lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-9109/17

Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 15.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-9109/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2694
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-9109

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2016, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-9109

Menetluse ese

Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmeti avaldus võlgniku T. P. õiguste piiramiseks

Menetlustoiming

avalduse läbivaatamine

Pooled ja nende esindajad

Avaldaja: Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmet (e-post: ivi.kalmet@taitur) Asjast puudutatud isikud: Võlgnik T. P. (ik xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxx@yahoo) S. I. T. (ik xxxxxxxxxxx, e-post: [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

08.08.2016

RESOLUTSIOON

1.Jätta Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmeti avaldus võlgniku T. P. mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määrust ei saa vaidlustada määruskaebe esitamise korras. Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 1.Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmet esitas kohtule avalduse, milles taotleb sissenõudja I. T. ́i poolt 09.03.2016 antud nõusolekul TMS § 177 3 lg 1 alusel võlgniku T. P. mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamist. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes sissenõudja avalduse alusel alustatud kokku 11 täitemenetlust ja täitemenetluste alusel on 10.06.2016 seisuga võlgnevuse täiteasjades kokku 7108,02 eurot sh elatise võlg 5420,37 eurot. Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 177

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

lg 1 nimetatud tingimust. Võlgnik ei ole asunud pärast hoiatuse kättetoimetamist elatise maksmise nõuet täitma.

Kohtuistungil jäi kohtutäitur esitatud avalduse juurde. Võlgnik ei ole elatist maksnud alates aprillist 2013. Võlgniku suhtes on alustatud mitu täitemenetlust vastavalt sissenõudja poolt esitatud avaldustele, kui avaldus on esitatud, on alustatud ka uut täitemenetlust. Viimased laekumised võlgniku poolt olid juuni-juuli 2015 ja need läksid täiteasja nr 047/2013/834 katteks. Kohtule esitatud avalduse aluseks on TMS § 1772 lg 1 p-d 1,2,4, neid punkte ei ole võlgnik täitnud. Võlgnikule on saadetud hoiatus, võlgnik on sellele ka vastanud. Võlgniku vastuväited ei ole veenvad, mis annaksid õiguse jätta lapsele elatis maksmata. Kohtutäitur ei arvesta võlgniku teisi alaealisi ülalpeetavaid, ega ka elukoha kaugust lähimast asulast, seda saab teha kohus. Kohtutäituri ei ole võlgnik ja sissenõudja kokkulepet esitanud, kohtutäitur ise ei esita mingeid kokkuleppe ettepanekud ega maksegraafikuid. Ei oska kirjeldada, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine aitaks kaasa võlgniku poolt elatise tasumisele, kuid juhtimisõigus võetakse ära teatud tähtajaks. Käesoleval juhul tuleks kaaluda juhtimisõiguse äravõtmist lühemaks ajaks. Kui võlgnik leiab töö ja saab hakata võlga tasuma, siis saab ka juhtimisõiguse taastada. Märkida tuleb, et viimasest töökohast tuli võlgnik ära omal soovil. Juhtimisõiguse peatamine mõjuks võlgnikule, sest muud vahendid on kohtutäitur ära proovinud. Kuna võlgnik ei ole vaatamata juhtimisõiguse olemasolule tööd leidnud, tuleks juhtimisõigus peatada, kui oleks tegelikult soovinud tööd leida, oleks seda saanud teha, suvel on palju tööpakkumisi. 2.Sissenõudja avaldas kohtuistungil, et teab, mis avalduse kohtutäitur kohtule esitas ja teab ka võlgniku vastust kohtule. Võlgnikuga ei ole kokkulepet elatise maksmiseks sõlminud, võlgnik ei ole nõus kohtuma ja kokkulepet sõlmima. Võlgnik ei ole vabatahtlikult elatist kunagi maksnud, kõik on toimunud läbi kohtutäituri. Elatis on välja mõistetud nii, et kui miinimumelatis tõuseb, siis tõuseb ka elatis. Kui võlgnik maksma hakkab, on nõus ka kokkuleppe sõlmima. Juulis sai laps 18 aastaseks ja T. P. l on elatise võlgnevus. Teab, et võlgnikul on veel kolm alaealist last. Toetab kohtutäituri poolt esitatud taotlust võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks. Kõik kohtukulud jätta võlgniku kanda. 3.Võlgnik vaidleb esitatud taotlusele vastu. Kohtutäituri poolt saadetud hoiatusele on võlgnik vastanud. Vastuse kohaselt on juhilubade olemasolu võlgnikule vajalik, sest ta elab maal, kus puudub ühistranspordi võimalus, lähim asula on 8,5 km kaugusel. Võimaliku töökoha leidmisel ja tööl käimiseks on vajalik sõita 10-50 km. Elukaaslane käib tööl 32 km kaugusel, lahkudes kodunt hommikul 6.30 ja saabudes 17.00 või veel hiljem. Juhtimisõiguse olemasolu on vajalik laste lasteaeda viimiseks ja toomiseks, poodi, arsti juurde, tööle, koosolekule, võimalikule töövestlusele sõiduks. Viimase viie aasta jooksul on olnud töötu rohkem kui 3,5 aastat, kui on omanud töökohta, on ka elatisraha maksnud. Nendest asjaoludest on ka I. T. teadlik. Juhtimisõigus takistaks oluliselt võlgniku ja ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik märgib, et tema tähelepanu vajavad neli last ja ta peab arvestama kõikide laste heaoluga. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et maksis elatist viimati 2015 aastal, siis kadus töö ära. Tööl oli hooajaliselt ja leping lõpetati. On tööd otsinud, aga töökohti ei ole saadaval, reaalselt on pöördunud ümbruskonna kolme suurema ettevõtte poole, neil pole tööd pakkuda. Viimased CV-d saatis eelmise aasta lõpus, CV keskuse kaudu on saadetud ka pakkumisi. On pakkunud 2012 või 2013 aastal ka kompromissi võimalust sissenõudjale aga viimane pole sellega nõustunud. Ettepanek on olnud, et sissenõudja ei annaks iga kolme kuu tagant kohtutäiturile uut avaldust, sest iga avaldusega kaasnevad uuesti ka täitemenetluse kulud aga seda raha oleks saanud kasutada lapsele elatise maksmiseks. Avalduste esitamise tõttu on ainuüksi kohtutäiturile juba täitemenetluse eest võlgnevus 3256 eurot. Kui miinimumpalgast jääb kätte 160-170 eurot, siis tuleb töölkäimisele peale maksma. On loonud uue pere, perel on kolm alaealist last ja lapsi tuleb üleval pidada laste ema sissetulekust. Perel on kasutada kaks autot, mille eest tasub liisingut samuti uus elukaaslane. Ühte autot kasutab 2(6)

