Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.4 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses; 3.5 TsMS § 448 lg 41 kohaselt TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud; 3.6 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-125-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud; 3.7 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.8 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

((ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel) Hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 26.02.2013 võrgu- ja elektrilepingu , millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust. Kostja kohustus maksma elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu. Kooskõlas sõlmitud lepinguga edastati teenused tarbimiskohta aadressile Kivilöövi, Järtsaare küla, 70302 Kolga-Jaani vald, Viljandi maakond. Lepingu lahutamatuks osaks on võrguteenuse osutamise üldsätted. Üldsätete punkti 2.1.1 kohaselt kohustus hageja müüma kliendile lepingus määratletud elektrienergiat ning punkti 2.1.2 alusel väljastama kliendile igakuiselt arve hiljemalt 10. kalendripäeva jooksul pärast elektriarvesti näitude saamist. Hageja on oma lepingulisi kohustusi täitnud, kostjale teenust osutanud ja igakuiselt arveid esitanud. Kostja on hageja teenust tarbinud, kuid ei ole tasunud esitatud arveid. Tulenevalt üldsätete punktist 2.2.1 pidi kostja tasuma punktis 1.4 märgitud tähtajaks ära terves mahus hageja poolt müüdud elektrienergia kohta esitatud arved. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata arveid kokku summas 636,46 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Üldsätete punkti 3.1 kohaselt arve tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist iga

tasumisega viivitatud päeva eest lepingu I osa punktis 1.6 näidatud summas. Punkti 1.6 alusel on poolte vahel kokkulepitud lepinguline viivisemäär 0,15% kalendripäevas põhisummalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 576,79 eurot. Kuna kostja on võla katteks tasunud 28,00 eurot, siis on hageja lugenud tasumise viivise võla katteks ning selle hagi nõudest maha arvestanud, seega viivisejääk hagiavalduse esitamisel on 576,79-28,00=548,79 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada lepingujärgse viivisemääraga 0,15% kalendripäevas põhivõlalt. Kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat on teavitatud telefonil 56626076 esitatud hagist (tl 47). Hagimaterjalid on edastatud kostjale politseiga 12.07.2016, mida kostja keeldus vastu võtmast. Vastavalt TsMS § 325 kohaselt, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on esitanud menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 351,51 eurot. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõuete olemust ning menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et on põhjendatud õigusabikulud summas 120 eurot.

Hagiavalduse hagihinnaks on märgitud 1272,92 eurot. Kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse osas 608.46 eurot ja viivise osas 143,37 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses 61% so 195,20 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada kuna kaebuse hind ei ületa 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.