Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-5103
Tsiviilasi
A.K. avaldus abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks loa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. mai 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja: A.K. (isikukood XXXXXXX), esindaja advokaat Tiina Mare Hiob
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta A.K. kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,
Edasikaebamise kord
kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
mille järgi tuleb tal riigist lahkuda 10. juunil 2016. Kui isikul puudub elamisluba, siis puudub tal juurdepääs tööturule, mis toob kaasa probleemid seoses majandusliku sissetulekuga. Välismaalaste seaduse § 104 lg 3 kohaselt välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, sealhulgas kellele on haldusaktiga või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda, on keelatud Eestis töötada. Seega leidis maakohus, et avaldajal puuduvad kavatsused ja võime täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi ehk PKS § 15 lg-s 2 sätestatud kohustust osaleda ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Samuti ei ole avaldaja ilma töökohta omamata võimeline täitma PKS §-s 16 sätestatud kohustust, mille kohaselt peavad abikaasad vastastikku oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Kuigi hagita menetlusest tulenevalt on kohtul endal aktiivsem roll vajalike tõendite kogumisel, leidis maakohus, et see ei realiseeru asjades, kus menetlusosaliseks on varjupaigataotleja staatuses olev isik. Nende isikutega seotud menetluste konfidentsiaalsusest tulenevalt on varjupaiga taotlust menetleva riigi ametivõimudel taotleja ning tema kodumaal olevate perekonnaliikmete turvalisuse tagamiseks keelatud astuda ühendusse taotleja päritoluriigi ametivõimudega. Nimetatu ei välista seda, et isik ise oma sugulaste- sõprade kaudu vajalikud päringud saab teha. Avaldaja ei ole esitanud asjaolu, et ta oleks vähemalt proovinud alustada vastava tõendi kogumiseks omapoolsete sammude astumist, väide, et selleks on aega vaja, on ebapiisav. Avaldajal on kolm täiskasvanud last, kellest vähemalt kahe puhul on elukohaks märgitud avaldaja enda asukohariik. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja oleks saanud teha omapoolseid pingutusi maakohtu 8. märtsi 2016 määruses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja oleks saanud helistada-kirjutada lastele ja anda juhiseid vajaliku tõendi hankimiseks ning selle Eestisse saatmiseks. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi objektiivset ja mõjuvat põhjust, miks ta seda ei teinud. PPA materjalidele on lisatud ilma kaaneta avaldaja isiku-dokumendi koopia. Dokument on avaldaja kinnitusel talle antud 2000. aastal ning selles on väljaandmise hetkel trükituna sisse kantud kinnitus, et avaldaja ei ole abielus. Maakohus leidis, et selle dokumendi alusel ei saa kindlalt asuda seisukohale, et avaldaja ei ole abielus. Selle dokumendi väljaandmisest on möödunud liiga pikk aeg ning see ei tõenda ega välista, et avaldaja võis abielluda oma asukohariigis dokumendi väljaandmisest alates tänaseks möödunud 16. aasta jooksul. Kuna TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, siis jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda.
Usbekistani Justiitsministeeriumile määruskaebuse esitajale abieluvõime tõendi väljastamiseks; 3) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohaga, et soov abielluda on seotud muude eesmärkide saavutamisega. Maakohus on jätnud need eesmärgid oma lahendis sõnastamata. Määruskaebuse esitaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kuna tegemist on hagita perekonnasjaga, siis määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tasus avalduse esitamisel riigilõivu liigselt, kuna sellise avalduse läbivaatamiseks tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot. Avalduse esitamisel liigselt tasutud riigilõivu 40 eurot palub määruskaebuse esitaja endale tagastada.
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 26. mai 2016. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. 5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega avalduse rahuldamata jätmisel ning ei pea vajalikuks kõiki neid põhjendusi korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ta ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohtu määrus ei ole selge ega põhjendatud ning põhineb üksnes kahtlustel, oletustel ja hinnangutel. Maakohus jättis põhjendatult määruskaebuse esitaja taotluse PKTS § 39 lg 5 alusel rahuldamata. Viidatud sätte alusel võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita, kui välisriigi kodanik ei saa mõjuval põhjusel esitada abieluvõimetõendit. Maakohus on oma määruses põhistanud, miks antud juhul ei ole olemas mõjuvat põhjust, et määruskaebuse esitaja ei saa esitada abieluvõimetõendit. Menetluse käigus on välja selgitatud, et määruskaebuse esitajal elavad Usbekistanis täisealised lapsed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja oleks saanud võtta lastega ühendust ja paluda abi vajaliku tõendi hankimiseks ning selle Eestisse saatmiseks. Avaldaja ei esitanud maakohtule ühtegi objektiivset ja mõjuvat põhjust, miks ta seda teinud ei ole. Kuna menetlusosaliseks on varjupaigataotleja staatusega isik, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et sellise staatusega isikutega seotud menetluste konfidentsiaalsusest tulenevalt on varjupaiga taotlust menetleva riigi ametivõimudel taotleja ning tema kodumaal olevate perekonnaliikmete turvalisuse tagamiseks keelatud astuda ühendusse taotleja päritoluriigi ametivõimudega. Kuigi hagita menetlus põhineb uurimisprintsiibil, mille järgi on kohtul oluline roll tõendite kogumisel, oleks käesoleval juhul kohtu aktiivsus avaldaja päritoluriigist tõendite kogumiseks vastuolus avaldaja väitega, et päritolu riigist tuleneb oht avaldaja turvalisusele. Järelikult on maakohus õigesti jätnud rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse esitada Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu õigusabi taotlus Usbekistani Justiitsministeeriumile. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et kaebust rahuldatama jättes ei täitnud maakohus selgitamiskohustust.
eesmärki saada Eestis elamisluba, mis võib olla aluseks abielu kohtus kehtetuks tunnistamisele PKS § 9 lg 1 p 6 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.