Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn), lepinguline esindaja Carlo Kask (XXX), nõustaja C.Y Kostja: L.X (isikukood XXX; registrijärgne elukoht Pärnu linn, Pärnu maakond, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt L.X (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) kasuks poolte vahel 12.09.2022 sõlmitud liitumislepingutest tele- ja internetiteenuse osutamiseks ja 12.09.2022 sõlmitud vara üürilepingutest tulenev põhivõlgnevus 392,68 eurot, sissenõudmiskulu 30,00 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 149,79 eurot.
Välja mõista kostjalt L.X hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis põhinõudelt (392,68 eurot) alates 31.10.2024.a. kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,065% päevas.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Mõista välja kostjalt L.X hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud summas 280 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabi kulud 105 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot)).
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse 1
2-24-120393 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule (Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused
1.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
2.Elisa Eesti AS esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 556,14 euro saamiseks. Kohus tegi 03.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 18.10.2024 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus palus 21.10.2024 esitada hagiavaldus ettenähtud vormis, mh tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas 30.10.2024 hagiavalduse, mille kohus jättis 09.01.2025 puuduste tõttu käiguta. Hageja esitas 15.01.2025 täiendatud hagiavalduse.
3.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 12.09.2022 sõlmitud liitumislepingutest tele- ja internetiteenuse osutamiseks ja 12.09.2022 sõlmitud vara üürilepingutest. Hageja on täitnud omapoolsed lepingulised kohustused: osutanud tele- ja internetiteenuseid ning andnud kostja kasutusse seadmete üürilepingutes nimetatud esemed ja koostanud ning esitanud kostjale tasumiseks arved. Kostja ei tasunud temale esitatus arveid tähtaegselt ega tagastanud lepingute hageja poolt erakorralise ülesütlemise järel hagejale seadmeid Elisa Elamuse digiboks ja Üle õhu koduinterneti 4G ruuter B535 R. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 392,68 eurot, sissenõudmiskulu 30,00 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 149,79 eurot ja lisanduv viivis alates 31.10.2024.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas. 2
2-24-120393
4.Kohus võttis hagi 27.01.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
5.Kostjale on hagimaterjalid ja 27.01.2025 määrus kätte toimetatud 20.02.2025 TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel saatmisega kostja poolt hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule avaldatud e-posti aadressile. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (06.03.2025) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
7.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
8.TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 484 2 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Hageja taotleb seoses hagi esitamisega mõista kostjalt välja õigusabikulud seoses tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamisega summas 85 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul vastab õigusabikulu asja mahule ja keerukusele ning on põhjendatud ja vajalik. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 280 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 85 eurot (käibemaksuta) lepingulise esindaja tasu 3
2-24-120393 hagimenetluses. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
9.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
17.detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
10.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.