. Kohus on seisukohal, et krediidilimiidi kokkulepe ei ole iseenesest tüüptingimusena tühine. Selline kokkulepe kaitseb tarbijat, andes talle kindlustunde, et tarbitava teenuse eest ei tule tasuda üle teatud summa kuus. Teisalt kaitseb selline kokkulepe ka teenuse osutajat, kellel ei teki kohustust osutada teenust üle poolte kokku lepitud määra. Samas leiab kohus, et kokkulepe krediidilimiidi rakendamise kohta on lepingujärgses sõnastuses tarbija huve ebamõistlikult kahjustav ning VÕS § 42 lg 3 p 13 alusel tühine. Teenuse osutaja võib lepingus sätestatud sõnastuse järgi ühepoolselt otsustada, kas ta teatud tingimuse täitudes jätkab teenuse osutamist, kuid tarbijal tuleb teenuse eest tasuda hoolimata selle mahust. Elektroonilise side teenuse puhul ei ole tarbijal võimalik olla jooksvalt kursis sellega, millises mahus ja summa eest on ta helistanud, sms-e saatnud või internetti kasutanud. Ei ole mõistlik eeldada, et inimene kasutab pidevalt teenuse pakkuja kodulehel olevat iseteenindust või küsib tarbitud teenuste mahtu teenusepakkuja esindusest. Lisaks tuleb arvestada, et alaealiste laste eest sõlmivad lepingud nende vanemad, kellel samuti peaks olema kindlustunne, et hoolimata lapse telefonikasutusest ei ületa tema kuuarve teatud summat. Eriti on see oluline olukorras, kus lastel on võimalik ainuüksi sms-ide saatmisega tellida eritariifseid teenuseid. Ka kostja esitatud telefoni kasutamise väljavõttest nähtub, et suurem osa arvest koosneb sms-idest eritariifsetele numbritele (lk 79-83). Kuna teenusepakkujal on võimalik olla jooksvalt kursis tarbitud teenuste mahu ja hinnaga, on ebaõiglane panna kogu vastutust ainuüksi tarbijale. Kohus leiab eeltoodu alusel, et liitumislepingutes toodud kokkulepe krediidilimiidi kohta on kehtiv, kuid teenuste kasutamise üldtingimustes ning liitumislepingute lisatingimustes toodud regulatsioon krediidilimiidi rakendamise tingimuste kohta on tühine. Pooled on kokku leppinud

krediidilimiidis ning kostjal ei ole lepingust tulenevat alust seda summat ületava teenuse eest tasu küsida. Hagejal ei ole õigus nõuda krediidilimiiti ületavat summat ka näiteks kahju hüvitamist käsitlevate sätete alusel, kuna selle välistab VÕS § 139.

5.Kuna pooled on kokku leppinud krediidipiirangus 55 eurot, oli kostjal hiljemalt 18.07.2014 kohustus tasuda arve nr 2009885719 eest kokku 67.11 eurot (3.11 + 55 + 9, lk 26). Kostja on maksekorraldusest nähtuvalt selle summa tasunud 10.07.2014 (lk 84), seega tuleb hagi 2009885719 arve osas jätta rahuldamata. Kuna kostjal ei olnud hageja ees võlgnevust tekkinud, tuleb hagi jätta rahuldamata ka meeldetuletusarvete kohta esitatud summade osas.
6.VÕS § 113 lõike 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole kohustuse täitmisega viivitanud, viivis tuleb jätta välja mõistmata.
7.Kohus ei pea tõsiselt võetavaks kostja vastuväidet selle kohta, et laps ei saanud sms-e saata. Hageja teatel on olemas tehtud toimingute logi ning kostja ei ole näidanud, et telefoni tarkvara oleks vigane, mistõttu saadetud sms-ide eest vastutab telefoni müüja.
8.Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja teatas kohtule 30.06.2016, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, jätab kohus kulud hagejalt välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja