Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

10023775).

millele sissenõuet pöörata, samas ei ole alampalga määr ja sissetuleku jaotus haakuvad ning tegelikkuses on menetluse ajal tekkinud märgitud 50% ulatuses pankrotivara. Massikohustused – pole tehtud. Pankrotimenetluse kulud – kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri tasu - summas 1 344 eurot eurot (koos käibemaksuga, 30.03.2015 HMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-53982) laekunud riigiabi summas 379 eurot (koos käibemaksuga), võimalik välja maksta ca 300 eurot ulatuses. Ajutise kulud - summas 115,92 eurot (koos käibemaksuga, 30.03.2015 HMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-2-14-53982) tasutud. OÜ Konkurss menetluskulud ca 476,40 eurot (30.03.2015 kuni 24.05.2016) III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk. Tunnustatud nõue Väljamaks Rahuldamata Võlausaldaja nimi nr. eurodes nõude jääk

4 078,94

AS EMT

651,68

597,68 IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Menetluses ei ole panditud vara. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada olevavara kohta Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt midagi saada ei ole. Kokkuvõtteks arvestades vara puudumist menetluskulude katteks on menetluse seisund iseloomulik raugemisele, kuna puuduvad vahendid menetluskulude katteks ja menetluse jätkamiseks, väljamakseteks on jätkunud ainult 8% kogunõuetest. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Protsess ei ole ajaliselt pikale veninud. Menetluse lõpetamisel on haldur arvamusel, et XXXX omab häid väljavaateid kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Nagu juba jaotusettepanekus märgitud töötab võlgnik jätkuvalt AS-is XXXX, majandustöölisena vanglas köögis, pankrotivarana on laekunud lõpparuande esitamisega ca 1 352 eurot. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist on haldur mais maksnud välja võlausaldajatele 900 eurot ja esitanud aruande kohtule menetluse lõpetamiseks raugemisega. Haldur leiab, et võlgnik väärib võimalust saada kohtu kaudu kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Samas peab võlgnik hoidma töökohta vanglas, otsima töökohta pärast vabanemist ja hakkama töötasust säästma igakuiselt midagi (näiteks vahemikus 10-40 eurot) võlausaldajate jaoks, vastasel korral on raske jätkata kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kuni lõpetamiseni viie aasta jooksul. Võlgnik peab olema järjepidev töötamise osas nii viibimise ajal kinnispidamiskohas kui ka pärast vabanemist viie aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluse ajal. Samas peab võlgnik olema koostöö valmis ja ka kätte saadav ka pärast vabanemist. Halduri tegevus menetluse läbiviimisel on seisnenud nõuetega tegelemises. Nõuded olid pikemalt lahendamata, sest menetluse alustamisel olevad nõuded ja hilisemalt esitatud nõuded ei kattunud tervikuna ja vajasid täiendavat uurimist. Lisaks nõuetele tegelemisele seisnes halduri tegevus veel koosolekute pidamises ja aruannete esitamises (esimene võlausaldajate üldkoosolek, nõuete kaitsmine, jaotusettepaneku, lõpparuande koostamine ja esitamine).

Lõpparuande esitamisel pankrotivara ei ole (ainult osaline hüvitis ajutise halduri tasu osas), teistelt isikutelt midagi saada ei ole, kogunenud raha jaotusettepaneku alusel väljamakstud, samas menetluskulusid kõiki katta ei ole võimalik. VII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Menetluses ei olnud vajadust hagisid esitada ning haldur ei kavatse seda ka edaspidi teha. VIII Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud - puuduvad. Ajutise halduri tasu - summas 1 344 eurot eurot (koos käibemaksuga, 30.03.2015 HMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-53982) laekunud riigiabi summas 379 eurot (koos käibemaksuga). Ajutise kulud - summas 115,92 eurot (koos käibemaksuga, 30.03.2015 HMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-2-14-53982) tasutud. OÜ Konkurss menetluskulud ca 476,40 eurot (30.03.2015 kuni 24.05.2016). IX Maksejõuetuse põhjused Võlgniku kohustused on tekkinud tema tegevuse tagajärjel, ka kuriteo tunnustega tegude tagajärjel, mille tulemusena võlgnik viibib vangistuses. Võlgnikul on küll karistatud kriminaalkorras, kuid ei ole karistatud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–381 1 nimetatud kuriteo toimepanemise eest. Kokkuvõtvalt maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on nii tavapärase tegevuse kui ka kriminaalkorras karistatavate tegude tagajärjel tekkinud kohustused, mis ei välista kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik töötab oma vangistuse ajal ja kõige heade eelduste kohaselt jätkab töötamist ka pärast vabanemist. X Muud tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Haldur leiab, et võlgnik omab häid väljavaateid kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik töötab AS-is XXXX majandustöölisena vangla köögis. Pankrotivarana on laekunud 1 352 eurot. Haldur leiab, et arvestades asjaolu, et võlgnikul on töökoht, on objektiivne lahendus algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja määrata võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus XXXX ́i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid PankrS § 1 lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemiseks raha kandmiseks, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu

PankrS § 157 p 2 alusel. XXXX ́i (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda võlgniku enda tegevus, sh kuriteo tunnustega tegu, mille tulemusena võlgnik viibib vangistuses. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Urmas Tross tuleb vabastada tema kohustustest XXXX ́i (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub endale määrata tasuks ja kulude katteks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Haldur palub tasu ja kulude hüvitise hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 397 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le 11. Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 397 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXX esitas koos pankrotiavaldusega 04.07.2014 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. XXXX ́i (pankrotis) haldur Urmas Tross on aruandes märkinud, et puuduvad alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ning palub kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXXX ́i kohustustest vabastamise menetluse. Võttes arvesse pankrotihalduri seisukohti, leiab kohus, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et XXXX usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub XXXX kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXXX ́ile (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.