4.Maakohus määrab kulud kindlaks pärast otsuse jõustumist määrusega (TsMS § 442 lg 62).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt importis OÜ TAO MV (pankrotis) perioodil 01.07.2006-31.12.2006 majandustegevuse raames Eesti Vabariiki kaupa. Hageja osutas OÜ-le TAO MV tollimaakleri teenuseid. Maksu- ja Tolliameti 14.04.2008 maksuotsusega kohustati hagejat ja OÜ TAO MV (pankrotis) solidaarvõlgnikena tasuma täiendavalt dumpinguvastast tollimaksu summas 106 130, 98 eurot ja käibemaksu summas 19 287, 39 eurot. Hageja arvelt on tasutud maksuhaldurile 62 009, 64 eurot. OÜ TAO MV (pankrotis) juhatuse liige Tatjana Maksimova asutas 08.12.2008 (st. peale maksuotsuse tegemist ja enne vastava vaidluse lõppemist) uue äriühingu OÜ Ida MV-Metall. Kostja kanti esmakordselt äriregistrisse 08.12.2008, mis tähendab, et võlgniku ja kostja ühine juhatuse liige nägi ette võlgnikul oluliste kohustuste tekkimist ja otsustas ettevõtte tegevuse suunata uude äriühingusse.
2.OÜ TAO MV põhitegevus (metalltoodete jae- ja hulgimüük, ladustamine) toimus kinnistul asukohaga Kohtla-Järve Kaevuri tn 2a. OÜ TAO MV (pankrotis) võõrandas kinnistu 14.04.2009 OÜ-le Demomark, kes omakorda 01.06.2009 võõrandas kinnistu kostjale. Tehingu tegelikuks eesmärgiks oli varjata kinnistu müüki OÜ-lt TAO MV OÜ-le Ida MV-Metall. Kostja jätkab siiani kinnistu kasutamist OÜ-ga TAO MV samal eesmärgil ja tegevusalal. Alates 2009 veebruarist on kostja osanikuks ja juhatajaks Olga Vomm, kes on Tatjana Maksimova tütar. Sellega on püütud varjata ettevõtte üleminekut, st. näiliselt kõrvaldatud äriühingute vaheline otsene seos. OÜ TAO MV ja kostja kontaktandmed on samad, mis samuti kinnitab seda, et ettevõtte üleminekul sooviti välistada tegevuse häiritust. Äriühingute seotusele viitavad ärinimed, analoogsed kontaktandmed, tegevuskoht ja ka töötajad. Kontaktandmete säilitamine ja üleandmine võimaldab säilitada kliendibaasi ja ettevõtte takistusteta üleminekut.
3.Juhtkonna kattuvust on püütud varjata. Registrikaardil on küll toimunud vastavad muudatused, kuid tõenditest nähtub (eelkõige SEB Pank teatest kostja allkirjaõiguslike isikute kohta, et OÜ-ga TAO MV seotud isikud korraldasid jätkuvalt ülemineku perioodil kostja tegevust ja osalesid majandustehingutes. Nii võlgnik kui kostja tegutsevad täpselt samal tegevusalal (metallide ja metallmaakide hulgi-, sh jaemüük). Võlgnik on kostjale üle andnud kogu oma kinnisvara koos sellel asuvate hoonetega, kus toimus varasemalt võlgniku enda majandustegevus. Võlgniku ja kostja klientidest kattub silmapaistvalt suur arv ettevõtteid. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-07-16484 tehtud otsuses näiteks tuvastanud ettevõtte ülemineku olukorras, kus üleandja majanduslike raskuste tekkimisel tuli ettevõtet faktiliselt opereerima omandaja, omandaja jätkas tegevust samades ruumides, põhitellija jäi samaks ja töötajad said palka omandaja arvelt.
4.Ettevõtte ülemineku protsess, mis algas 2009 aastal jätkus 2010. TAO MV OÜ-st said 2009 lõpus ja 2010 alguses palka 7 töötajat. Ühel ja samal päeval, so. 01.02.2010 lõpetati OÜ-s TAO MV töösuhted 5 töötajaga ja samast kuust jätkati töösuhteid nendega OÜ-s Ida MVMetall, seejuures samadel palgatingimustel. Veel ühega töötajatest lõpetati töösuhe OÜ-s TAO MV märtsis 2010 ja samast kuust jätkati töösuhteid temaga OÜ-s Ida MV-Metall.
