Hageja: E. V. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja A. V. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Maia Ploom Kostja I: E. G. (isikukood xxxx) Kostja II: S. G. (isikukood xxxx) Kostjate lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 19.03.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta E. V. hagi E. G. ja S. G. vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded, poolte seisukohad ja menetluse käik
1.E. V. (hageja, laps) esitas 23.03.2022 Harju Maakohtule hagi E. G. (kostja I) ja S. G. (kostja II) (ühiselt kostjad, vanavanemad) vastu elatise nõudes. Hageja taotleb mõlemalt
kostjalt enda täisealiseks saamiseni igakuist elatist summas 107,82 eurot, mis muutub vastavalt PKS § 101 baassumma indekseerimise ja brutokuupalga muutuse ning lapsetoetuse suuruse muutmisega. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hageja isalt R. G. 01.04.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx hageja kasuks hageja täisealiseks saamiseni välja elatise võlg ja elatis 262 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 89,72% seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus. Isa lapsele elatist ei maksa. Täitemenetluses nr xxxx täidetav lapse elatise nõue isa vastu on 22.03.2023 seisuga 10 917,60 eurot (sh täitekulud). Lisaks on tema suhtes menetluses veel neli täiteasja. Elatise nõude rahuldamise perspektiiv täitemenetluses on ebatõenäoline, kuna isal puudub kinnisvara, vallasvara ja ametlik töökoht, samuti puuduvad pangakontodel rahalised vahendid. Seetõttu nõuab laps elatise maksmist vanavanematelt.
2.Kostja I esitas maakohtule 15.05.2023 e-kirja, milles selgitas, et ta on töötu, kostja II on raskelt haige ja tal on xxxx, lapse isa hakkas elatist maksma ning lapse ema takistab isal lapsega suhtlemast. Maakohtus 23.05.2023 toimunud istungil selgitasid kostjad, et isa on hagejale ülalpidamist andnud ning isa on kostjatele lubanud, et hakkab hagejale ülalpidamist andma. Kostjate majanduslik seisund ei võimalda neil enese tavalist ülalpidamist kahjustamata hagejale ülalpidamist anda.
3.Harju Maakohus rahuldas 12.09.2023 otsusega hagi. Maakohus tuvastas, et hageja on isa tütar, kelle kasuks on Harju Maakohtu 01.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr xxxx mõistetud isalt välja elatise võlg ning igakuine elatis. Isa ei ole kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel tasunud väljamõistetud elatusraha ajavahemikul 01.11.2019–03.03.2023 ning nõude jääk selle perioodi eest on 23.08.2023 seisuga 9114,87 eurot. Kostjad on hageja isa vanemad. Asjaolu kohta, et kostja I on töötu, ei esitanud kostjad ühtegi tõendit. Kohustatud isiku ajutine sissetuleku puudumine ei välista alaealise lapse ülalpidamise nõude rahuldamist. Kostjal II on küll tuvastatud töövõime puudumine, kuid töövõime puudumisest ei saa järeldada, et kostjal puuduks sissetulek või muu vara, mille arvel hagejale 107,82 euro ulatuses kuus ülalpidamist anda. Hageja on tõendanud, et isal oli pikaajaline elatise võlgnevus. Hagejal on PKS § 106 lg 2 alusel õigus nõuda ülalpidamist oma isa vanematelt, s.o kostjatelt. Hagi esitamise aja seisuga oli hagejal õigus nõuda elatist PKS § 101 kohaselt (miinimumelatis) 215,64 eurot. Hageja isa elatise maksmise kohustus on läinud üle kostjatele kui hageja vanavanematele. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, mis õigustaks elatise välja mõistmist kummaltki kostjalt erinevas summas, vaid hageja isalt üle läinud kohustus tuleb jagada kostjate vahel võrdselt.
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega saata asi maakohtule tagasi eelmenetluse staadiumis. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostjate taotluse määrata tähtaeg tõendite esitamiseks. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust, mh ei selgitanud maakohus pooltele tõendamiskoormist, kuid heitis otsuses kostjatele ette, et nende väited on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et eeldused elatise saamiseks asenduskohustusena on täidetud.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.10.2023 otsusega Harju Maakohtu 12.09.2023 otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Harju Maakohus pidas 07.06.2024 istungi. Hageja jäi esitatud nõude juurde ning kostjad seisukoha juurde, et isa täidab oma kohustusi lapse ülalpidamisel, ei ole põhjust nõuet kostjate vastu rahuldada. Perioodil 01.06.2023–23.05.2024 maksis isa elatist kokku 1572 eurot, samuti maksab ta jooksvalt igakuist elatist. Lapse isa töötab alates 15.02.2024 tunnitasuga 7 eurot 15 tööpäeva kuus, 13,5 tundi päevas. Hageja sõnul maksab isa ainult elatise võlga, kuid mitte igakuist elatist.
7.Hageja esitas 28.06.2024 seisukoha, milles rõhutab, et isa tasub elatise võlga, kuid ei maksa lapsele igakuist elatist. Elatise võlg on isalt 7690,82 eurot. Kostjad ei ole tõendanud, et neil
puudub võimalus hagejale isa eest igakuist elatist maksta. Kostja I töötab ja tal on väga hea sissetulek. Samuti kuulub kostjatele kinnistu asukohaga Xxxx ning kolmetoaline korter Xxxx.
8.Kohus kuulas pooled uuesti ära 27.02.2025 toimunud istungil. Hageja sõnul ei ole isa tasunud jooksvat elatist alates 2019. aastast, mistõttu on praegune elatise võlg juba 10 000 eurot. Kostjate hinnangul on võlgnevus tänaseks aga 4000 eurot. Kostjad leiavad, et hageja ei ole kasutanud kõiki võimalikke esmase elatisvõlgniku survestamise meetodeid, näiteks avaldust juhiloa ja isikut tõendavate dokumentide peatamiseks. Hageja selgituste kohaselt on ta seda esmakordselt 2020. aastal taotlenud ning taotleb seda iga kord, kui taotleb võla suurendamist. Kuna hageja isa töötab autojuhina, takistaks loa võtmine tal ka elatise maksmist. Hageja tõi välja, et isa 2024. aasta töötasudest peaks piisama, et maksma nii võlgnevust kui jooksvat elatist, kuna elatise nõue tuleb täita esmajärjekorras.
9.Hageja esitas 13.03.2025 kohtutäitur E. V. selgituse selle kohta, kuidas on peetud kinni hageja isa elatismakseid. Lisaks märkis hageja, et isal on veel teine laps, kelle ülalpidamises isa märkimisväärsel moel ei osale.
10.Kostjad esitasid 13.03.2025 Maksu- ja Tolliameti tõendi selle kohta, et hageja isale tagastatakse enammakstud tulumaksu1300 eurot. Samuti esitasid nad arvestuse, millest nähtub hageja isa elatisevõlg 27.02.2025 seisuga. Kostjad selgitasid, et tasuvad kahe eluasemelt kokku igakuiselt 950 eurot. Kostjale II tehtud sularaha sissemaksed pärinevad peamiselt kostja I ema pensionist, kes elab kostjatega samas majapidamises. Kostja II saab invaliidsustoetust 353 eurot kuus ning kostja I pensioni 475 eurot kuus.
11.Kohus kuulas pooled ära 19.03.2025 toimunud istungil. Hageja ei osanud selgitada, miks ei ole kohtutäitur hageja isa sissetulekult kinni pidanud suuremas ulatuses makseid. Kostjate hinnangul on hageja isa maksuvõlg 27.02.2025 seisuga 6078,73 eurot. Hageja arvutuste kohaselt tuleb isal maksta võlga 2,5 aastat, kui ta maksab iga kuu 262 eurot. Lisaks peab isa maksma ka 262 eurot jooksvat elatist. Seega on isalt raha kättesaamine võimatu. Hageja ei pea elatisest ilma jääma kostjate hüpoteegimaksete pärast. Kostjatel on võimalik elamiskõlblikku elu elada ka tagasihoidlikumates tingimustes. Kui Kostja II saab maksta pangale 950 eurot kuus, peab kostjate sissetulek olema oluliselt suurem kui nad seda üritavad väita. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg 6 sätestab, et kohus ei ole esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
14.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 2 järgi on teise astme ülenejad sugulased ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. PKS § 105 lg 2 kohaselt annab alanejate sugulaste ja
ülenejate sugulaste puhul ülalpidamist lähema astme sugulane enne kaugema astme sugulast. Juhul, kui vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või on seda ülemäära raske saavutada, annab lapsele ülalpidamist PKS § 106 lg 2 alusel ülalpidamist isik, kes seda on kohustatud tegema järgmisena. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus, kuid eelkõige peavad last ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus tuleb kõne alla siis, kui vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Muuhulgas võib vanavanemal tekkida kohustus last ülal pidada siis, kui vanema vastu esitatud elatisnõue on kohtus rahuldatud ja temalt on lapse kasuks elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p-d 15 ja 18).
15.Kohus on tuvastanud, et hageja on kostjate lapselaps. Hageja isa on R. G., kelle vanemad on kostjad. Harju Maakohtu 01.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr xxxx on R. G. mõistetud hageja kasuks välja elatisvõlg 1172 eurot ning alates 01.05.2020 lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatis 262 eurot, kuid mitte vähem kui 89,72% seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus (dtl 170). Viidatud otsuse alusel on algatatud täitemenetlus nr xxxx (dtl 176).
16.Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selle üle, kas R. G. hageja kasuks väljamõistetud elatise kättesaamine on võimatu ning kas hageja on elatise kättesaamiseks kasutanud ammendavalt kõiki võimalusi.