elukaaslane, teist võlgnik, et lapsi lasteaeda viia. Lasteaed asub 8,5 km kaugusel. Arsti juures tuleb käia Tartus või Jõgeval, Tartusse on 60-70 km. Õnneks ei ole olnud vajadust eriti tihti arsti juures käia. Vallast on abi saadud puurkaevu ehitamiseks, selleks vajalik omafinantseering saadi võlgniku emalt. Kinnitab, et omab B kategooria juhtimisõigust, ei ole töötanud kutselise autojuhi ega taksojuhina. Elukaaslane on projekti raames registreerinud MTÜ nimega „Elades maal“, eesmärgiga arendada maal turundust, kuid projekti rahastamise osas saadi eitav vastus. Mingi võimalus oleks saada tööd võib olla Tartus, aga sinna pole konkreetset pakkumist ja sama oleks Tartusse käimine ka keeruline, kuna sissetulek puudub. Elatis on välja mõistetud L. ja tütrega suhtles viimati kuus aastat tagasi. Ema on tütrele selgeks teinud, et kui isa elatist ei maksa, siis pole vaja isaga ka suhelda. Tütar ei vasta kõnedele ja on Facebookis ta ära keelanud. Tütrele on isast räägitud ainult negatiivset. Hetkel ei saa maksegraafikut teha, sest töökoht puudub. Kui juhtimisõigus peatatakse, ei saa isegi võimalusel tööle minna. Kohtu seisukoht ja põhjendused

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 järgi on hagita asjadeks muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177 4 lg 1 järgi vaatab kohus kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamise ja õiguste andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Eeltoodu sätete kohaselt lahendab kohus kohtutäituri poolt esitatud avalduse hagita menetluses.
5.Kohtutäitur esitas kohtule avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 alusel, mis viitab TMS §-le 1772. Viidatud sätte lg 1 järgi tuleb tuvastada, et võlgnikult on välja mõistetud elatis, elatise võlgnevuse osas on algatatud täitemenetlus, algatatud täitemenetluse ajal ei ole võlgnik korrapäraselt elatist maksnud kolme kuu jooksul ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, kohtutäitur on sissenõudja eelneval nõusolekul esitanud hoiatuse ja võlgnik ei ole täitnud TMS § 1771 lg 1 nimetatud tingimusi. Kohtutäituril tuleb kohtule esitada teave, milliseid õigusi ja lube võlgnik omab. 5.1 Kohtuistungil võttis kohus asja materjalide juurde Pärnu Maakohtu 20.03.2008 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-359. Viidatud otsusest nähtuvalt on I. T. ́i poolt esitatud hagi rahuldatud lähtuvalt hagi õigeksvõtust ning T. P. lt on välja mõistetud I. T. i kasuks elatis tütar L. P.2 alates hagi esitamisest so 07.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni 26.07.2016. Elatise suuruseks oli pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alamäärast, millest arvatakse maha hagi tagamise alusel saadud summad. Seega on tõendatud, et võlgnikult on sissenõudja kasuks välja mõistetud elatis. 5.2 Kohtutäituri poolt esitatud avaldusest ja täiendavatest andmetest nähtuvalt on võlgniku T. P. suhtes sissenõudja I. T. ́i täitmisavalduste alusel menetluses järgmised täitemenetlused: - täiteasi nr 047/2013/466, algatatud 08.04.2013, so elatise võlg jaanuar–märts 2013 summas 480 eurot, mille jääk on 111,44 eurot, võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on 147,44 eurot; - täiteasi nr 047/2013/834, algatatud 05.07.2013, so elatise võlg aprill–juuni 2013, summas 480 eurot, täitemenetluses laekumisi ei ole, võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on 632,78 eurot; - täiteasi nr 047/2013/1245, algatatud 09.10.2013, so elatise võlg juuli–september 2013, summas 480 eurot, täitemenetluses laekumisi ei ole, võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on 632,24 eurot; - täiteasi nr 047/2014/42, algatatud 08.01.2014, so elatise võlg oktoober–detsember 2013, summas 480 eurot, laekumisi ei ole, võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on 632,96 eurot;

3(6)

