Riigi õigusabi andmine Määruse tegemise koht ja aeg. Tsiviilasi (number ja menetlus) Avalduse ese
Viljandi kohtumaja nr 2-16-8076 M. K taotlus hagita menetlus riigi õigusabi saamine
02. september 2016
Menetluse staadium
eelmenetlus
Kohtunik
Silvi Maiste
Avaldaja
M. K. (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht
e-post: [email protected]
M.K. on taotlenud riigi õigusabi, kuna soovib esitada täiturile taotluse täitemenetluse tühistamiseks (aegumine) ja ta vajab õigusnõu, et tekkinud probleemi lahendada. Taotlejal puuduvad oma õiguste kaitseks vajaminevad vahendid ja ka vastavad õigusalased teadmised. Avaldaja väitel on ta riigi õigusabi saama õigustatud isik riigi õigusabi seaduse (RÕS) kohaselt. Avaldaja väitel on riigi õigusabi saamine vajalik tema õiguste kaitseks. Avaldaja on viidanud asjaolule, et õigusabi osutajaga on ta võimeline suhtlema eesti keeles. Avaldaja on lisanud taotlusele teatise oma majandusliku seisundi kohta. Taotleja on märkinud oma igakuiseks sissetulekuks XXX-XXX eurot. Mootorsõidukeid avaldajale ei kuulu, samuti puudub avaldajal väärtpaberid ja muu oluline vara. Taotlejale kinnisasju ei kuulu. Taotleja kohustused puuduvad. Vältimatute püsikuludena 1 kuu kohta moodustavad igakuised vältimatud püsikulutused kulutused eluasemele ca XXX eurot, kulutused toidule ca XXX eurot, sidekulu XX eurot ja tervishoiukulu XX eurot. Kohus on õigusabi taotluse lahendamiseks välja nõudnud asja juurde Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja kinnisturegistrilt teatised avaldaja kohta. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse andmetel on avaldaja saanud toetust 2014 aasta XXXXXXXXX ning XXXXXXXXXX. Kohtu põhjendused Kohtul tuleb otsustada riigi õigusabi andmine ning õigusabi andmisel selle liik ja viis. RÕS § 13 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saamise taotlusele lisab füüsilisest isikust taotleja enda allkirjastatud nõuetekohase teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. RÕS § 4 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine RÕS-s sätestatud alustel ja korras. Riigi õigusabi RÕS-i alusel antakse füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses, kui RÕS-i 7. peatükis ei ole ette nähtud teisiti. (RÕS § 4 lg 2). RÕS-i 7. peatükk käsitleb rahvusvahelist õigusabi. RÕS § 15 lg 5 kohaselt riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16. RÕS § 8 kohaselt riigi õigusabi antakse ühel järgneval viisil 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. Kohus, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, Maksu- ja Tolliameti teatise isiku sissetulekuandmete kohta, Sotsiaalkindlustusameti teatise, pankade teatised, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis arvestades asja tähtsust taotlejale, taotleja majanduslikku olukorda ja võimalusi ning asjast tulenevat võimalikku kasu leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Eeltoodu põhjal kohus leiab, et M.K. majanduslik seisund ei võimalda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, ta ise ei oma juriidilisi teadmisi, kuid vajab oma õiguste
kaitseks esindajat. Tulenevalt asja olemusest ja abivajadusest, samuti hinnates taotleja majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 ja § 8 p 1 alusel määrata M.K. riigi õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib M.K. riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus asub seisukohale, et riigi õigusabi vajava probleemi lahendamise perspektiivikuse esmaseks hindamiseks tuleb M.K. anda riigi õigusabi õigusalase nõustamisena. Seega määrab kohus M.K. riigi õigusabi muu õigusalase nõustamisena. Õigusnõustamise käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule. Kohus selgitab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud § 17 lg 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral võib kohus riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Asja menetlemisel kohtukulu ei esinenud. RÕS § 15 lg 5 kohaselt otsuse või määruse ärakiri saadetakse Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras (RÕS § 15 lg 8). TsMS § 660 lg 3 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.