Kohtu nimetus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuniku nimi
Mai Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
24.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-16-3591 XXXavaldus pärandi hoiumeetmete rakendamiseks Avaldaja: XXX(ik XXX, XXX, Esindaja v.adv. Veronika Selge, [email protected] Puudutatud isikud 1) XXX (ik XXX, XX, esindaja v.adv. Siiri Schneider, e-post: [email protected] 2) XXX (ik XXX, XXX, e-post: XXX), esindaja v.adv. Veronika Selge, [email protected] 3) Kavandatav hooldaja v.adv. Ivo Mahhov (ik 35802230417), e-post [email protected]
Kirjalik menetlus Menetluse liik Resolutsioon I Jätta rahuldamata XXX avaldus XXX pärandvara koosseisu kuuluva XXX OÜ (XXX) suhtes pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja hooldaja määramiseks ning o hooldaja kohustamiseseks vara heaperemehelikult hooldamiseks, vara säilimise tagamiseks, o hooldaja kohustamiseks anda kohtule iga kuue kuu järel arvates kohtumääruse jõustumisest aru pärandvara hooldamisest o hooldaja kohustamiseks esitada kohtule iga kuue kuu järel määruse jõustumisest aruanne pärandvara hooldamisel tekkinud kulude kohta o hooldaja kohustamiseks esitada kohtule iga kuue kuu järel määruse jõustumisest aruanne pärandvara hooldamisel tekkinud kulude kohta ning esitada kohtule hoiumeetmete vajaduse äralangemisel pärandvara hooldamise ja sellega seotud kulude lõpparuane (milles on näidatud ära kõik talle hooldamise ajal ka selle eest tasutud summad).
II Jätta XXX, XXX, XXXja XXXmenetluskulud XXXkanda. III Menetluskulud määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avaldus XXXpalus määrata XXXpärandvara koosseisu kuluva äriühingu XXXOÜ –le (XXX) hooldaja, millega palus kohustada o hooldajat vara heaperemehelikult hooldada ning tagada vara säilimine, o hooldajat andma kohtule iga kuue kuu järel, arvates kohtumääruse jõustumisest, aru pärandvara hooldamisest o hooldajat esitama kohtule iga kuue kuu järel, arvates määruse jõustumisest, aruanne pärandvara hooldamisel tekkinud kulude kohta o hooldajat esitama kohtule iga kuue kuu järel, arvates määruse jõustumisest, aruanne pärandvara hooldamisel tekkinud kulude kohta ning esitama kohtule hoiumeetmete vajaduse äralangemisel pärandvara hooldamise ja sellega seotud kulude lõpparuande (milles on näidatud ära kõik talle hooldamise ajal ka selle eest tasutud summad). Avaldaja isa XXXsuri 02.11.2014. XXXtegi testamendi 27.05.2013, millega määras kogu vara pärijaks elukaaslase XXX. Pärandvara hulka kuulub XXXOÜ osa (100 % osakapitalist nimiväärtusega 25564 €). Pärandaja oli selle äriühingu asutaja ja ainuosanik. XXXon äriühingu ainuke juhataja, saades 28.03.2014 selleks pärandaja tervist ja olukorda ning tema id-kaarti ära kasutades. Nimelt ei olnud XXX võimeline 2013.a. maist alates oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtuma. Kohtu menetluses on vaidlus 27.05.2013 tehtud testamendi kehtivuse üle (nr 2-15406), mille tulemustest sõltub, kas avaldaja ja XXX tütar saavad isa XXX järelt pärida seaduse järgi. Eelduslikult kestab vaidlus kaua ning sellel ajal on vaja tagada, et pärandisse kuuluvat vara hooldataks. XXX tegutseb isiklikes huvides ja kui testamendi vaidlus lõpeb, ei pruugi äriühingu vara olla säilinud ja vara reaalne pärimine võimalik. XXX pole avaldaja teabenõudele äriühingu seisu kohta vastanud, seega ei soovi ta teha koostööd avaldajaga. ÄS § 153 lg 1 ja põhikirja p 5.1. alusel läbeb osaniku surma korral osa üle tema pärijatele. 2013.a. ja 2014.a. majandusaasta aruanded viitavad sellele, et ettevõttes võis olla enne XXX surma vastuolulisi tehinguid: omaniku laenu tagasimaksmisega püüab XXX saada enda valdusse ettevõtte raha. Nimelt ei ole aru saada millise graafiku alusel äriühing laenu tagasi maksab, miks need suurenesid 2014.a. võrreldes eelnevaga ja kellele ja milleks 2014.a. laenu tagasi maksti. Aruande kohaselt on omanik XXX äriühingule laenu andnud, mille summa pole teada ja millest 2013.a. maksti tagasi 5000 €, 2014.a. 81933 €, 2015.a.a aruande kohaselt 33130 €. 2013.a. aruandes on omaniku tagasimakse ajaks märgitud 2015.a. aga 2014.a. aruandes see märge puudub. Lisaks nähtub 2014.a. aruandest, et aktsiatega on tehtud tehinguid oluliselt suuremas mahus kui 2013.a., äriühing on teeninud kahjumit 13787 €. Ei selgu, kui palju kahjumit on saadud olemasolevate aktsiate ümberhindamisest ja müügist. Seega on XXX äriühingus isik, kes ei tegutse omaniku huvides. Kui äriühing on nn tühjakstehtud, peab avaldaja alustama uut menetlust (kui testament on tühine ja avaldaja on pärija) XXX vastu, kuid see menetlus võib olla juba siis perspektiivitu. Oma isiklikult allkirjastatud ja kohtule esitatud avalduses, mille kohus saab asendada ärakuulamisega TsMS § 477 lg 4 lg 3 järgi, palus A. Kaljo rakendada pärandi hoiumeetmeid (lk 130-132), XXX ei ole konstruktiivne ega tegele äriühinguga, isa ei soovinud teda ka juhtimisse kaasata. Puudutatud isikute arvamused XXX arvamus XXX vaidles avaldusele vastu, hooldaja määramine pole põhjendatud, peale selle on äriühingu ja pärandaja vara lahus. Äriühingu varale hooldajat ei saa määrata. XXX on XXX vara testamendi järgne pärija, testamendi tühisust ei ole kohus seni tuvastanud. XXX ei ole vaidlusalust vara ohtu seadnud.
XXX määras äriühingu väärtpaberite (investeeringute) haldaja, kes korraldas äriühinguväärtpaberite paigutamist kõige tootlikumal viisil. XXX ja XXX suhted olid väga head, XXX hoolitses kodu ja XXX tervise eest, XXX pidas teda ülal. Kõik tehingud äriühinguga, sj juhatuse liikme valimise, tegi XXX ise, mitte XXX. XXX ei ole XXX tervislikku olukord või tema id-kaarti ära kasutades teinud tehinguid ega asunud äriühingut juhtima. XX X töötas välisriikides, sai tagasi vara omandireformi käigus ning märkimisväärse vara (kinnistu) andis pojale XXX . XXX ei ole jätnud avaldajat varast ilma. Avaldaja ja XXX suhted muutusid jahedaks 2011.a. kuna avaldaja ise käis isa käest raha nõudmas, kuid kui isa abi vajas, ei vastanud enam tema telefonikõnedele. XXX esindab äriühingu huve ja omaniku huve ja on vastu võtnud pärandi (testament ei ole tühine). XXX on huvitatud, et äriühing oleks tegutsev, investeeringud tootvad, selleks on haldur. XXX ei ole võtnud ühingule kahjulikke riske. Kõik äriühingu majandusaastasse puutuv on kättesaadav registrist ja sealt nähtub, et äriühing on tegutsev ettevõte ning seni kuni kohus pole testamendi tühistust tuvastanud, ei pea XXX ka äriühingu kohta andmeid avaldama avaldajale. Peale selle saadeti teabenõue valele aadressile, kuid õige XXX aadress on XXX (mitte krt 3). Pärandvarale hooldaja määramine toob kaasa põhjendamatuid kulusid. Oma isiklikult allkirjastatud ja kohtule esitatud avalduses, mille kohus saab asendada ärakuulamisega TsMS § 477 lg 4 lg 3 järgi, jäi XXX oma seisukoha juurde (lk 144). Selgituse kohaselt asutas XXX 2008.a. äriühingu ja laenas omanikuna raha tähtajaga 2013.a. dets. Äriühingu investeeringuteks