- täiteasi nr 047/2014/450, algatatud 16.04.2014, so elatise võlg jaanuar–märts 2014, summas 532,50 eurot, laekumisi ei ole, võlgnevus koos kohtutäituri kuludega on 699,86 eurot; - täiteasi nr 047/2014/1268, algatatud 09.10.2014, so elatise võlg juuli–september 2014, summas 532,50 eurot, mille võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on 609,22 eurot; - täiteasi nr 047/2015/20, algatatud 13.01.2015, so elatise võlg oktoober–detsember 2014, summas 532,50 eurot, laekumis ei ole toimunud, võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on 699,98 eurot; - täiteasi nr 047/2015/391, algatatud 21.04.2015, so elatise võlg 01.01.2015–31.03.2015, summas 585 eurot, laekumisi ei ole, võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on 763,88 eurot; - täiteasi nr 047/2015/748, algatatud 09.07.2015, so elatise võlg aprill–juuni 2015, summas 585 eurot, laekumisi ei ole, võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on 763,22 eurot; - täiteasi nr 047/2015/1166, algatatud 19.10.2015, so elatise võlg juuli–september 2015, summas 585 eurot, laekumisi ei ole, võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on 763,22 eurot. - täiteasi nr 047/2016/147, algatatud 19.01.2016 so elatise võlg 01.10.2015–31.12.2015, summas 585 eurot, laekumisi ei ole, kogunenud võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on 763,22 eurot; - täiteasi nr 047/2016/932, algatatud 11.07.2016, so elatise võlg 01.01.2016–30.06.2016, summas 1290 eurot, võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on 1616,96 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kohtuotsusega väljamõistetud elatise sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused ja T. P. võlgnevus koos täitemenetluse kuludega on kokku 8724,98 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohaldades viidatud täitemenetluse sätet, saab juhtimisõiguse peatada vaid põhjusel, et võlgnik ei ole tasunud elatist, kohtutäituri kulude tasumise võlgnevus ei too kaasa TMS § 1772 lg 1 p-des 1- 5 nimetatud õiguste ja lubade piiramist. 5.3 Kohtutäituri teabe kohaselt omab T. P. mootorsõiduki juhtimisõigust, juhiloa nr xxxxxxxx, Bkategooria, väljastatud 15.11.2006, kehtiv kuni 15.11.2016 (tl 21). Sissenõudja I. T. on 09.03.2016 kohtutäiturile saadetud e-kirjas andnud nõusoleku T. P. juhtimisõiguse peatamiseks (tl 23). Kohtutäitur on võlgnikule esitanud hoiatuse 24.03.2016, kus on ka selgitatud, et muuhulgas ka mootorsõiduki juhtimisõigus peatatakse juhul, kui võlgnik 30 päeva jooksul ei täida vähemalt ühte järgmist tingimust: tasub vähemalt ühe kuu elatise, sõlmib sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasutakse esimene osamakse, põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse peatamine on ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või õiguse peatamine takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut (tl 24). Hoiatus on võlgnikule kätte toimetatud 01.04.2016 ja võlgnik on meili teel esitanud vastuväited (tl-d 25-26). Eeltoodu alusel leiab kohus, et täidetud on ka hoiatuse esitamise eeldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks.

6.Kohtutäituri selgituste kohaselt on avaldus esitatud TMS § 1773 lg 1 p-de 1,2,4 alusel. Viidatud sätete kohaselt esitab kohtutäitur avaluduse juhul kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust (p 1); võlgnik on asunud pärast hoiatuse kättetoimetamist elatisnõuet täitma, kuid on mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt 30 päevaks (p 2); kohtutäitur ei ole veendunud võlgniku poolt käesoleva seadustiku § 1771 lõike 1 punkti 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses (p 4). TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi, kui võlgnik on pärast avalduse esitamist põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäituril ei ole võimalik arvestada võlgniku teiste alaealiste ülalpeetavatega ega muude vastuväites esitatud asjaolusid, kohtutäitur ei sõlmi 4(6)

kokkuleppeid ega esita kokkuleppe ettepanekuid. TMS § 1773 lg 1 p 4 sätestab muuhulgas, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse ka juhul, kui ta ei ole veendunud võlgniku poolt § 1771 lg 1 p 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses. Täitemenetluse seadustiku muutmise seletuskirjas on selgitatud, et juhul, kui kohtutäitur poel veendunud võlgniku esitatud põhjuse olemasolus või selle piisavuses, esitab ta kohtule avalduse TMS § 1773 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb kohtutäituril hinnata võlgniku poolt esitatud põhjuste olemasolu ja hinnata ka nende põhjuste piisavas mõjuvuses. Seletuskirjas on selgitatud sedagi, et maksegraafiku kokkuleppe võib sõlmida kohtutäituri vahendusel. Kui võlgnik sõlmib kokkuleppe otse sissenõudjaga, tuleb kokkulepe esitada kohtutäiturile. Kokkulepe peab olema kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus leiab, et kui kohtutäitur esitas 24.03.2016 võlgnikule hoiatuse, oleks saanud hoiatusse ka märkida, et võlgnikul tuleb tasuda elatist 215 eurot kuus või sõlmida elatise maksmises kokkulepe. Seletuskirjas on viidatud näitele (näide elatise maksmisest 160 eurot kuus), et kokkulepe võib sisaldada kokkulepet, et võlgnik ei tasu kogu summat, vaid osa jooksvalt maksmisele kuuluvast elatisest, seletuskirjas toodud näite puhul näiteks 100 eurot kuus. Selgitatud on sedagi, et kokkuleppe sõlmimisega ei loobu sissenõudja ühestki nõudest, seega saaks kokku leppida ka elatise võlgnevuse osade kaupa maksmises.

