2-15-128696/12 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-15-128696 Elisa Eesti AS loovutas 02.12.2014 kostja vastase nõude põhisummas 1339,36 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 06.11.2012, kaks liitumislepingut ja kaks järelmaksuga vara müügilepingut, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Elisa Eesti AS on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summadele. Järelmaksulepingust tulenevalt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kliendilt kogu kauba eest tasumata järelmaksu summade korraga tasumist. Kuivõrd kostja rikkus oma kohustust ning ei tasunud kauba eest nõuetekohaselt vastavalt Elisa Eesti AS-i poolt esitatud arvetele, nõudis Elisa Eesti AS kostjalt kõigi tasumata järelmaksu summade tasumist. Kostja võlgnevus sisaldab ka käsitlustasu, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Nimetatud lepingute tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingute lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasud, mis on märgitud arvel nr 2006383668. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Põhjendav osa TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 06.11.2012 sõlmitud liitumislepingud nr 2147007 ja 2147032 ning järelmaksulepingud nr 2147007 ja nr 2147032 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 12.06.2012 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2005770507; 2005985545; 2006164806; 2006383668) eest tasumata 1339,36 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, järelmaksust, miinimumarvest ja käsitlustasust. Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimuste kohaselt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisal õigus nõuda kliendilt kogu vara tasumata järelmaksu korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu 63,91 eurot ja arvestada viivist järelmaksuga vara

Tsiviilasi nr 2-15-128696 müügilepingus märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja on avaldanud kohtule, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused ning kohus nõustub sellega, arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega. Kuna käsitlustasu 127,82 eurot + käibemaks 25,56 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 1185,98 eurot (1339,36-127,82-25,56). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis 0,15% päevas. Hageja poolt esitatud viivise arvestuse kohaselt (tlk 23) oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 2078,56 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 1185,98 eurot. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 2371,96 euro ulatuses, millest 1185,98 eurot on põhinõue ja 1185,98 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 88,55% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 88,55% ulatuses kostja kanda ja 11,45% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 275 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 309,93 eurot (88,55% 350 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 257,13 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.