OÜ Skuba Eesti hagi OÜ Windair vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. aprilli 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Skuba Eesti apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
854,11 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Skuba Eesti (registrikood 10715390), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode Kostja: OÜ Windair (registrikood lepinguline esindaja Oksana Smirnova
Menetluse liik
11228226),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. aprilli 2016 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Skuba Eesti hagi OÜ Windair vastu põhivõla 626,34 euro ja osaliselt viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täiendavalt põhivõla 626,34 euro väljamõistmiseks täies ulatuses, viivisenõue rahuldada osaliselt ja jaotada teisiti menetluskulud.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus mõistis OÜ-lt Windair välja 1618,91 eurot OÜ Skuba Eesti kasuks (1616,78 eurot on põhivõlg ja 2,13 eurot viivis).
4.1.Hagi rahuldada osaliselt. 4.2.Välja mõista OÜ-lt Windair põhivõlg 2243,12 eurot, viivis seisuga 26.08.2016 218,91 eurot ja alates 27.08.2016 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt 2243,12 eurolt kuni põhivõla tasumiseni OÜ Skuba Eesti kasuks.
MENETLUSKULUD
Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 2% ulatuses hageja OÜ Skuba Eesti kanda ja 98% ulatuses kostja OÜ Windair kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Skuba Eesti esitas 16.06.2015 Harju Maakohtusse hagi OÜ Windair vastu põhivõla 2243,12 euro ja viivise 26,36 euro väljamõistmiseks. 14.07.2015 hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2243,12 eurot, viivise 24,60 eurot ja TsMS § 367 järgi viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 8,25% aastas põhinõudelt kuni selle täitmiseni. 11.08.2015 täpsustatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2243,12 eurot ja viivise 25,73 eurot. 25.02.2016 menetlusdokumendis jäi hageja nõuete juurde mõista kostjalt välja põhivõlg 2243,12 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 25,73 eurot ja TsMS § 367 järgi viivis 8% tasumata põhivõlast aastas kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmis kostja hagejaga 14.04.2015 autoteeninduse osutamise lepingu nr 99505, mille alusel tehtud töö anti kostjale üle 21.04.2015 (leping 1). Hageja väljastas kostjale tehtud töö eest 21.04.2015 arve nr 6333201 summas 626,34 eurot tasumise tähtajaga 28.04.2015.
3.Kostja sõlmis hagejaga 02.06.2015 autoteeninduse osutamise lepingu nr 9954522, mille alusel tehtud töö anti kostjale üle 03.06.2015 (leping 2). Hageja väljastas kostjale tehtud töö eest 03.06.2015 arve nr 6333602 summas 1616,78 eurot tasumise tähtajaga 06.06.2015.
4.Kostja ei ole arveid tähtaegselt tasunud, mistõttu ta võlgneb hagejale 2243,12 eurot, millele lisandub viivis võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Vastuse kohaselt ei vaidlusta kostja asjaolu, et hageja osutas talle regulaarselt veoauto parandamise teenuseid. Teenust osutati vastavalt suulistele kokkulepetele. Kostja on kõik arved õigeaegselt tasunud.
7.Hageja ei ole arvet nr 6333201 summas 626,24 eurot kostjale kunagi esitanud. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta on osutanud kostjale teenuseid, mille alusel nimetatud arve on väljastatud. Kostja andis oma veoauto aprillis 2015 hagejale remontimiseks. Kuna hagejal ei õnnestunud auto kardaaniga seotud probleemi lahendada, otsustasid pooled kardaani
välja vahetada. Kostja ostis kõik materjalid ja andis need hagejale paigaldamiseks üle. Töö eest väljastas hageja arve nr 6330117 summas 194,48 eurot, mille kostja tasus õigeaegselt. Arvel märgitud tööde üleandmise aeg 2014. aasta on ekslik.
8.Kostja tellis hagejalt mais 2014 veoauto siduri komplekti vahetuse tööd. Hageja väljastas tehtud tööde alusel 15.05.2014 arve nr 6329848 summas 1600,79 eurot (arve sisaldas nii materjalide kui ka töö maksumust). Arve on tasutud õigeaegselt. Kuna probleem tekkis üksnes pärast 8000 km läbisõitu uuesti, pöördus kostja hageja poole nõudega selgitada välja rikke põhjused ja teostada vajadusel garantiitööd. Hageja teostas samad tööd, mis ta tegi mais 2014 ja esitas selle eest arve nr 6333602. Tööde hinda hageja kostjaga ei kooskõlastanud. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja juhul, kui probleem on sama sidurikomplektiga, teostama tööd garantiikorras tasuta.