sõlmiti vastav leping XXX. XXX nimetas seda nn pensionisambaks ja seetõttu otsustas ta laenulepingu lõppedes laenatud raha tagasi võtta ja seda mitte rohkem kui investeeringutega oli juurde teenitud, st et investeeringu summad säiliksid netos jätkuvalt ja teeniksid kasumit. Kui XXX tema silmanägemine 2014.a halvenes, soovis ta, et äriühingu juhatuse liige oleks XXX. Kuna 2014.a. kevadeni suhtles XXX fondi haldajaga ise, investeering oli kasumlik ja XXX pole alust seda kõike muuta. Marika Kaljo arvamus Kirjalikku arvamust ei ole esitanud, kuid ärakuulamisel selgitas esindaja, et toetab A. Kaljo avaldust. XXXarvamus XXX oli nõus hakkama pärandvara hooldajaks. Pärandi hoolduse küsimuse palus jätta kohtu otsustada (lk 138, ärakuulamine 23.05.16). Kohtu põhjendused XXX suri 02.11.2014. Avaldaja ja XXX on XXXseadusjärgsed pärijad – lapsed (rahvastikuregistri väljavõte lk 71-76). XXXon XXXpoolt 27.05.2013 tehtud (lk 8) testamendijärgne pärija. Kohtu menetluses on XXX hagi XXXvastu testamendi kehtivuse üle (tsiviilasi nr 2-15-406), milles pole tehtud otsust (nähtav kohtuinfosüsteemist). Pärandvara hulka kuulub XXXOÜ osa, mis kuulub pärandajale (100 %, registri väljavõte lk 10-12). Pärimistoimikust nähtuvalt on XXXvõtnud XXXpärandi vastu (pole loobunud) (ts. t lk 105). Pärimistoimikust nähtuvalt on XXXpärandis ülalviidatud äriühingu osa, raha pangas. PärS § 110 lg 1 p 5 alusel kohaldatakse pärandvara hoiumeetmeid seaduses sätestatud juhtudel ja PärS § 111 lg 1 alusel võib kohaldada pärandvara hoiumeetmeid kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 3 kohaselt võib kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel ning lg 4 sätestab, et vaidluse korral, kes on pärija, võib kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärimisõiguse tunnustamist nõudva isiku
taotlusel ning lg 5 sätestab, et lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul võib hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärast pärandi vastuvõtmist pärijate poolt, eelkõige juhul, kui pärija tegevus või varaline olukord võivad seada ohtu pärandvara säilimise ja nõuete rahuldamise pärandvara arvel. Käesoleval juhul on avaldaja leidnud, et XXX ei tegutse XXXOÜ omaniku huvides ja kahjustab äriühingu varalist olukorda, mistõttu võib pooltevahelise teise vaidluse 2-15-406 lahendamisel avaldaja kasuks, osutuda päranvarasse kuuluv osa nn olematuks. Kuna avaldaja ja XXX vahel on käimas kohtuvaidlus asjas nr 2-15-406 selle üle, kas pärandaja tehtud testament on kehtiv või ei ehk vaidlus selle üle, kes on XXX pärja, on õiguslikult võimalik PärS § 111 lg 3, 4, 5 tulenevalt rakendada hoiumeetmeid pärast pärandi vastuvõtmist pärja poolt. Nimelt on XXX XXX pärandi vastu võtnud (selline avaldus on notarile esitatud, nähtub pärimistoimikust, tsiv t lk 105). Küll aga eeldab PärS § 111 lg 3, 4, 5 alusel hoolduse seadmine asjaolu, et pärandvara säilimine on sattunud ohtu. Kohtule on esitatud 30.06.08 XXX ja XXX OÜ vahel sõlmitud nn omaniku laenuleping tähtajaga 31.12.13 summas 168 000 € (lk 145-146). Lepingus ei ole määratud tagastamise osamakseid (graafik). Äriühingu 2013.a. ja 2014.a. ja 2015.a. majandusaasta aruandeist nähtub, et laenust maksti 2013.a. tagasi 5000 €, 2014.a. vastavalt 81933 € ja 2015.a vastavalt 33130 €. Laenulepingu kohaselt võis laenusummat tagasi maksta igal ajal. Seega ei pea laenu tagasimaksmine olema kindlate osamaksetega ning lisaks pole laenu tagasi makstud enam kui seda