Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur Mari Männiko hagi Osaühingu Oscarrehvid vastu töövõtulepingu garantiiperioodi tagatise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
17 737,50 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Oscarrehvid apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis, registrikood 10876979) pankrotihaldur Mari Männiko (isikukood XXXXXXXXXXX, büroo asukoht Tallinn) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Oscarrehvid (registrikood 10667231, asukoht ), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ain Alvin ja advokaat Marko Pikani
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 09.10.2015 otsus tühistada. Teha uus otsus.
4.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) pankrotihalduri kanda Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) pankrotivara arvel.
1(9)
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.11.2014 esitas Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis, ka töövõtja, võlgnik) pankrotihaldur Mari Männiko (hageja) maakohtule Osaühingu Oscarrehvid (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 15 000 eurot ja viivise alates hagi esitamisest.
2.Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) töövõtjana ja kostja tellijana sõlmisid 29.05.2012 töövõtulepingu. Töövõtulepingu alusel tehtud tööd on lõplikult üle antud 09.04.2013. Lepingu p 7.2.4 kohaselt oli kostjal õigus ehitusperioodi aegse tagatisena kinni pidada 10% igast hageja esitatavast arvest. Ehitusperioodi aegne tagatis kuulus lepingu p 7.2.4 kohaselt tööde lõpliku üleandmise akti allkirjastamisest alates 7 päeva jooksul tagastamisele.
3.18.04.2013 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) jättis kostjale esitamata pangagarantii, aga kostja võis garantiiajaks enda valdusse jätta lepingu p 7.2.4 alusel kinni peetud summast (tagatisest) 15 000 eurot. Kokkuleppe p 1 kohaselt kestab garantiiperiood 09.04.2013 kuni 09.04.2015. Kostja ei ole esitanud avaldust garantiisumma tasaarvestamiseks. Kostja ei esitanud Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamata jätmise vaidlustamise hagi. Kostjal ei ole enam võimalik võimalikust garantiijuhtumist tulenevat nõuet esitada, seega kostja peab hagejale tasuma 15 000 eurot.
4.Alternatiivselt, kostjal on langenud ära alus 15 000 euro enda käes hoidmiseks ning kostja on alusetult rikastunud. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Töövõtulepingu p 6.1.1 kohaselt pidid tööd olema valmis hiljemalt kuue kuu jooksul ehitusloa saamisest. Ehitusluba väljastati 28.05.2012. Kuivõrd Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, oli kostja sunnitud 14.03.2013 töövõtulepingu ühepoolselt lõpetama. 09.04.2013 tööde üleandmise vastuvõtmise akti lisades 1 ja 2 fikseeriti vaegtööd ja nende mittevastavuste likvideerimise tähtajad, muu hulgas Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) kohustus teostada ka „Asfalteerimise tööd“ tähtajaga 31.05.2013.
2(9)
7.Kuna töövõtja hoidis kohustuste täitmisest kõrvale ja seisuga 31.05.2013 polnud astunud ühtegi sammu vaegtööde ja puuduste kõrvaldamiseks, pöördus kostja 18.06.2013 tema poole e-kirjaga, märkides muu hulgas, et „Töövõtja käitumisest ja tegevusetusest ilmneb, et Töövõtjal ei ole plaaniski nimetatud lisades kirjeldatud töid teostada“. Kostja informeeris Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis), et kostja on sunnitud tellima tööd kolmandatelt isikutelt ja nõudma vastavad kulud sisse Aktsiaseltsilt BASIC Ehitus (pankrotis). Töövõtja mingeid vastuväiteid ei esitanud ega avaldanud mis tahes viisil, et kavatseb aktis märgitud tööd ise teostada. Asfaldi- jm seonduvate tööde teostamiseks sõlmis kostja 03.07.2013 töövõtulepingu OÜ-ga InfraRoad, kes teostas asfalteerimistööd. Hinnapakkumise kohaselt oli OÜ InfraRoad teostatud tööde hinnaks 64 908,58 eurot + käibemaks. Vastavate tööde jääkmaksumuseks Aktsiaseltsiga BASIC Ehitus sõlmitud töövõtulepingu järgi ja teostatud tööde akti 12-055 nr 13 järgi oli kokku 47 061 eurot + käibemaks.