9.Kostja sai tööde lepingutingimustele mittevastavusest teada mais 2015, millal saatis veoauto uuesti remonti. Hageja jättis esialgsest töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata. Kuna hageja poolt 2014. aastal tehtud sidurikomplekti vahetuse tööl ei olnud kokkulepitud omadusi, oli tal kohustus paigaldada uus sidurikomplekt ja teha muud selleks vajalikud tööd. Hageja vastutab sidurikomplekti ebakvaliteetsest paigaldamisest tingitud kahju eest. Lähtudes VÕS § 642 lg-st 2 on kostjal õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist tuginedes sellele, et hageja jättis töövõtulepingust tulenevad põhikohustused kohaselt täitmata, ei paigaldanud kvaliteetselt sidurikomplekti või ei paigaldanud seda üldse. Kuna vaidlusalune töö on autosisene töö, ei saanud kostja tööde vastuvõtmisel hinnata, kas tegelikult sidurikomplekt vahetati.
10.Kostja kahju seisneb selles, et tema veoauto seisis kolm tööpäeva hageja töökojas ja kostja ei saanud oma klientidele teenust osutada. Veoki ühe päeva seisaku hind on keskmiselt 660 eurot, mistõttu on kostjale tekitatud kahju kokku 1980 eurot. Hageja esitatud arve nr 6333602 on samuti käsitletav kahju tekitamisena.
11.Alternatiivselt, kui kohus hageja nõuet tunnustab, tasaarvestab kostja oma nõude (1980+1616,78) 3596,78 euro saamiseks hageja nõudega kostja vastu. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1618,91 eurot. Hageja nõue 649,94 euro väljamõistmiseks jäi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus 71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda ning rahaliselt neid kindlaks ei määranud.
13.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kostjale osutanud regulaarselt veoauto parandamise teenuseid. Hageja nõuet saab kvalifitseerida töövõtulepingu sätete järgi.
14.Hageja teostas arve nr 6333201 alusel töid veoautole 133 MNR MAN F-2000 seoses kardaaniga, arve on väljastatud 21.04.2015. Kostja väitel teostas hageja kardaaniga seotud tööd juba varem, mille eest on kostja arve nr 6330117 alusel tasunud 194,48 eurot. Arve nr 6330117 kohaselt vahetas hageja veoautol 133 MNR MAN F-2000 kardaani kandelaagri, arve on väljastatud 06.06.2014.
15.Hageja esitatud kliendi arvelduste väljavõtte kohaselt on kostja arve nr 6330117 tasunud 03.07.2014. Arvelduskonto väljavõtet arve tasumise tõendamiseks hageja kohtule esitanud ei ole. Kostja on märkinud, et ta andis veoauto 133MNR MAN F-2000 hagejale remontimiseks aprillis 2015 seoses kardaani probleemidega. Selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja väidab, et on kohtule hagi lisana esitanud tellimuslepingu
nr 995057, millega ta tõendab töö tellimist ja üleandmist, kuid tegelikult sellist tõendit kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostjal on kohustus tasuda hagejale arvel nr 6333201 nimetatud tööde eest, kuna tõendite pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, st et hageja on kostjale sellel arvel nimetatud töid teostanud ja kostja on töö vastu võtnud. Samuti ei ole hageja tõendanud arve kostjale kättetoimetamist. Hageja arve nr 6333201 alusel esitatud nõue tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on autol arve nr 6329848 alusel vahetanud siduri komplekti, sidurikorvi, siduriketta survelaagri jne. Arve nr 6333602 on kostjale üle antud 03.06.2015.
17.Kostjal on kohustus tasuda hagejale arve nr 6333602 alusel 1616,78 eurot, kuna hageja on kostjale teenust osutanud ja kostja ei ole välja toonud asjaolusid, milles hageja töö nõuetele mittevastavus seisnes, ega seda, et hagejal oli kohustus töid teostada garantii korras.
