Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja F ja lepinguline esindaja Maia Ploom Kostja I C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta C ja Q apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 12.09.2023 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2-23-4534 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y (hageja, laps) esitas 23.03.2022 Harju Maakohtule C (kostja I) ja Q (kostja II) vastu (ühiselt kostjad või vanavanemad) vastu hagi elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti tsiviilasjas nr 2-19-134177 lapse isalt Zlt (isa) hageja kasuks välja elatis 262 eurot kuus alates 01.05.2020, kuid mitte vähem kui 89,72% seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 24.07.2037. Isa ei maksa lapsele elatist. Täitemenetluses nr 022/2020/3613 täidetav lapse elatise nõue isa vastu on 22.03.2023 seisuga 10 917,60 eurot (sh täitekulud). Isal ei ole kinnisvara ega vallasvara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörates elatise võlgnevus täita. Isale kuulub sõiduk HONDA CR-V, 2014 registreerimisnumbriga XXXXXX. Isa ametlikult ei tööta. Isale kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Lisaks on isa suhtes algatatud veel neli täiteasja. Olukorras, kus isal puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, on elatise nõude rahuldamise perspektiiv täitemenetluses ebatõenäoline. Seetõttu nõuab laps perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 2 ja § 106 lg 2 alusel elatise maksmist vanavanematelt. Kostjate vastuväited
2.Kostjad esitasid maakohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks poole aasta võtta kostja II raske tervisliku seisundi tõttu. Maakohus taotlust ei rahuldanud.
3.Kostja I esitas maakohtule 15.05.2023 e-kirja, mis selgitas, et ta on töötu, kostja II on raskelt haige ja tal on keemiaravi seansid, lapse isa hakkas elatist maksma ning lapse ema takistab isal lapsega suhtlemast.
4.Maakohtus 23.05.2023 toimunud istungil selgitasid kostjad, et isa on hagejale ülalpidamist andnud, isa on kostjatele lubanud, et hakkab hagejale ülalpidamist andma ning kostjate majanduslik seisund ei võimalda neil hagejale ülalpidamist anda, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
2-23-4534 Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 12.09.2023 otsusega hagi ning mõistis kummaltki kostjalt hageja kasuks välja elatise 107,82 eurot kuus alates 23.03.2023 kuni 24.07.2037. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja ema pangakontole. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
5.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud. Hageja on isa tütar. Isalt mõisteti 01.04.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-134177 hageja kasuks välja elatise võlg ning elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni. Isa ei ole kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel tasunud väljamõistetud elatusraha ajavahemikul 01.11.2019–03.03.2023 ning nõude jääk selle perioodi eest on 23.08.2023 seisuga 9114,87 eurot. Isal ei ole kinnisvara ega vallasvara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudesumma rahuldada. Isale kuulub sõiduk HONDA CR-V, 2014 registreerimisnumbriga XXXXXX. Isa ametlikult ei tööta. Isale kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Isa suhtes on menetluses veel neli täiteasja. Kostjad on hageja isa vanemad.
5.2.Asjaolu kohta, et kostja I on töötu, ei esitanud kostjad ühtegi tõendit. Kohustatud isiku ajutine sissetuleku puudumine ei välista alaealise lapse ülalpidamise nõude rahuldamist.
5.3.Keemiaravi kuuri läbimise tõendamiseks on kostjad esitanud tõendi, kuid kuus kuud kestvast keemiaravi kuuri läbimisest ei saa teha järeldust, et kostjal puuduks sissetulek või muu vara, mille arvel hagejale ülalpidamist anda. Keemiaravi seanss ei vabastada kostjat elatise maksmise kohustusest. Kostjal II on küll tuvastatud töövõime puudumine, kuid töövõime puudumisest ei saa järeldada, et kostjal puuduks sissetulek või muu vara, mille arvel hagejale 107,82 euro ulatuses kuus ülalpidamist anda. Sissetulekute puudumisele ei ole kostjad ka ise tuginenud. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on kostja II igakuine sissetulek 1140 eurot ning kostjatel tuleb teenindada iga kuu laenu 850 euro ulatuses. Kuigi need väited on tõendamata, järeldub kostjate väidetest, et kostjal II on sissetulek ning tõend töövõime puudumise kohta ei tähenda sissetulekute puudumist. Kostjad kinnitasid kohtuistungil, et neile kuulub maja ja korter. Kostja II halvale tervislikule seisundile ja majanduslikule olukorrale on hageja vastu vaielnud.