on antud. Asjaolu, kuidas on majandusaasta aruanne koostatud ja mis moodi on tehtud selles märkeid (et 2013.a. aruandes omaniku märgitud tagasimakse ajaks 2015.a., aga 2014.a. aruandes see märge puudub), ei tähenda äriühingule ebaõigete riskide võtmist/kandmist ja omanike huvide majanduslikku kahjustamist. Ka asjaolu, kas laenuandjast pärandaja nõudis laenu tagasi vahetult pärast 31.12.2013 või ei, ei tähenda, et laenu tagasimaksmine 2013.a ja 2014.a. kahjustaks omaniku ja tema pärija huve. Kohtule esitatud Investeerimisvarade haldamise leping nr 03/16 on sõlmitud 28.02.2016 (lk l46-150) ning sellest ei nähtu kuidagi, mis moodi võiks leping ja varade investeerimine kahjustada äriühingut ja nn osaniku (pärandaja ja pärija) huve. Sellest lepingust nähtub, et ka varasemalt oli sõlmitud investeerimisvarade haldamise lepingud. Investeeringuid teostava halduri XXX OÜ juhatuse liikme A. Ojasalu kirjast nähtub (lk 151), et XXXOÜ-ga on varasemalt olnud sõlmitud leping 24.03.09, mida on muudetud, täiendatud ja et investeeringud on teeninud täiendavat vara. Kirjast nähtuvalt oli 31.05.16 seisuga halduses oleva vara maht 343853,30 €, sissemaksete ja tehtud väljamaksete vahe on 243833,35 € ja teenitud on 10024,95 €. Eeltoodu tõendite alusel leiab kohus, et pärandisse kuuluvaks varaks olev osa on heaperemehelikult hooldatud ning tõendeid ei ole kohta, et XXX pärijana tegutseks seadusjärgsete pärijate (avaldaja ja XXX) varanduslike huvide vastaselt XXXOÜ-juhtimisel. Mis puudutavad avaldaja väiteid sellest, et XXX sai juhatuse liikmeks, kasutades ära XXX tervislikku olukorda ja tema id-kaarti, siis sellised asjaolud ei ole tõendamist leidnud. Käesoleva avalduse läbivaatamisel ei hinda kohus testamendi kehtivust, mistõttu ei anna selle sisule hinnangut. Samuti ei hinda pärandaja tervislikku olukorda, mistõttu ei anna kohus hinnangut avaldaja esitatud XXX kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisi aktile nr 557 (lk 13), XXX esitatud XXX OÜ juhataja kirjale XXX võimalikule käitumisele 2008-2013 (lk 133-135) ning XXX 22.02.2016 kirjale (lk 136). Avaldaja poolt esitatud hagiavaldus (lk 17) ja XXX esitatud vastus hagile (lk 95) teises tsiviilasjas tõendab seda, et poolte vahel on vaidlus pooleli testamendi kehtivuse üle, kuid ei tähenda seda, et käesolevas asjas oleks pärandi hooldus vajalik seetõttu justkui et XXX kahjustab äriühingu osaniku pärija varanduslikke huve. See viimane pole tõendamist leidnud, nagu kohus ülalpool leidis. Et XXX ei andnud teavet avaldaja teabenõudele (lk 29-31), mis oli saadetud ka valele aadressile (XXX) ei tähenda ka seda, et XXX tegutseks äriühingu osaniku pärija varanduslikke huve; peale selle on äriühingu majandusaasta aruanded kättesaadavad registrist.
Avaldaja ja XXXväited sellest, kas ja kuidas ning mida on XXX rääkinud XXX sellest, kas lapsed peavad lugu isast või ei, millised olid isa ja laste vahelised suhte, kes kellele helistas või ei vastanud kõnele, ei ole seadusest tulenevalt pärandi hoolduse seadmise aluseks ja kohus nendele väidetele hinnangut ei anna. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et alus pärandi hoolduse seadmiseks XXX pärandvara hulka kuuluva XXXOÜ osa suhtes PärS § 111 lg 3, 4, 5 järgi puudub. Avaldus jääb seetõttu rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad avaldaja, XXX, XXX ja XXX menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 1).
(digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.