Üleandja ja omandaja majandustegevuse sarnasus on ilmselge. Omandaja jätkas sama tegevusega, sh. ka sama asukoht, tegevusala, kliendid ja tarnijad, kontaktandmed jne. Kostja väide, et OÜ Ida MV- Metall ei tegele ei metallide ja metallimaakide hulgimüügiga ega sepatöödega, on eksitav ning tõendamata. Kostja ja OÜ TAO MV müüvad metalltooteid, mis ongi nende põhitegevusala. Seda kinnitab ka see, et põhiklientide nimistu ei ole muutunud.
5.Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis (st mitte kogu vara), kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10). Hageja ja OÜ TAO MV seaduslikud esindajad korraldasid ettevõtte ülemineku järkjärguliselt. Ette valmistati kostja struktuur, anti üle kinnisasi ja viidi üle töötajad. Tegevus toimus ka paralleelselt (st klientuur ja tarnijad harjutati koostööle ka koos kostjaga). Lõpuks anti kostjale üle kinnisasjaga seonduvad kohustused ja kontaktandmed. Ettevõtte tegevuse peatumist ei ole toimunud.
6.Kostja väidete osas, mis puudutab hagi läbi vaatama jätmist ja hagi lubatavust, siis ei ole OÜ TAO MV (pankrotis) pooleks ja seega ei ole pankrotihalduril võimalik olla menetlusosaliseks. Hageja ei ole esitanud hagi OÜ TAO MV (pankrotis) vastu. Kohustus tekkis 14.04.2008 maksuotsusega, millega tunnistati hageja ja OÜ TAO MV solidaarvõlgnikeks. Ettevõtte üleandmist alustati 14.04.2009, seega tekkis hageja nõue enne. 19.01.2010 jõustus kohtuotsus, millega jäi maksuhalduri nõue jõusse ning 14.04.2010– 20.05.2011 täitis hageja OÜ TAO MV maksuhaldurile solidaarkohustuse ning vastavalt muutus sisse nõutavaks ka hageja tagasinõue (hageja esitas hagi 23.09.2011). Nõuet on tunnistatud jõustunud kohtuotsusega (Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-54-13). Hageja palub hagi rahuldada, tuvastada ettevõtte üleminek võlgnikult kostjale ja mõista kostjalt kui võlgniku kohustuste eest solidaarselt vastutavalt isikult välja 62009, 64 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
7.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ja alternatiivselt rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja on kaotanud OÜ TAO MV (pankrotis) pankroti väljakuulutamise tõttu õiguse sellise nõude esitamiseks, hagejal puudub kaebeõigus. Hagi menetlemine on vastuolus PankrS regulatsiooniga. Kostja tugineb VÕS § 183 lg 1 ja leiab, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata ka põhjusel, et kohustus, mille täitmist nõutakse, ei ole tekkinud enne ettevõtte üleminekut. OÜ TAO MV (pankrotis) kohustus peaks olema tekkinud enne 20.04.2009, kuid OÜ-lt TAO MV (pankrotis) väljamõistetud 62 009, 64 euro tasumise kohustus tekkis kohtuotsuse jõustumisega 13.02.2014. Seega on pole täidetud VÕS § 183 lg 1 kohaldamise eeldus, sest kohustus, mille täitmist nõutakse, on tekkinud pärast ettevõtte väidetava ülemineku lõppu 2012 aastal.
8.OÜ TAO MV on pankrotis alates 09.06.2014, mistõttu esindab OÜ-d TAO MV pankrotihaldur, kellel on ainsana õigus esitada mis tahes nõudeid seoses OÜ TAO MV varaga (sh. väidetavalt üle läinud ettevõttega). Hageja peaks esitama oma nõude OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotimenetluses. Juhul, kui OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihaldur leiab, et OÜ TAO MV võõrandas 2009-2012 ettevõtte ning see kahjustab pankrotivõlausaldajate huve, siis on halduril õigus esitada ettevõtte tagasivõitmiseks hagi või muid tema poolt kohaseks peetavaid nõudeid.