18.Arve nr 6333602 tasumisega viivitamise tõttu tuleb kostjal tasuda hagejale viivist. Arve on väljastatud 03.06.2015 tasumise tähtajaga 06.06.2015. Viivisenõue muutus seega sissnõutavaks 07.06.2015. Hageja palub viivise välja mõista seadusjärgses määras 8,05% aastas kuni 12.06.2015, seega on kostja olnud viivituses 6 päeva. Kostjalt tuleb välja mõista viivis seadusjärgses ulatuses 2,13 eurot (1616,78 x 6 x 0,022%).
19.Kostja tasaarvelduse vastuväide jääb rahuldamata. Kostja ei ole endale 1980 euro suuruse kahju tekkimist seoses veoauto seismisega tõendanud. Kostja kahju hüvitamise nõue ka hageja poolt arve nr 6333602 esitamisega ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et kostjale tekkis hageja poolt arve esitamisega kahju.
20.Hagi hind on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 2268,85 eurot. Kuna hagi on osaliselt põhjendatud, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldatakse 71% ulatuses, tuleb kostjal kanda 71% menetluskuludest ja hagejal 29% menetluskuludest. Apellatsioonkaebus
21.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja põhinõude 649,94 euro saamiseks ja osas millega kohus jättis hageja kasuks välja mõistmata viivise ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja põhivõlg 2243,12 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 25,73 eurot ja TsMS § 367 järgi viivis 8% tasumata põhivõlalt aastas kuni kohustuse täitmiseni.
22.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus otsuse tegemisel materiaal- ja menetlusõiguse norme, otsus on nõuetekohaselt põhjendamata ning rikutud on tõendite uurimise põhimõtteid.
23.Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendina tellimuslepingut nr 995057. Hageja esitas nimetatud tõendi nii koos hagiavaldusega kui ka 07.08.2015 menetlusdokumendi lisana.
24.Kohus jättis ebaõigesti arvestamata, et kostja on arvel nr 6333201 näidatud tööde tellimise aprillis 2015 omaks võtnud oma 27.08.2015 menetlusdokumendi p-s 1.2. Hageja lükkas kliendi arvelduste väljavõttega ümber kostja väite, et selle töö eest esitati arve nr 6330117, millel on ekslikult märgitud aasta 2014. Arvelduste väljavõttest nähtub, et arve nr 6330117 tasuti 03.07.2014.
25.Kohus jättis otsuse resolutsioonis lahendamata hageja viivisenõude, kuigi põhjendavas osas on märkinud viivise seadusjärgses ulatuses väljamõistmise. Kohus jättis põhjendamata, miks ta jättis rahuldamata hageja nõuda viivise väljamõistmiseks põhivõlalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõudis kostjalt põhivõlga 2243,12 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 25,73 eurot ja TsMS § 367 järgi viivist 8% tasumata põhivõlalt aastas kuni kohustuse täitmiseni.
26.Hageja palub muuta menetluskulude jaotust ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1618,91 eurot (millest kohtuotsuse põhjendava osa järgi on põhivõlg 1616,78 eurot ja viivis 2,13 eurot). Kohtuotsus on selles osas jõustunud. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi põhivõla 626,34 euro saamiseks, osaliselt viivise väljamõistmise osas ja menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uus otsuse, millega rahuldab hagi täiendavalt põhivõla 626,34 euro väljamõistmiseks täies ulatuses ja viivisenõude osaliselt ning jaotab teisiti menetluskulud.
30.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi arve nr 6333201 alusel esitatud nõude osas ebaõigesti rahuldamata põhjendusega, et hageja ei ole tõendanud sellel arvel märgitud tööde tegemist, kostja poolt töö vastuvõtmist ja arve kostjale edastamist. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et hageja teostas aprillis 2015 remonditööna kostjale kuuluva veoauto 133MNR F-2000 kardaani vahetuse ja töö on vastu võetud. Kostja võttis 27.08.2015 vastuses hagiavaldusele need asjaolud omaks (t lk 36), kuid maakohus jättis need otsuse tegemisel ebaõigesti arvestamata.
31.Kardaani vahetamisega seotud konkreetsed tööd ja kasutatud materjalid kajastuvad arvel nr 6333201 (t lk 5). Kuigi puudub tõend arve hagejale edastamise kohta, ei vabasta see asjaolu kostjat töö eest tasu maksmise kohustusest, nagu maakohus ekslikult leidis. VÕS § 637 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja kohustus oli tõendada kardaani vahetamise eest tasu maksmist.