5.4.Hageja on tõendanud, et hageja isal (kostjate pojal) oli pikaajaline elatise võlgnevus, sh varasemate aastate eest, hagi esitamise seisuga 9114,87 eurot ning isa ei ole kohtutäituri vahendusel tasunud väljamõistetud elatusraha ajavahemikul 01.11.2019–03.03.2023. 22.03.2023 kontoväljavõttest nähtuvad kolm elatise makset tuleb võlaõigusseaduse § 88 lg 6 p 1 alusel tasutuks varasema perioodi eest kui see, mille eest nõuab hageja elatise tasumist siinses asjas kostjatelt.
5.5.Ükski õigusnorm ei anna kostjatele õigust keelduda elatise maksmisest, sest ema takistas isal lapsega suhtlemist.
5.6.Kuna hageja isa ei ole kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel tasunud väljamõistetud elatusraha ajavahemikul 01.11.2019–03.03.2023 ning nõude jääk selle perioodi eest on 23.08.2023 seisuga 9114,87 eurot, on hagejal PKS § 106 lg 2 alusel õigus nõuda ülalpidamist oma isa vanematelt, s.o kostjatelt.
2-23-4534
5.7.Hagi esitamise aja seisuga oli hagejal õigus nõuda elatist PKS § 101 kohaselt (miinimumelatis) 215,64 eurot, mis on leitud järgmiste arvnäitajate alusel. Elatise baassumma oli 209,20 eurot (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisatakse 3% keskmisest sissetulekust, 46,44 eurot (1548 × 0,03; PKS § 101 lg 4), mis teeb elatise summaks 255,64 eurot (46,44 + 209,20). Sellest summast tuleb maha arvata pool lapsetoetusest, s.o 40 eurot (PKS § 101 lg 5). Elatise summaks jääb 215,64 eurot.
5.8.PKS § 106 lg 2 alusel on hageja isa elatise maksmise kohustus läinud üle kostjatele kui hageja vanavanematele. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, mis õigustaks elatise välja mõistmist kummaltki kostjalt erinevas summas, vaid hageja isalt üle läinud kohustus tuleb jagada kostjate vahel võrdselt. Seega on hagejal õigus nõuda kummaltki kostjalt poolt 215,64 eurost, s.o 107,82 eurot kummaltki kostjalt. Apellatsioonkaebus
6.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega saata asi maakohtule tagasi eelmenetluse staadiumis.
6.1.Kostjad ei saanud maakohtu menetluses esitada hagile nõuetekohast vastust. Kostjatel ei olnud lepingulist esindajat ja kostja II viibis keemiaravil.
6.2.Kuna asjas oli eelmenetlus pooleli, palusid kostjad 23.08.2023 toimunud kohtuistungil anda maakohtul kostjatele täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks. Maakohus jättis kostjate taotluse rahuldamata, kuna leidis, et kostjate istungil esitatud vastuväited olid esitatud hilinemisega. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostjate taotluse määrata tähtaeg tõendite esitamiseks.
6.3.Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust, mh ei selgitanud maakohus pooltele tõendamiskoormist, kuid heitis otsuses kostjatele ette, et nende väited on tõendamata. Kuna kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud eelmenetlus asjas lõppenud, tuli maakohtul anda kostjatele võimalus esitada täiendavaid tõendeid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg 1). Maakohus märkis alles kohtuistungil, milliseid tõendeid tuleks esitada.
6.4.Maakohus jagas ka tõendamiskoormise ebaõigesti. Hagejal tuleb esmalt tõendada, et kohtuotsust, millega elatis isalt välja mõisteti, ei ole võimalik täita või et see on ülemääraselt raske. Kostjad on esitanud vastuväite, et isa täidab oma ülalpidamiskohustust ja hageja ei ole raha saamist eitanud. Hageja ei ole tõendanud, et eeldused elatise saamiseks asenduskohustusena on täidetud.