9.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-131-11 (p 10) sedastanud, et üleminekuga on tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrval tegevusena. 3 aasta ja 8 kuu jooksul ettevõtte üleandmine on eluliselt ebausutav. Seda kinnitab üheselt see, et suhted klientide ja tarnijatega on kahel osaühingul olnud väidetava ettevõtte ülemineku ajal
ja pärast seda paralleelsed. Asjaolu, et suhted lepingupartneritega ja majandustegevus jätkusid aastate vältel paralleelselt tõendab, et ettevõte ei ole kostjale üle läinud. Ettevõtte ülemineku korral oleks äriühingute paralleelne tegevus võimatu. OÜ TAO MV (pankrotis) tegevuse tuuma moodustanud organiseeritud majandusüksuse üleminek viieaastase ajaperioodi jooksul ei ole eluliselt usutav ega õiguslikult võimalik.
10.Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks on vajalik kindlaks teha, millega vastav ettevõte tegeles ning mis moodustas nn „ettevõtte tuuma“ (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-113-11, p 47). Kaevuri tn 2a asuva kinnistu võõrandati olukorras, kus jõustus hageja ja OÜ TAO MV (pankrotis) konflikti algpõhjuseks olev Maksu- ja Tolliameti maksuotsus nr 12-5/203. OÜ TAO MV (pankrotis) vajas maksuvõla tasumiseks ja erinevate vaidluste (sh. hagejaga) finantseerimiseks lühikese aja jooksul suurel hulgal käibevahendeid. Kaevuri tn 2a kinnistu võõrandamine ja edasivõõrandamine on toimunud teineteisega mitteseotud isikute vahel ning ostja müüjale reaalselt raha tasunud. Pole toimunud kinnis- ja vallasvara üleminekut koos lepingute ja töötajatega. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-113-11 asunud seisukohale: „Ettevõtte üleandmise aluseks on VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi selleks kohustav võlaõiguslik leping ettevõtte üleandja ja omandaja vahel.“ Kostja viitab Euroopa Kohtu lahenditele kohtuasjades nr C-173/96 ja C-247/96, p 30, Esimese Astme Kohtu lahendile kohtuasjas T-437/05, p 91–94) ja leiab, et tuvastatav peab olema ettevõtte identiteet, selle lõppemine ühes äriühingus ning jätkumine teises äriühingus. Hageja ei ole tõendanud selge identiteediga majandusüksuse üleminekut kostjale. Tõendamata on nii kõnealuse ettevõtte olemus, identiteedi jätkuvus, kui ka tehingud millega ettevõte üle anti. Osaühingud on tegutsenud aastaid samaaegselt ja kasutanud samu partnereid, st. ei saa rääkida ettevõtte ja selle identiteedi üleminekust kostjale.
11.Kohtuasjade nr C-234/98 (p 23, 32) ja nr C-51/00 (punkt 16) kohaselt on ettevõtte ülemineku hindamisel tähtis osa ajalisel faktoril, hinnata tuleb muu hulgas katkestust tegevuses ülemineku perioodil. Ettevõtte üleminekuga ei ole tegemist kui jätkamise või taasalustamise asemel täidetakse tühimik turul (kohtuasi nr C-24/85, punkt 11). Pelgalt sarnase teenuse pakkumine ei tähenda ettevõtte üleminekut, eriti olukorras kui äriühingud tegutsevad teatud perioodil paralleelselt (punkt 2.11). Ettevõtte üleminek toimub vaid siis, kui sama tegevus kantakse omandajale üle. Sama tegevuse jätkamisest ei saa rääkida antud olukorras, kus äriühing, mille ettevõte väidetavalt üle anti, jätkab tegevust pärast ettevõtte üleandmist. Tegemist ei ole sama majandusüksusega, sest ettevõtte identiteet ei saa asuda korraga kahes erinevas äriühingus.