8.Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) kohustuseks oli muu hulgas ventilatsioonitööde teostamine, mis hõlmas jahutusseadmete paigaldust. Jahutusseadmed tellis Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) REFKliima OÜ-lt, kuid jättis arved seadmete tarnijale tasumata. 28.05.2013 hooldus- ja kontrolltööde teostamisel selgus, et jahutusseadmete mikrokiibid (mis koordineerivad süsteemi tööd) on defektsed. Ilma mikrokiipideta ei ole võimalik kõnealuseid seadmeid kasutada. Garantiikorras seadmete korda tegemine oli aga välistatud, kuivõrd sai selgeks, et Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) ei olnud REFKliima OÜ-le seadmete eest tasunud. Kõik eelviidatud asjaolud on tuvastatud kriminaalmenetluse käigus Politsei- ja Piirivalveameti poolt. Kuna töövõtja, olenemata lubadustest, jahutusseadmetega seonduvat probleemi ei lahendanud ega ka vaielnud vastu garantiisumma kasutamisele puuduste kõrvaldamiseks, teavitas kostja 05.06.2013 e-kirjas Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis), et kasutab kliimaseadmete töökorda saamiseks garantiisummat, ning tellis seejärel vajalikud seadmed ja paigalduse Alansi Kivi OÜ-lt, tasudes viimasele kokku 7046,40 eurot.
9.Kostja on õiguspäraselt kasutanud kogu garantiisumma kolmandatele isikutele tasumiseks Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) poolt täitmata kohustuste täitmise eest. Garantiisumma kasutamine toimus vastavalt kokkuleppe tingimustele ega eeldanud eraldi tasaarvestuse avalduse esitamist.
10.Isegi kui garantiisumma kasutamine eeldaks tasaarvestuse avalduse esitamist, ei piiraks PankrS regulatsioon antud juhul kostja õigust nõudeid kohtumenetluse käigus tasaarvestada. Kostja tasaarvestab nõuded. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus 09.10.2015 otsusega rahuldas hagi, mõistis välja kostjalt hageja kasuks 15 000 eurot ja viivise põhinõudelt (15 000 eurolt) 0,05% iga viivitatud kalendripäeva eest alates 12.11.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 2515,20 eurot, otsustas, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, ning mõistis välja kostjalt riigituludesse riigilõivu 700 eurot ja tasumisega viivitamise korral riigilõivult viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.29.05.2012 sõlmisid Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) töövõtjana ja kostja tellijana töövõtulepingu kostja rehvikeskuse asukohaga Läike tee 8, Peetri külas,
3(9)
Harjumaal ehitustööde teostamiseks (tl 13). Lõppüleandmis-vastuvõtu akti nr 13/003 alusel on tehtud tööd on üle antud 09.04.2013 (tl 124). Lõppüleandmis-vastuvõtu akti lisas 1 fikseeriti vaegtööd (tl 125) ning lisas 2 lõppülevaatuse käigus avastatud puudused (tl 126). Töövõtulepingu punkti 7.2.4 kohaselt oli kostjal õigus ehitusperioodi aegse tagatisena kinni pidada 10% igast Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) esitatavast arvest. Ehitusperioodi aegne tagatis kuulus lepingu p 7.2.4 kohaselt tööde lõpliku üleandmise akti allkirjastamisest alates 7 päeva jooksul tagastamisele. 18.04.2013 sõlmisid töövõtja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) jätab kostjale esitamata pangagarantii, kostja võib tasaarveldada töövõtulepingus kokku lepitud garantii summa 15 000 eurot lepingu punktis 7.2.4. nimetatud töövõtjalt kinni peetud ning tasumisele kuuluvast summast (tl 19).
13.22.01.2014 kuulutas Harju Maakohus välja Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) pankroti ning nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Mari Männiko (tl 20). 07.10.2014 esitas pankrotihaldur kostjale garantiisumma tagastamise nõude, kuivõrd garantiijuhtumit ei toimunud ning kostjal ei ole pankrotimenetluses tunnustatud nõuet (tl 59). Kostja keeldus 13.10.2014 e-kirjas garantiisumma tagastamisest (tl 59). Pankrotihaldurile 21.03.2014 esitatud teate kohaselt on kostja garantiisummast maha arvestanud garantiiajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks kulunud 7046,40 eurot (tl 35).
14.18.04.2013 sõlmitud kokkuleppe punkt 2 sätestab, et „juhul kui töövõtulepingu nr. 105 objektiks oleva Läike tee 8-ga ilmneb garantiiajal garantiipuudusi, siis võib tellija mistahes ajahetkel ja ühepoolselt, ilma tellija nõusolekuta kasutada tema käsutuses olevat 15 000 eurot sihtotstarbeliselt ning vastavalt kokkuleppe punktile 3 kõrvaldab töövõtja ehitustööde tegemise ja garantiiaja kestel ilmnenud või tekkinud lepingu tingimustele mittevastavused omal kulul võimalikult kiiresti pärast nende avastamist. Kõrvaldamise tähtaeg lepitakse kokku kahepoolselt allkirjastatud protokollis. Kui töövõtja keeldub sellisele protokollile alla kirjutamast või ei kõrvalda mittevastavusi õigeaegselt, on tellijal õigus mittevastavused ise kõrvaldada ning tasaarvestada see garantii summast.
15.Vaegtööde akt ei ole samastatav kokkuleppe punktis 3 nimetatud protokolliga (tl 168). 18.06.2013 teade töövõtjale ja kliimaseadme töökorda saamiseks tehtud kulutuste osas 05.06.2013 e-kiri töövõtjale ei ole tasaarvestuse avaldused. Juhul kui poolte tahe oleks suunatud sellele, et tasaarvestuse õiguse tekkimise aluseks on ajaliselt varem koostatud akt, poleks uue kokkuleppe sõlmimine millegagi põhjendatud. Tingimuslik tasaarvestuse avaldus ei ole VÕS § 198 lg 1 sätestatust tulenevalt lubatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pärast 22.01.2014 Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) pankroti väljakuulutamist ning ka pärast nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmata jäänud nõudeavalduse esitamist (tl 53, 59) ei ole pankrotihaldurile kostja poolt esitatud tõendeid garantiijuhtumi toimumise kohta.
16.Kuivõrd kostjal puudub õigus garantiisumma kasutamiseks, peab kostja selle hagejale tagastama. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud.
17.Ka viivis alates 12.11.2014 kuulub väljamõistmisele lepingu punktis 9 kokkulepitud määraga 0,05% iga viivitatud kalendripäeva eest.
4(9)
18.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus summas 2515,20 eurot vastab asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
20.Maakohus ei ole analüüsinud tõendeid ja neile tuginevaid väiteid. Maakohus ei ole oma järeldusi motiveerinud. Maakohus on jätnud hindamata nõude aluseks oleva kokkuleppe sisu, kvalifitseerimata õigussuhte ja käsitlemata, kas nõue on tekkinud ja õiguslikult põhjendatud olukorras, kus pooled ei vaidle, et objektil olid teostamata tööd ja esinesid puudused, mille kõrvaldamiseks kostja on garantiisumma ära kasutanud.
21.18.04.2013 kokkuleppe preambuli teises lõigu kohaselt saaks kokkuleppe alusel hagejal olla garantiisumma tagastamise nõue vaid juhul, kui töövõtja oleks garantiiaja jooksul puudused oma kuludega kõrvaldanud. Vaidlust ei ole selles, et Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) puudusi ei kõrvaldanud. Maakohus ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud.