32.Ebausutavad ja vastuolus asja materjaliga on kostja väited selle kohta, et ta on maksnud aprillis 2015 teostatud kardaani vahetuse eest 06.06.2014 kuupäeva kandva arve nr 6330117 alusel 2015.aastal 194,48 eurot. Nimetatud arvel on kajastatud tehtud töödena kardaani kandelaagri vahetus, esikaitseraua korrastus ja selleks kasutatud materjalid (t lk 47). Üleandmise ajaks on märgitud 06.06.2014 ja maksetähtajaks 20.06.2014. Hageja kliendi arvelduste väljavõttes on kajastatud selle arve tasumine 03.07.2014 (t lk 55). Sama nähtub hageja arvutiprogrammi väljavõttest, milles kajastuvad kostja tasutud ja tasumata arved (t lk 96). Arved nr 6333201 ja 6330117 on esitatud erinevatel aastatel osutatud erinevate teenuste eest ja ebaõige on kostja väide, et arve nr 6330117 koostamisel märkis hageja
kolmel korral ekslikult vale aastaarvu (2015.a asemel 2014.a). Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale kardaani vahetusega seotud tööde ja materjalide eest 2015.a tasunud, nagu ta väidab. Seega tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista tasu tehtud tööde ja materjalide eest 626,34 eurot.
33.Maakohtu otsusest ei selgu, miks kohus leidis, et hageja palus viivise välja mõista kuni 12.06.2015. 14.07.2015 hagiavalduses (t lk 17) ja 25.02.2016 menetlusdokumendis (t lk 117) taotles hageja nii sissenõutavaks muutunud viivise kui ka TsMS § 367 järgi viivise väljamõistmist kuni kohustuse täitmiseni. Hageja ei ole sellest taotlusest loobunud. Seega mõistis maakohus ebaõigesti kostjalt arve nr 6333602 tasumisega viivitamise tõttu välja viivise üksnes 6 päeva eest - kokku 2,13 eurot.
34.Ringkonnakohus mõistab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise välja ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva seisuga VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras järgmise arvestuse alusel:
35.Arve nr 6333602 tasumise tähtaeg oli 06.06.2015 ja 1616,78 euro tasumisega viivitamine algas 07.06.2015. Perioodil 07.06.2015-30.06.2016 oli seadusejärgne viivisemäär 8,05% aastas, viivisesumma päevas 0,36 eurot, viivitatud päevi 390, viivisevõlg 138,89 eurot. Perioodil 01.07.2016-25.08.2016 oli viivisemäär 8%, viivisesumma päevas 0,35 eurot, viivitatud päevi 56, viivisevõlg 19,79 eurot. Seega on selles osas viivisevõlg 158,68 eurot.
36.Kuna kostja väitel sai ta arve nr 6333201 kätte koos hagimaterjalidega ja hageja ei ole tõendanud arve varasemat kostjale esitamist, peab ringkonnakohus õiglaseks arvestada 626,34 euro tasumisega viivitamise tõttu viivist VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud põhimõtte järgi alates hagi esitamise päevast. Seega jääb hageja viivisenõue rahuldamata 13,70 euro suuruses (hagi esitamiseni arvestatud viivis). Perioodil 16.06.2015-30.06.2016 oli seadusejärgne viivisemäär 8,05%, viivisesumma päevas 0,14 eurot, viivitatud päevi 381 ja viivisevõlg on 52,56 eurot. Perioodil 01.07.2016 oli viivisemäär 8%, viivisesumma päevas 0,14 eurot, viivitatud päevi 56 ja viivisevõlg 7,67 eurot. Kokku on selles osas viivisevõlg 60,23 eurot.
37.Seega on kostja viivisevõlg kokku 218,91 eurot, millest maakohus juba mõistis välja 2,13 eurot ja ringkonnakohus mõistab oma otsuse tegemise kuupäeva seisuga kostjalt täiendavalt välja 216,78 eurot. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista ka viivis edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
38.Kuna hagi jääb ringkonnakohtu otsusega viivisevõla nõude osas osaliselt rahuldamata, jäävad maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hagi rahuldamise ulatust arvestades 2% ulatuses hageja kanda ja 98% ulatuses kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 4 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Margo Klaar