12.OÜ TAO MV (pankrotis) ja kostja ettevõtted on erinevad. Asjaolu, et osa OÜ TAO MV töötajaid töötab nüüd kostja juures, osa OÜ TAO MV kliente on teinud tehinguid ka kostjaga ning kostja asutati OÜ TAO MV juhataja ning osaniku poolt, ei tõenda ega kinnita ettevõtte üleminekuks vajaliku eelduse täitmist. Ettevõtte kontekstis ei oma eraldisesivat tähendust ka töötajate isikuline kattuvus, kuna lõppastmes on oluline tuvastada kahe äriühingu tegevuste analoogsus (käitatakse sama ettevõtet). Kostja on nõus sellega, et kaks endist OÜ TAO MV töötajat töötab käesoleval ajal kostja juures. Samal ajal, kui ajal, mil hageja arvates hakkas toimuma ettevõtte üleandmine, so. 2009 oli OÜ-l TAO MV 8 töötajat. Asjaolu, et 8-st OÜ TAO MV töötajast 2 töötab käesoleval ajal kostja juures, ei tähenda, et kostja on töölepingud üle võtnud, samuti ei moodusta 2 töötajat 8-st ettevõtet. OÜ TAO MV (pankrotis) on maksnud töötasu veel 6-7 kuud pärast väidetavat ettevõtte üleminekut. Kostja töötajatele samal ajal tasunud ei ole. Töötajateta majandusüksus tegutseda ei saa ning ettevõtte üleminek ei ole võimalik. Kõikide töötajate puhul esineb 2010 alguses 2-3 kuuline periood kui töötasu ei ole tasunud OÜ TAO MV (pankrotis) ega kostja, st töötajad ei ole tööd teinud. See tõendab, et kostja ei ole üle võtnud töötavat majandusüksust ning ei ole katkematult jätkanud selle tegevust, nagu hageja väidab. Kohtuasjade nr C-234/98 (punktid 23, 32) ja nr C-51/00 (punkt 16) kohaselt on ettevõtte ülemineku hindamisel keskne tähendus tegevuse katkematusel ja jätkuvusel, mida antud juhul ei esine. Kostja leiab, et maksejõuetuks muutunud äriühingust
koondatud töötajate tööle võtmine teise samas piirkonnas tegutsevasse äriühingusse ei ole tavapäratu.
13.Perioodil 01.01.2009 – 31.12.2012 oli OÜ-l TAO MV (pankrotis) 282 koostööpartnerit (kliendid, tarnijad, teenusepakkujad jt). Kostjal oli samal perioodil 316 koostööpartnerit. Kokkulangevusi esineb ainult 147 koostööpartneri osas – seega kostja lepingupartneriteks on üksnes 52,1% isikutest, kes omasid puutumust OÜ-ga TAO MV (pankrotis). Kostja on seisukohal, et ettevõtte üleminekule vastaks olukord, kus üle oleks läinud 90-100% koostööpartneritest. Mõned kliendisuhted ei moodusta ettevõtet. Klientide pikaaegne paralleelne teenindamine mõlema juriidilise isiku poolt tõendab, et ettevõte ei ole kostjale üle läinud. Ei saa rääkida kliendisuhete ülevõtmisest ja jätkamisest kostja poolt, kui väidetav ettevõtte üleandja jätkas ise samal ajal samamoodi klientide teenindamist. Terviklik ja identiteediga majandusüksus ei saa olla aastaid korraga kahes äriühingus.
14.OÜ Ida MV- Metall ei tegele metallide ja metallimaakide hulgimüügiga ega sepatöödega. Erinevalt OÜ-st TAO MV (pankrotis) tegeleb OÜ Ida MV- Metall ka ruumide rentimisega ja gaasi müügiga. Metalltoodete müük ning laoteenuse osutamine (ladustamine) on kaks erinevat tegevusala ja moodustavad seetõttu kaks erinevat ettevõtet. Kohustus, mille täitmist üritab hageja kostja arvel käesoleva hagi esitamise tulemusena saavutada, oli seotud metalli müügitegevusega. Ei ole loogiline, et pärast sellise kinnistu müüki, mis on väidetavalt ettevõtte osaks, suudab ettevõte jätkata kasumlikku tegutsemist. Järelikult pole viidatud kinnistu ettevõtte osaks olnudki. Kuna kinnistut kasutati ainult müügipunktina ja seda oleks võinud teha ka mujal (kinnistu olemasolu ei ole müügiettevõtte toimimise eelduseks), siis kinnistu võõrandamine OÜ-le Demomark ei moodusta kuidagi ettevõtte üleminekut.