16.1.Hagi kohtusse esitamise ajaks oli hageja isal täitemenetlusest tulenev nõude jääk koos täitekuludega 10917,60 eurot (dtl 176). Kohtutäitur E. V. 22.03.2023 koostatud tõendist (dtl 176) nähtuvalt leidis kohtutäitur, et hageja isal puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Seetõttu pidas kohtutäitur nõude rahuldamise perspektiivi täitemenetluses väikseks ja ebatõenäoliseks. Kohtutäitur on samas tõendis toonud välja, et hageja isa ei oma kinnisvara ega ehitisregistri andmetel vallasvara. Hageja isale kuulub 2014. aastal registreeritud Honda CR-V, mille seisukord ja asukoht on teadmata. Maksu- ja Tolliameti andmetel hageja isa ametlikult ei tööta ning talle kuuluvad pangakontod on küll arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad (dtl 176).
16.2.Hageja esitas kohtule ka kohtutäitur E. V. samas täiteasjas 07.03.2025 koostatud vastuse (dtl 341-342). Kohtutäituri vastusest nähtub, et 07.03.2025 seisuga moodustab täitemenetluses sissenõutav summa kokku 6095,61 eurot, millest sissenõudja nõue on 5560,64 eurot. Kohtutäituri menetluses on üksnes elatise võlgnevus perioodi 01.11.2019–06.06.2024 eest. Kohtutäituri selgitustest nähtuvalt ei ole hageja nõudnud isalt täitemenetluses perioodilist elatist, mistõttu ei ole kohtutäituril võimalik sissenõudmisel rakendada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 1 sätestatud meedet, samuti pole hageja avaldanud soovi kordusenampakkumise läbiviimiseks, et müüa hageja isale kuuluv sõiduk. Kuna hageja ei ole esitanud perioodilise elatise nõuet, ei ole võimalik sundtäitmise meetmena kasutada mootorsõiduki juhtimisõiguse või dokumentide kehtivuse peatamist.
16.3.Kohtutäituri vastustest nähtuvalt ei ole hageja kasutanud kõiki võimalusi R. G. elatise sissenõudmiseks. Eelkõige ei ole need võimalused ammendunud põhjusel, et hageja ei ole taotlenud isalt täitemenetluses perioodilise elatisnõude täitmist, vaid nõudnud sisse üksnes tekkinud elatisevõlga. TMS § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 11 näeb ette aga sissetuleku arestimisel erisuse, kui sissenõue pööratakse täitmisele lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisele suunatud menetluses. TMS § 132 lg 11 lubab kohtutäituril arestida ka kuni pool TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekust või kui sissetulek jääb alla selle, kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Ka kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus menetluse ajal ülalpidamist andma kohustatud vanema suhtes on
toimunud täitemenetluses elatisvõlg otsuse tegemise ajaks suuremas osas tasutud ning hageja seaduslik esindaja ei ole astunud kõiki samme, et survestada teist vanemat elatist tasuma, puudub alus vanavanematelt elatise väljamõistmiseks (TlnRnKo 28.08.2024, 2-23-8376, p 41).
16.4.Kohtu hinnangul on kostjad menetluses tõendanud, et hageja isa on asunud enda ülalpidamiskohustust hageja ees täitma. Kostjad esitasid kohtule tõendi (dtl 190-196), mille kohaselt on hageja isa sõlminud töölepingu S OÜ-ga. Töölepingu kohaselt on hageja isa alustanud S OÜ-s täiskohaga tööd alates 15.02.2024, brutotöötasu suuruseks on 7 eurot tunnis. Kohtule esitatud hageja isa R. G.i kontoväljavõttest nähtub, et R. G.i kontole on 2024. aastal laekunud igakuine töötasu keskmiselt 1135,4 eurot (dtl 231-232). Kohtutäituri võlaarvestusest nähtuvalt on hageja isa alates 2023. aasta augustikuust enamasti järjepidevalt hageja ees tekkinud elatisvõlga tasunud (dtl 343). See, et hageja isal on käimas veel teisi täitemenetlusi, ei ole kohtu hinnangul antud juhul määrav, kuna elatisnõue täidetakse TMS § 8 lg 2 kohaselt täitemenetluses eelisjärjekorras enne teisi nõudeid. Hageja esitatud R. G.i teise lapse ema selgitus selle kohta, et R. G. on väga halb kohustuste täitja (dtl 356) ei tõenda, et R. G. kohustusi hageja ees täita ei suuda.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et hagejal on enda isalt ülemäära raske või võimatu ülalpidamist saada. Samuti ei ole hageja kasutanud ammendavalt võimalusi enda isalt elatise sissenõudmiseks. Kui hageja esitab kohtutäiturile igakuise elatise väljamõistmiseks täiendava täitmisavalduse, on kohtutäituril võimalik rakendada TMS § 132 lg 11 sätestatud meedet ning arestida isa sissetulek suuremas ulatuses, mis võimaldaks katta ka hageja perioodilisi ülalpidamiskulusid. Kuna eeldus vanavanematelt elatise väljamõistmiseks ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata väited ja tõendeid kostjate majandusliku seisundi kohta. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist ning hagi rahuldamata jätmise tõttu kulude lapse kanda jätmist. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.