6.5.PKS § 106 lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Selline asenduskohustus tekib vanavanemal PKS § 106 lg 2 järgi juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on vanemalt ülemäära raske saavutada. Eelkõige tekib vanavanemal osundatud sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Lapse isa on suuteline ülalpidamist andma ning laps saab isalt ülalpidamist. PKS 106 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud.
2-23-4534
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebus on tähtaegne. Samuti vastab kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse. Asi tuleb lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei tee otsustust hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
8.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamise saatmise tingib otsuse ebapiisav põhjendamine, enne otsuse tegemist tõendamiskoormuse määratlemata jätmine ja eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmata jätmine. Need on olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi.
9.Maakohus ei ole olulises ulatuses täitnud eelmenetluse ülesandeid. TsMS § 392 lg 1 p-de 1– 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja lisaks nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 329 lg-st 3 tulenevalt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. TsMS § 351 lg 1 alusel arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. TsMS § 351 lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohus peab selgitama pooltele, milline on hageja ja kostjate tõendamiskoormus esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja vastuväite kohaldamise eeldused. Kohtul on eelmenetluses kohustus tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata isegi siis, kui menetlusosaline ise pole osanud taotleda vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma väidete tõendamiseks. Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).
10.Kostjatel ei olnud maakohtu menetluses kuni 31.07.2023 lepingulist esindajat ning kostjad ei valda piisavalt eesti keelt. Kostjad viitasid nii esindaja kui ka tõlgi vajadusele (dtl 78). Samuti oli kostja II tervislik seisund halb (dtl 48, 50 ja 102). Seetõttu ei ole ringkonnakohtul veendumust, et kostjad said aru neile menetlusega kaasnevatest kohustustest. Kostjad selgitasid kohtuistungil maakohtus, et ei saanud aru, et peavad hagile vastama (dtl 116, ajamärk 00:05:53). Kostja I 15.05.2023 e-kiri ei vasta hagi vastusele esitatud vormi- ja sisunõuetele (TsMS § 336 lg 1 teine lause ja § 394 lg 2). Samuti ei ole asjas sisuliselt toimunud eelmenetlust, mh ei olnud pooltele eelnevalt selgitatud, millised on need olulised asjaolud, millest kohus lähtub otsuse tegemisel ja milline on menetluses tõendamiskoormis või vajadus esitada tõendeid. Seetõttu võisid kostjad olla arusaamisel, et kohus täidab eelmenetluse ülesandeid kohtuistungil ning kostjatel on võimalik veel tõendeid esitada. TsMS § 351 ja § 392 ei keela kohtul täita eelmenetluse ülesandeid ka kohtuistungil.
2-23-4534
11.Menetlusse võtmise määrusega ei ole maakohus selgitamiskohustust täitnud (dtl 46–47). Selgitamiskohustuse (TsMS § 392) tulemusena peab menetlusosalistele selgeks saama, millistel asjaoludel on vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, millised nendest asjaoludest on vaidluse all ning kuidas jaguneb tõendamiskoormis. Tõendamiskoormise jaotust ei ole vaja selgitada üksnes siis, kui õigusküsimus on sedavõrd selge ja tõendamiskoormis pooltele kohtu arvates ka selgituseta ilmselgelt arusaadav (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15). Alles pärast seda, kui pooled on asja lahendamiseks vajalikud asjaolud esile toonud, on selge, millised asjaolud on vaidlusalused ning vajavad tõendamist. Asja lahendamiseks vajalikud asjaolud selguvad aga pooltele pärast kohtu selgitamiskohustuse täitmist, kui kohus on selgitanud nõude ja vastuväite eeldusi ning tõendamiskoormist.
12.Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei saanud maakohus otsust TsMS § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendada. Tulenevalt TsMS § 392 lg 1 p-dest 1–4 tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel mh selgitada välja kostjate vastuväited hagile ja võimaldada kostjatel esitada tõendeid.
13.Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu rikkumised tingivad apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
14.TsMS § 646 alusel asja lahendades ei saa ringkonnakohus hinnata maakohtu otsuse faktilist ja tõenduslikku külge.
15.Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuste põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648) (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).
16.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.