7.Kohus leiab, et võlgniku poolt kohtutäiturile esitatuid selgitused elatise mittemaksmiseks on põhjendatud ja piisavad. T. P. rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on temaga seotud isikutena märgitud kokku neli last, L. P. , sündinud xxxxxxxxxx, A. P. , sündinud xxxxxxxxxx, L. P.1 , sündinud xxxxxxxxxx, R. P. , sündinud xxxxxxxxxx. Seega on tõendamist leidnud võlgniku väide, et lisaks L. P. le on võlgnikul kohustused ka kolme alaealise lapse osas. Kohus märgib siinjuures, et kuigi alaealisele lapsele makstav elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, sätestab Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 teine ja kolmas lause, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus möönab, et olukorras, kus laste isal puudub tema enda väidete kohaselt sissetulek, seaks neljast lapsest ühele lapsele elatise miinimumulatuses maksmine teised kolm alaealist last halvemasse olukorda, kui elatist saava lapse. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et elulisest usutav ei ole võlgniku väide, et tema uus elukaaslane peab üleval nii teda, kolme alaealist last ja maksab ka kahe sõiduauto liisingut. Kohus leiab, et võlgnik on piisavalt põhjendanud ka juhtimisõiguse vajalikkust. Võlgnik on siinjuures esile toonud väited laste lasteaia kaugusest, mis asub elukohast 8,5 km, samuti vajadusega lastega arsti juures käia ja tööd otsida. Kohus möönab, et võlgniku väited, mille kohaselt ta vajab juhtimisõigust töö otsimiseks võivad olla küll usutavad, kuid võlgnik ei ole tööd otsinud piisavalt intensiivselt. Sellele viitab eelkõige võlgniku pikk töötu aeg so alates 2015 aastast. Kohus on seisukohal, et võlgniku juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Lähtuda tuleb täitedokumendist, milleks on Pärnu Maakohtu 20.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 2-08359, elatist tuli maksta kuni L. P.2 saamiseni so 26.07.2016. Seega on L. P.2 täisealiseks ja alates 27.07.2016 ei ole T. P. l kohustust elatise maksmiseks. Eelmärgitu ei tähenda, et T. P. l ei oleks kohustust tasuda elatise mittemaksmisest tekkinud eelnev võlgnevus. Seega isegi juhul, kui kohus leiaks, et kohtutäituri poolt esitatud avaldus on põhjendatud, tuleb silmas pidada TMS § 1775 lg 1 p 4, mille järgi lõpetab kohus määrusega 5(6)

võlgniku õiguse peatatuse, kui elatise maksmise kohustus on lõppenud. Kohus märkis, et T. P. l lõppes elatise maksmise kohustus viidatud kohtuotsuse järgi 26.07.2016.

8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuvastatud on TMS § 1774 lg 2 p 3 asjaolu, mille kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi, kui võlgnik on põhjendanud, et tema õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane ja elatise tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus ja õiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohtutäituri poolt esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
9.TMS § 1774 lg 6 järgi võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatamise ning temale õiguse ja loa andmise keelamise maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus jättis kohtutäituri esitatud avalduse rahuldamata ja viidatud sätte kohaselt ei saa menetlusosalised avalduse rahuldamata jätmise peale määruskaebust esitada.
10.TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 järgi on riigilõivu tasumisest on vabastatud kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel. Käesolevas asjas on avalduse esitanud kohtutäitur täitemenetluse seadustiku alusel, kes on riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohus leiab, et menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja