XXXX ́i hagi XXXXja XXXX ́i vastu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
tehingu
nende Hageja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX); Hageja lepinguline esindaja Julia Vaganova (Juristibüroo Aleksandr Aronov ja partnerid OÜ; asukoht Rävala pst 6-202 Tallinn 10143; e-post [email protected]); Kostja I: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX); Kostja II: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX).
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXX ́i hagi XXXX ja XXXX ́i vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-8476 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kandis kohus käsutamise keelumärke Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX (aadress XXXX) kantud ja XXXX’i (isikukood XXXX) omandis olevale kinnisasjale XXXX (isikukood XXXX) kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja XXXX ́i kasuks XXXX menetluskulud summas 385 eurot ja XXXX’ilt summas 385 eurot.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1(4)
2-16-8476
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses on XXXX ́i hagi XXXXja XXXX ́i vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks.
2.Harju Maakohtu 06.06.2016.a määrusega rahuldas kohus XXXX ́i hagi tagamise taotluse ja kandis käsutamise keelumärke Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX (aadress XXXX) kantud ja XXXX’i (isikukood XXXX) omandis olevale kinnisasjale XXXX (isikukood XXXX) kasuks.
3.Hageja esitas 26.07.2016.a kohtule taotluse, milles soovib hagi tagasi võtta, kuna kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
5.Hageja soovib hagiavalduse tagasi võtta, kuna kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta seoses hagiavalduse tagasivõtmisega läbi vaatamata.
6.TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
7.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus jätab hagi seoses selle tagasivõtmisega läbivaatamata, leiab kohus, et Harju Maakohtu 06.06.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-8476 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kandis kohus käsutamise keelumärke Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX (aadress XXXX) kantud ja XXXX’i (isikukood XXXX) omandis olevale kinnisasjale XXXX(isikukood XXXX) kasuks, tuleb tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda.
9.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
10.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtulahendis, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtulahendi
2(4)
2-16-8476 tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtulahendi tegemist.
11.Hageja esindaja esitas 27.06.2016.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning TsMS § 174 lg 10 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad hagilt tasutud riigilõivus 300 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivus 50 eurot ja lepingulise esindaja kuludes summas 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 3,5h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku 770 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et tal puudub võimalus käibemaksu tagasiarvestamiseks. Kohtu põhjendused
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
14.Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Hageja avaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv kokku 350 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 300 eurot (tlk 30, maksekorraldus) ning hagi tagamise taotluselt 50 eurot (tlk 31, maksekorraldus), kokku 350 eurot. Vastava on kulu kandmine tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutustega.
15.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 3,5h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: hagiavalduse, tõendite kogumise taotluse ja hagi tagamise taotluse koostamine – 3,5h.
16.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude 3(4)
2-16-8476 koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
17.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 3,5h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (120 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 420 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 770 eurot (riigilõiv 350 eurot + lepingulise esindaja kulu 420 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hageja kasuks kostjalt I välja menetluskulud summas 385 eurot ja kostjalt II summas 385 eurot.
18.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.