22.Kostja soovis, et kokkuleppe alusel peab garantiisummat olema võimalik kasutada samadel põhimõtetel nagu töövõtulepingus sätestatud pangagarantiid (nn first-demand garantii). Kostja tugines Aktsiaseltsile BASIC Ehitus (pankrotis) saadetud teadetes kokkuleppe punktile 2, milles on sätestatud, et kostja võib mistahes ajahetkel ja ühepoolselt kasutada tema käsutuses olevat garantiisummat. Maakohtu järeldus, nagu poleks garantiijuhtumeid esinenud, on ebaõige. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kliimaseadmetel ilmnenud defektid ja töövõtja tegemata asfalteerimistööd ei ole garantiijuhtumiks. Kokkuleppe punktist 3 nähtub ja ei ole vaidlust, et garantiisummat võis kasutada nii lõppakti lisades fikseeritud kui ka hiljem tekkinud puuduste kõrvaldamiseks.
23.Ebaõige on maakohtu viide, nagu puuduks poolte vahel vaidlus, et kokkuleppe punktis 3 märgitud protokolli ei ole koostatud. Vaegtööde teostamise ja puuduste kõrvaldamise tähtajad fikseeriti protokollis lõppakti lisadena 09.04.2013. Aluse garantiisumma kasutamiseks annab asjaolu, et töövõtja keeldus puuduste kõrvaldamisest.
24.Kokkuleppe sõnastusest tulenevalt ei olnud tasaarvestusavalduse esitamine vajalik. Maakohtu järeldus on ebaõige. Kui garantiisumma kasutamine eeldaks tasaarvestusavalduse esitamist, võis seda teha kohtumenetluse käigus. Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu piiraks PankrS antud juhul kostja õigust nõudeid tasaarvestada. Vastustaja seisukoht
25.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
5(9)
Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
27.Poolte vahel ei olnud vaidlust järgmistes asjaoludes: 29.05.2012 sõlmisid Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) töövõtjana ja kostja tellijana töövõtulepingu rehvikeskuse, asukohaga Läike tee 8, Peetri küla, Harjumaa, ehitustööde teostamiseks (I kd, tl 13); 14.03.2013 e-kirjaga (I kd, tl 121) lõpetas kostja lepingu (ütles üles); Lõppüleandmis-vastuvõtu akti nr 13/003 alusel on tehtud tööd töövõtja poolt kostjale üle antud 09.04.2013 (I kd, tl 124). Üleandmisakti lisas 1 fikseeriti vaegtööd (I kd, tl 125) ning lisas 2 lõppülevaatuse käigus avastatud puudused (I kd, tl 126); 18.04.2013 sõlmisid Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) ja kostja kokkuleppe (I kd, tl 19), mille kohaselt Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) ei esita kostjale töövõtulepingus kokkulepitud pangagarantiid 15 000 eurot ja poolte kokkuleppel võib kostja garantii summa tasaarveldada töövõtulepingu p-s 4.2.4 nimetatud töövõtjalt kinnipeetud ja tasumisele kuuluvast summast.
28.Maakohus on Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) ja kostja vahelise õigussuhte õigesti kvalifitseerinud töövõtulepinguna (VÕS § 635 lg 1).
29.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on kohustatud garantiisumma 15 000 eurot 18.04.2013 kokkuleppe alusel hagejale tasuma. Vastavalt 18.04.2013 kokkuleppele tasutakse garantiisumma töövõtjale peale garantiiaja lõppu, kui töövõtja on kõrvaldanud oma kuludega garantiiaja jooksul tekkinud parandustööd. Kostja leidis, et tal oli õigus garantiisumma arvel kõrvaldada garantiiperioodil ilmnenud puudused ja vastuvõtuakti lisas 1 kokkulepitud tähtajaks kõrvaldamata vaegtööd.