15.Hageja esitatud OÜ Ost Steel, Elme Metall OÜ ja TÜ Toila Universaal arvamuste näol on tegemist asjakohatute tõenditega. Arvamused ei sisalda TsMS § 229 lg 1 kohaselt teavet asja õigeks lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta. Tõendid on TsMS § 238 lg 1 kohaselt asjakohatud ning tuleks jätta kohtuasja toimikusse vastu võtmata, alternatiivselt tuleb tõendid jätta TsMS § 238 lg 5 kohaselt asja lahendamisel tähelepanuta. Asjaolu, et OÜ-l TAO MV ja kostjal on registriandmete järgi samad sidevahendid, ei tõenda ettevõtte üleminekut. Pelgalt asjaolud, et kostja tegutseb võrreldes OÜ TAO MV endises asukohas, kinnistu omanikuna, sarnasel tegevusalal, kostjal on olnud varasemalt seotud OÜ TAO MV juhtorgani liikmega, ei tõenda ettevõtte üleminekut. Jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja on oma nõude esitanud tingimuslikuna, seades selle eelduseks tsiviilasjas nr 2-11-45558 hagi rahuldamise ja kohtuotsuse jõustumise. Viru Maakohtu 07.11.2013 otsusega OÜ Vipodeklarant hagi OÜ TAO MV (pankrotis) vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldati. Otsus jõustus 13.02.2014. Hageja on esitanud kaks nõuet: tuvastada ettevõtte üleminek ja välja mõista kostjalt võlgnevus. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi näol tegemist sama hagiga samade poolte vahel. Seetõttu pidi maakohus praeguses asjas keelduma TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlemast hageja nõuet tuvastada lepingust taganemise kehtivus, sest sama vaidlus tuli lahendada lepingu tagasitäitmise nõude lahendamisel nagunii. Pärast hageja esitatud tuvastusnõude ebaõiget menetlusse võtmist oleks maakohus pidanud jätma hagi selles osas läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi (RKTKo 3-2-1-157-12 p 14). Käesolevas asjas on tegemist analoogse olukorraga, kus on esitatud lisaks sooritusnõudele (raha väljamõistmine kostjalt) ka tuvastusnõue (ettevõtte ülemineku tuvastamine), mille kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi läbivaatamisel. Sellise tuvastusnõude esitamine ei olnud hagejale vajalik,
kuna tema varalise nõude rahuldamise eeldusena tuleb nagunii selgeks teha, kas ettevõtte üleminek leidis aset. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude tuvastada ettevõtte üleminek Osaühingult TAO MV (pankrotis) Osaühingule Ida MV-Metall läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel.
17.Kostja väitel tuleks hagi jätta läbi vaatamata, kuna OÜ TAO MV (pankrotis) pankroti väljakuulutamise tõttu ei ole hagejal õigust esitada ettevõtte ülemineku tuvastamise nõuet (hagejal puudub kaebeõigus). Hagi menetlemine on vastuolus PankrS regulatsiooniga kuna tegemist on ettevõtte tagasivõitmisega ja see on pankrotihalduri ainupädevuses. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja nõuab võlgnevust kostjalt, mitte OÜ-t TAO MV (pankrotis). Järelikult ei seostu kostja väited käesoleva menetlusega. Kostja leiab, et hagi jätta läbi vaatamata ka põhjusel, et täidetud ei ole VÕS § 183 lg 1 kohaldamise eeldus, st. kohustus ei ole tekkinud enne ettevõtte üleminekut (20.04.2009) ja see tekkis kohtuotsuse jõustumisega 13.02.2014. Riigikohus on selgitanud, et hageja nõue tuleb kvalifitseerida solidaarvõlgniku tagasinõudena teise solidaarvõlgniku vastu VÕS § 69 lg 2 mõttes ja solidaarvõlg tulenes maksuotsusest, s.o kehtivast haldusaktist (RKTKo 3-2-1-54-13 p 11). Riigikohus on leidnud, et maksuotsusega kohustatakse haldusakti adressaati täitma oma maksukohustus seadusest tulenevas suuruses. Ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (RKHKo 3-2-1-48-10 p 16). Poolte maksukohustus tekkis 1. juulist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 kaupade Eestisse importimise tõttu. MTA tegi
14.aprillil 2008 maksuotsuse, millega kohustas pooli solidaarselt imporditud kaupadelt lisamakse tasuma (RKTKo 3-2-1-54-13 p 13). Järelikult tekkis kohustus enne väidetavat ettevõtte ülemineku algust, so. 2009, hagi läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole ja kostja taotlus jääb rahuldamata.
18.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas OÜ TAO MV (pankrotis) ja OÜ Ida MV- Metall vahel on toimunud ettevõtte üleminek, kuna sellest sõltub hageja varalise nõude rahuldamine, või rahuldamata jätmine. Pooled on viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale (3-2-1-82-10, 3-21-131-11), kus Riigikohus on ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel lähtunud mh. Euroopa Kohtu praktikast ja selgitatud, et ettevõtte üleminekuga on tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrval tegevusena. Riigikohus on leidnud, et ettevõtte ülemineku tõendamise otsustav kriteerium on asjaolu, kas üleantav majandusüksus säilitab oma identiteedi, mis tuleneb eelkõige sellest, et tema tegevus reaalselt jätkub. Majandusüksuse identiteet on seotud ka muude elementidega, nagu selle personal, töökorraldus, tegevusmeetodid või kasutatavad töövahendid (RKHKo 3-3-1-45-12 p 21).
19.Euroopa Kohus on leidnud, et otsustada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st. ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut teostatud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldiseisvatena (Euroopa Kohtu 20.01.2011 otsus kohtuasjas C-463/09 p 34 ja 29.07.2010 otsus kohtuasjas C-151/09 p 27). Stabiilselt organiseeritud majandusüksuse, moodustab inimeste ja vara mis tahes kogum, mis võimaldab ellu viia majandustegevust, millel on eraldiseisev eesmärk ning mis on piisavalt struktureeritud ja autonoomne (Euroopa Kohtu 06.03.2014 otsus kohtuasjas C-458/12 p 31).
20.Hageja on seisukohal, et kostja ja OÜ TAO MV (pankrotis) tegutsevad täpselt samal tegevusalal (metallide ja metallmaakide hulgi- ja jaemüük).
Kostja väitel ei tegele OÜ Ida MV- Metall metallide ja metallimaakide hulgimüügiga ega sepatöödega. Lisaks tegeleb kostja ruumide rentimisega ja gaasi müügiga ning laoteenuse osutamisega. Toimiku materjalides olevast OÜ TAO MV (pankrotis) äriregistri elektroonilise andmebaasi väljatrükist (I kd, tl. 11-16) nähtub, et OÜ TAO MV (pankrotis) tegevusalaks on alates 01.01.2002-31.12.2012 metallide ja metallmaakide hulgimüük ning OÜ Ida MV-Metall tegevusalaks on alates 04.12.2008-02.06.2010 ettevõtja enda teatel muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine ning alates 02.06.2010 majandusaasta aruannete järgi metallide ja metallmaakide hulgimüük (I kd, tl. 44-46), sh. on mõlema osaühingu sellise põhitegevusala majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodid identsed (46721). OÜ Ida MV-Metall poolt metalli müümine nähtub ka konto väljavõttest (sh. IV kd, tl. 82, 96, 98, 112). Järelikult on OÜ TAO MV (pankrotis) ja OÜ Ida MV-Metall majandustegevus äärmiselt sarnane, või siis isegi identne. Siit tulenevalt on väär kostja seisukoht, et OÜ Ida MV- Metall ei tegele metallide, metallimaakide või metallkonstruktsioonide müügiga. Olukorda ei muuda ka kostja väide, et lisaks tegeleb kostja ruumide rentimisega, gaasi müügiga ja laoteenuse osutamisega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et enne ja pärast üleminekut teostatud majandustegevuse sarnasust kinnitab ka mõlema äriühingu põhiklientide sarnasus. Usutav pole see, et suur arv samu kliente ostsid eelnevalt pika aja jooksul metalli, metallimaakse, või metallkonstruktsioone ja teatud hetkest alates rentisid hoopis ruume, või siis ostsid gaasi.
