OÜ Vipodeklarant hagi OÜ Ida MV Metall vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. aprilli 2016. a määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vipodeklarant määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Vipodeklarant (registrikood 10045630), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir Vastustaja (kostja): OÜ Ida MV-Metall (kostja) (registrikood 11523770), seaduslik esindaja Aivar Pungas
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Vipodeklarant määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. aprilli 2016. a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Viru Maakohus rahuldas 29. juuni 2015 kohtuotsusega OÜ Vipodeklarant hagi OÜ Ida MV Metall vastu ja jättis menetluskulud OÜ Ida MV Metall kanda. Tartu Ringkonnakohtu
21.detsembri 2015 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Ida MV-Metall kanda. Riigikohtu 21. märtsi 2016 määrusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud OÜ Ida MV-Metall kanda. Kohtuotsus jõustus seega 21. märtsil 2016. a.
2.Hageja esitas 24. märtsil 2016 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaks määramiseks summas 7864,73 eurot, sh. riigilõiv 1000 eurot, tõendi saamise kulu 3200 eurot ja õigusabi kulud 3664,73 eurot (käibemaksuta). Hageja palus määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale maakohtus õigusabi osutatud mahus 29,69 tundi, õigusabikulu on seega 2672,33 eurot (26,69 × 90). Lisandub riigilõiv 1000 eurot (950 + 50) ja tõendi saamise kulu 3200 eurot (64 × 50). Ringkonnakohtus saadud õigusabi mahuks oli 10,1 tundi ja kulude suuruseks 915 eurot (10,1× 90 eurot), millele lisandub sõidukulu 77,40 eurot, kokku 992,40 eurot.
3.Kostja leidis, et kulud on selgelt põhjendamatud ega ole mõistlikud ja vajalikud, mistõttu tuleb vähendada väljamõistetavate menetluskulude summat.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas oma 28. aprilli 2016 määrusega OÜ Vipodeklarant menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis välja OÜ-lt Ida MV-Metall OÜ Vipodeklarant kasuks menetluskulud 5095,30 eurot, sh tasutud riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 4095,30 eurot. Maakohus mõistis välja OÜ-lt Ida MV-Metall OÜ Vipodeklarant kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (5095,30 eurolt) viivise alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
5.Kohus leidis Riigikohtu praktikale tuginedes, et kostja esindaja tunnitasu määr 90 eurot on põhjendatud. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 950 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot (I kd, tl 203 ja 209). Maakohus arvestas hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust ning kostja vastuväiteid kulude osas, et hageja esindaja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt, s.o maakohtus 2070 eurot (720+360+180+495+315) ja dokumentaalsete tõendite saamise kulu 1317, 33 eurot (17,33+1300) ning ringkonnakohtus 690 eurot (405+225+60) ja sõidukulud 17,97 eurot, kokku 4095,30 eurot.
6.Maakohus leidis, et tegemist on keskmiselt keeruka ja mahuka asjaga, milles on läbitud kõik kohtuastmed. Maakohus märkis, et asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine/nõustamine ning kohtule menetlusdokumentide esitamine/edastamine, on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei seadnud maakohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest,
missuguseid tõendeid, taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega.
7.Menetluse käigus on esitatud 12. märtsil 2015 arve nr 15045 summas 1000 eurot (VIII kd, tl 106) ja 19. aprillil 2015 arve nr 15068 summas 2200 eurot (VIII kd, tl 104), kokku 3200 eurot (64 ×50) selgitusega „tõendi saamisega seonduvad kulud“. Maakohus leidis, et arve on põhjendatud summas 500 eurot (20×25), sest analüüs ei olnud keerukas ja aeganõudev. Analüüsi sisuks oli tegelikkuses suures osas kahe ettevõtte pangakontode väljavõtete kattuvuste esile toomine. Samas peaks ettevõtte ülemineku tunnuste analüüs ja põhistamine kuuluma hageja esindaja pädevusse ja tööülesannete hulka. Maakohus leidis, et Viktoria Losseva poolt koostatud analüüsile (VII kd, tl 108-191) on kulunud aega rohkem kui hageja esindajal kogu menetluse käigus õigusabi osutamisele. Seega luges maakohus põhjendatud tõendi saamisega seonduvaks kuluks 1300 eurot. Tegemist ei ole sellises ulatuses keeruka asjaga, mis tingiks niivõrd suurt ajakulu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.OÜ Vipodeklarant esitas Viru Maakohtu 28. aprilli määruse peale määruskaebuse, milles palub teha uus lahend, millega mõistetakse välja OÜ-lt Ida MV-Metall OÜ Vipodeklarant kasuks menetluskulud 6995,30 eurot (s.o 5095,30 + 1900 eurot) ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult arvestamata tõendi saamisega seonduva kulu summas 1900 eurot (s.o 3200 - 1300). Kaebaja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta tema poolt viidatud Riigikohtu seisukoha, mille kohaselt tõendi hankimisega seonduvate kulude hüvitamisel tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks. Asjatundja on dokumentatsiooni analüüsiks kulutanud 64 töötundi. Esindaja kinnitab, et sellist analüüsi ei oleks esindaja, omades erialateadmisi, suutnud teha vähema ajakuluga. Seega alternatiivi puhul oleks kulu 64 h × 90 eurot = 5760 eurot eeldusel, et esindaja on ala asjatundja. Lisaks ei ole kohtupraktikas tavapäratu olukord, kus ekspertiisid või muud tõendi saamise kulud on suuremad kuludest lepingulisele esindajale. Antud juhul on kõne all ajakulu. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on puudulikult hinnanud tõendi olemust ja mahtu, sh tõendi koostamisel läbitöötatud materjalide mahtu ning on põhjendamatult vähendanud kulu 1900 euro võrra. Määruskaebuse esitaja leiab, et tõendi saamise kulu üldsummas 3200 eurot on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub menetluskulude väljamõistmisel arvestamisele.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. aprilli 2016 määrus muutmata.
Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
11.Vaidluse all on küsimus, kas hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks saab täies mahus lugeda Viktoria Losseva koostatud analüüsile (VII kd tl 108-191) kulutatud 3200 eurot (arvestusega analüüsi koostamisele kulunud 64 töötundi maksumusega à 50 eurot). Maakohus leidis, et analüüsi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ning seega kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks kuluks saab lugeda 1300 eurot (s.o 40 % hageja poolt taotletust). Maakohus on oma 29. juuni 2015 otsuse punktis 24 muuhulgas märkinud, et hageja poolt esitatud analüüs on puudulik ega ole usaldusväärne. Kohus on kahtluse alla seadnud ka analüüsi koostanud V. Losseva kvalifikatsiooni. Samuti on kohus leidnud, et analüüsi näol ei ole tegemist asjatundja arvamusega, mis oleks hinnatav dokumentaalse tõendina, ja jätnud selle tähelepanuta. Ringkonnakohus leidis oma 21. detsembri 2015 otsuses (p 9.1) seevastu, et analüüs on käsitletav dokumentaalse tõendina ning et puudub alus pidada seda täielikult ebausaldusväärseks. Analüüsis toodu kinnitas kohtu poolt muude tõendite alusel tehtud järeldusi. Samas on V. Losseva analüüsi näol siiski tegemist vaid ühe tõendiga asja materjalide rohkearvulises hulgas, mis ei omanud asja lahendamisel keskset tähendust.
12.Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel põhjendas maakohus, et vaidlusaluse analüüsi puhul ei olnud tegemist keeruka ega eriliselt aeganõudva dokumendiga, kuna analüüsi sisu piirdus suures osas üksnes kahe ettevõtte pangakontode väljavõtete kattuvuste esiletoomisega. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga. Analüüsi maht (83 lk) ei kajasta tegelikult selles sisalduva majandus- ja finantsalaseid erialateadmisi eeldava kompetentsi mahtu, kuna suures ulatuses koosneb dokument andmete taasesitamisest. Analüüsi on omanud asja lahendamisel eelkõige abistavat tähendust, koondades vähemalt osa võrdluseks vajalikke andmeid ühte dokumenti.
13.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel on kohtul diskretsiooniõigus ka selles osas, mis puudutab tõendi saamiseks tehtavate kulutuste vajalikkust ja põhjendatust. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-93-14 punktis 22 märkinud, et ehkki TsMS ei sisalda otsesõnu sätet, mis kohustaks kohut hindama dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 lg 1 järgi, kuuluvad mutatis mutandis siiski kohaldamisele kahju hüvitamise üldreeglid. Asjassepuutuv on mh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mis viimane on tõendi saamiseks teinud. Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus seega kohtute poolt kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma seisukohta tõendi saamise kulu vajalikkuse ja põhjendatuse osas piisavalt põhjendanud ning maakohtu määrus vastab selles osas diskretsiooniõiguse teostamise nõuetele. Eelviidatud Riigikohtu lahendist ei tulene, justkui oleks kohtul võimalik vähendada dokumentaalse tõendi saamiseks tehtud kulude katteks väljamõistetavat hüvitist üksnes sel juhul, kui kohtule esitatakse konkreetseid tõendeid, et samaväärse tõendi oleks võinud saada ka oluliselt väiksemate kuludega.
Maakohus on vaidlustatud määruses andnud oma hinnangu, et V. Losseva arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu (64 tundi töötunni hinnaga 50 eurot) ei saa käesoleva menetluse kontekstis pidada suurusjärguna vajalikuks ja mõistlikuks ning ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga. Asjakohane on seejuures ka maakohtu hinnang, mille kohaselt ei olnud analüüsis koondatud ja läbitöötatud andmete maht ja keerukuse aste selline, mis tinginuks 64 töötunni kulutamise võrrelduna hageja lepingulise esindaja poolt osutatud hüvitamisele kuuluva õigusabi mahuga (23 tundi). Maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks loetud dokumentaalse tõendi saamise kulu 1300 eurot vastab 50-eurose tunnihinna puhul 26 töötunnile, mis on hinnanguliselt kooskõlas vaidlusaluse tõendi kvaliteediga.
15.Ekslik on määruskaebuses esitatud väide, justkui oleks maakohus alternatiivina pidanud silmas analüüsi läbiviimist hageja lepingulise esindaja poolt, mille tulemusena oleks kulu kordades suurenenud. Ringkonnakohus möönab, et tegemist oli spetsiifilise sisuga vaidlusega, kuid hageja ei ole põhistanud, mil viisil aitas V. Losseva poolt läbiviidud analüüs vähendada lepingulise esindaja töömahtu. Hagi on asjas esitatud detsembris 2013. a, samas on V. Losseva koostatud analüüs valminud alles aprillis 2015. a (s.o umbes 2 kuud enne maakohtu otsuse tegemist). Õige on maakohtu seisukoht, et tsiviilasja lahendamiseks vajalikud õiguslikud asjaolud – s.o ettevõtte ülemineku tunnuste analüüs ja põhistamine – tuli esile tuua juba hagi esitamisel ning neid asjaolusid saab esile tuua ka õigusteadmistega lepinguline esindaja.
16.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.