30.Kolleegium leiab, et maakohus on 18.04.2013 kokkulepet ebaõigesti tõlgendanud (kd I tl 19). VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 p 4 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada muuhulgas lepingu olemust ja eesmärki. Kolleegiumi arvates tuleb 18.04.2013 kokkulepet tõlgendada koosmõjus 29.05.2012 töövõtulepinguga. Lepingupooled on käsitlenud 18.04.2013 kokkulepet 29.05.2012 töövõtulepingu garantiikokkuleppe muutmisena. 29.05.2012 töövõtulepingu p 6.1.11. järgi oli töövõtja kohustatud omal kulul kõrvaldama 1 kuu jooksul kõik töövõtja süül tekkinud tööde mittevastavused lepingule, mis ilmnevad garantiiaja kestel. Garantiiaeg algab tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamise päevale järgnevast päevast ja kestab 24 kuud. 29.05.2012 lepingu p
6.1.12.järgi pidi töövõtja esitama lepingust tulenevatele nõuetele vastava töö üleandmisel ning selle vastuvõtmisel tellija poolt lõppakti alusel tellijale panga garantiikirja summas 15 000 eurot, mis on töövõtulepingu punktis 6.1.11. nimetatud garantiiaja tagatiseks ja mis kinnitab panga tagasivõtmatut kohustust tasuda tellija kasuks nimetatud rahasumma koheselt pärast vastavasisulise kirjaliku nõude esitamist tellija poolt. Töövõtulepingu p 7.2.4. kohaselt oli kostjal õigus ehitusperioodi aegse tagatisena kinni pidada 10% igast Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) esitatavast arvest. Ehitusperioodi aegne tagatis kuulus lepingu p 7.2.4. kohaselt tööde lõpliku
6(9)
üleandmise akti allkirjastamisest alates 7 päeva jooksul töövõtjale tagastamisele. Pooled olid ühel meelel, et 18.04.2013 kokkuleppega muudeti 29.05.2012 lepingu p
6.1.12.ja asendati pangagarantii tellija õigusega pidada tagatisena garantiiaja jooksul kinni Aktsiaseltsile BASIC Ehitus (pankrotis) tasumisele kuuluvast summast 15 000 eurot. Arvestades eeltoodut tuleb tagatisena jäetud 15 000 euro kostja poolt hagejale tasumise kohustuse üle otsustamisel lähtuda lisaks 18.04.2013 kokkuleppele ka 29.05.2012 töövõtulepingu p-st 6.1.12.
31.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et garantiina kostja kätte jäetud 15 000 eurot võis kostja kasutada ainult siis, kui lepingupoolte vahel oli sõlmitud 18.04.2013 kokkuleppe p 3 järgi ühine protokoll ja kostja on vaegtööde kõrvaldamise kulutuste nõude osas teinud töövõtjale tasaarvestusavalduse. Kolleegiumi arvates garantiiajal ehituses ilmnenud puuduste kõrvaldamist ja selle eest tasumist reguleerib 18.04.2013 kokkuleppe p 2, mille kohaselt võis tellija mistahes ajahetkel ja ühepoolselt, ilma tellija nõusolekuta kasutada tema käsutusse jäetud summat sihtotstarbeliselt. Seega olid lepingupooled kokku leppinud, et garantiiajal tekkinud puuduste kõrvaldamise kulud oli õigus tellijal maha arvestada garantiisummast ilma töövõtja nõusolekuta ja tasaarvestuse avalduse tegemiseta. Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti tõlgendanud 18.04.2013 kokkuleppe p 3. Eelviidatud punktist ei järeldu, et garantiiajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks oleks pidanud pooled leppima kokku eraldi protokollis. Punkti 3 järgi pidi kokku lepitama protokolliga ainult puuduste kõrvaldamise tähtajas ja juhul, kui töövõtja keeldus protokolli sõlmimast, siis võis kostja vea ise kõrvaldada ja tasaarveldada kulutused garantiisummast. Selliselt on tõlgendanud 18.04.2013 kokkuleppe p 3 ka kostja oma vastuväidetes hagile. Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas ka töövõtulepingu punktis 6.1.12. toodud pangagarantii kasutamise tingimustega, mille kohaselt oli kostjal õigus garantiisummat kasutada ilma töövõtja nõusolekuta.