21.OÜ TAO MV (pankrotis) aastaaruannete (I kd, tl. 67, 92) ja äriregistri elektroonilise andmebaasi (I kd, tl. 11-16) järgi oli osaühingul 2008-2009 aastal 8 töötajat ning kostjal alates 2009 aastast 6 töötajat (I kd, tl. 45, 168, 183). Toimiku materjalide juures olevatest OÜ Ida MV-Metall TSD deklaratsioonide (IV kd, sh. tl. 2, 6, 9, 12) ja pangakonto väljavõttega (IV kd, tl. 77, 80, 84, 91, 99, 108) on tõendatud, et kostja juures töötasid alates 2010 veebruarist B. M., O. V., K.V., P. V., S. V. ja A. I.OÜ TAO MV (pankrotis) TSD deklaratsioonide (II kd, tl. 192, 195, 201, III kd, tl. 2, 8, 14, 41, 59) ja pangakonto väljavõtte (V kd, tl. 5, 11, 21, 27, 32, 33, 118) järgi maksti samadele töötajatele OÜ-s TAO MV (pankrotis) töötasu kuni 2009 aasta detsembrini. Eesti Haigekassa tõendi (VII kd, tl. 197) kohaselt on OÜ TAO MV (pankrotis) eelnimetatud töötajatega töösuhte lõpetanud 01.02.2010 ja ühega neist (A. I.) 31.03.2010. Eeltoodust järeldub, et OÜ Ida MV-Metall on üle võtnud OÜ TAO MV (pankrotis) 8 töötajast 6, st. enamuse tema töötajatest 2010 aasta veebruaris. Kohus on seisukohal, et ülemineku kindlakstegemiseks piisab ka OÜ TAO MV (pankrotis) ja kostja tegevuse sarnasuse ja suurema osa töötajate ülevõtmise tuvastamisest.
22.Kostja väide, et kostja juures töötab käesoleval ajal ainult 2 OÜ TAO MV (pankrotis) töötajat, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna asjaolusid hinnatakse ülemineku toimumise aja seisuga. Kohus ei nõustu kostja väitega, et ülemineku hindamisel on keskne, või määrav tähendus tegevuse katkematusel ja jätkuvusel. Euroopa Kohus on leidnud, et tegevuse alguse ja töötajate uuesti tööle võtmise vaheline viivitus on ebaoluline, sest „äriühingu üleminek on keeruline õiguslik ja tehniline tehing, mille toimumine võib võtta teatava aja” (Euroopa Kohtu 02.12.1999 otsus kohtuasjas C-234/98 p 32, millele on viidanud ka kostja). Üleminek on toimunud ka siis, kui see toimub kahes etapis (Euroopa Kohtu 10.02.1988 otsus kohtuasjas C-324/86 p 10). Samuti ei nõustu kohus kostja väitega, et töötajate isikuline kattuvus ei saa omada eraldiseisvat tähendust. Euroopa Kohus on leidnud, et ka ainult töötajate rühm säilitab oma identiteedi, kui uus tööandja jätkab kõnealust tegevust ning võtab üle nii arvu kui oskuste poolest olulise osa töötajatest (Euroopa Kohtu 06.09.2011 otsus kohtuasjas C-108/10 p-d 60-62). Kohtu arvates ei tähenda see, et töötajad võisid töötada teatud aja jooksul nii võõrandajale kui ka omandajale seda, et tegemist ei võinud olla ettevõtte üleminekuga.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ TAO MV (pankrotis) võõrandas kinnistu asukohaga Kohtla-Järve Kaevuri tn 2a 14.04.2009 OÜ-le Demomark, kes omakorda võõrandas selle 01.06.2009 kostjale. Kohus leiab, et ka kostja poolt sama kinnistu ja seal asuvate hoonete
omandamine ja kasutamine oma majandustegevuseks kinnitab ettevõtte üleminekut. See, et kinnistu on omandatud läbi kolmanda isiku, ei ole kohtu arvates ettevõtte ülemineku hindamisel tähtis. Antud juhul sai kostja kinnistu omanikuks ca kaks kuud peale OÜ TAO MV (pankrotis) poolt kinnistu võõrandamist kolmandale isikule. Eeltoodust järeldab kohus, et ettevõtte üleminek toimus alates 2009 aasta aprilli keskpaigast kinnistu võõrandamisega kolmandale isikule kuni 2010 aasta veebruarini (ca 11 kuu jooksul), st. ajani millal kostja võttis üle OÜ TAO MV (pankrotis) töötajatest enamuse. Samuti saab järeldada, et üleminek toimus järk-järgult erinevate etappidena ja selle põhjuseks oli rahaline kohustus hageja ees.
24.Kostja on tuginedes OÜ TAO MV (pankrotis) ja OÜ Ida MV-Metall pangakontode väljavõtetele väitnud, et koostööpartnerite osas on kokkulangevusi 52,1% (147 isikut), kuid leiab, et ettevõtte üleminekuga oleks tegemist siis, kui üle oleks läinud 90-100% koostööpartneritest. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, sest sellist tingimust kohtupraktikast ei tulene. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja esitatud analüüs on puudulik ja ei ole usaldusväärne. Analüüsis ei ole välja toodud mõlema äriühingu koostööpartnerite üldarvu, ega nende kokkulangevust ei arvuliselt, ega protsentuaalselt, märgitud on, et analüüs on puudulik ning jõutud järeldusele, et on toimunud ettevõtte üleminek (VII kd, tl. 191). Lisatud haridust tõendavast dokumendist (VI kd, tl. 121) pole aru saada millise dokumendiga on tegemist (diplom, sertifikaat, tõend), kus see on välja antud, ega ka õppe kestust. Kohus leiab, et analüüsi näol ei ole tegemist asjatundja arvamusega, mis oleks hinnatav dokumentaalse tõendina ja jätab selle tähelepanuta. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt esitatud OÜ Ost Steel, Elme Metall OÜ ja TÜ Toila Universaal arvamused ei sisalda teavet asja õigeks lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ning kohus nendega ei arvesta.
25.Käesolevas asjas viitab üleminekule eelkõige suure osa töötajate üleminek ja väga sarnane, või isegi identne majandustegevus, aga ka põhiklientide üleminek ja sarnased tegutsemismeetodid (tegutsemine samal kinnistul samades hoonetes, samad kontaktandmed, praktiliselt sama juhtkond) ning sisuliselt sama ettevõtja ja ettevõtte tüüp. Ka nähtub SEB panga vastusest, et mõlemas osaühingus oli ja on konto käsutus- ja allkirjaõigus Tatjana Maksimoval (IV kd, tl. 67), kes on 04.12.2008 teinud ka OÜ Ida MV-Metall osakapitali makse summas 40 000 krooni (IV kd, tl. 73) ja on äriregistri järgi OÜ Ida MV-Metall asutaja. Nendest asjaoludest järeldub, et majandusüksuse identiteet on säilinud. Tegemist on ressursside organiseeritud koondamisega ja kõik need erinevad elemendid võimaldavad OÜ-l Ida MVMetall tegeleda sarnase eesmärgipärase majandustegevusega. OÜ Ida MV-Metall jätkas tegevust, millega varem tegeles OÜ TAO MV (pankrotis), kasutades viimasele kuulunud isikuning materiaalsete ja mittemateriaalsete elementide korraldatud tervikut.
26.VÕS § 183 reguleerib ettevõtte üleandja ja omandaja solidaarvastutust. Tulenevalt VÕS § 183 lg-st 1 vastutab ettevõtte üleandja solidaarselt koos omandajaga nende enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks, või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul üleandmisest. Kuna kohus on tuvastanud ettevõtte ülemineku OÜ-lt TAO MV (pankrotis) OÜ-le Ida MV-Metall, vastutab kostja, maksuotsusest tuleneva võla (solidaarvõlgniku tagasinõue) eest solidaarselt OÜ-ga TAO MV (pankrotis). Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 62 009, 64 eurot.
V MENETLUSKULUDE JAOTUS
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja jätab kulud kindlaks määramata, kuna kulude kindlaksmääramine on liialt keerukas ja ajamahukas ning takistaks kohtul õigeaegselt lõpplahendi tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). Kui kohus menetluskulude rahalist suurust käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt kindlaks ei määra, selgitab kohus resolutsiooni juures, et asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt käesoleva seadustiku § 177 lõikele 2. (TsMS § 442 lg 62).
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.