32.Kostja vastuväidete kohaselt ilmnesid pärast 09.04.2013 toimunud tööde vastuvõtmist vead ehitise ventilatsioonisüsteemis. Kostja vastuse kohaselt (I kd, tl 110) teavitati veast töövõtjat, kuid töövõtja viga ei parandanud. 05.06.2013 e-kirjas (I kd, lk 142) teavitas kostja Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis), et kasutab garantiisummat vaegtöö parandamiseks ja tööde täpne maksumus selgub tööde teostamisel. Töö on teostatud Alansi Kivi OÜ poolt ja selle maksumus oli 7 046,40 eurot (I kd, tl 143145).
33.Järgnevalt tuleb kontrollida maakohtu järeldust, milles maakohus leidis, et 09.04.2013 akti lisas 1 toodud teostamata tööde (vaegtööde) nimekirjas toodud tööde tegemiseks kostja poolt tasutud summasid ei ole võimalik kostjal maha arvestada garantiisummast. 09.04.2013 akti lisas 1 olid poolte poolt fikseeritud puudused (vaegtööd) ja kokku lepitud puuduse kõrvaldamise tähtajas. Kostja väitis, et 09.04.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti lisades 1 ja 2 fikseeritud vaegtööde likvideerimise tähtaeg on 31.05.2013 ning et kuupäev 31.05.2012 oli kirjaviga (kd I tl 109). Hageja ei vaielnud sellele väitele vastu. Arvestades ka asjaolu, et töövõtuleping sõlmiti 29.05.2012, loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et 09.04.2013 lõppüleandmise akti lisas 1 (kd I tl 125) leppisid lepingupooled kokku lõppülevaatuse hetkeks teostamata tööde (vaegtööde) likvideerimise tähtajas kuni 31.05.2013.
34.Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et 18.04.2013 kokkuleppega ei ole hõlmatud 09.04.2013 aktis märgitud puudused ja seetõttu ei ole kostjal õigus nende
7(9)
kõrvaldamiseks kasutada garantiisummat. Kolleegium leiab, et töövõtulepingu olemust ja eesmärki arvestades (VÕS § 29 lg 5 p 4), tuleb 18.04.2013 kokkulepet mõista selliselt, et garantiisumma tagas ka 09.04.2013 aktis märgitud puudusi. Eeltoodule viitab ka 18.04.2013 kokkuleppe p 3 sõnastus, mille kohaselt ehitustööde tegemise ajal ilmnenud või tekkinud puuduste kõrvaldamiseks oli võimalik kasutada garantiisummat. Kuna 29.05.2012 töövõtulepingut ja 18.04.2013 kokkulepet tuleb tõlgendada koos, siis kolleegiumi arvates saab 09.04.2013, s.o enne 18.04.2013 kokkuleppe sõlmimist, poolte vahel sõlmitud vaegtööde kõrvaldamise kokkulepet lugeda 18.04.2013 kokkuleppe p 3 järgseks kokkuleppeks vaegtööde kõrvaldamise tähtaja kohta. Kuna vaidlust ei ole, et Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis) tähtajaks vaegtöid ei likvideerinud, siis võis kostja tema poolt vaegtöö kõrvaldamiseks tasutu 18.04.2013 kokkuleppe p-de 1 ja 2 järgi maha arvata garantiisummast. Sellest on kostja teavitanud Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) 18.06.2013 e-kirjaga (I kd, tl 127-129). Seega oli kostjal õigus kasutada ventilatsioonisüsteemi parandamisele kulunust ülejäänud garantiisummat 7 953,60 eurot asfalteerimistööde eest tasumiseks. Kostja tegelikud kulutused asfalteerimisele olid oluliselt suuremad. Töö teostas OÜ InfraRoad kostjaga 03.07.2013 sõlmitud lepingu alusel.
35.Hageja tugines hagis alternatiivselt ka alusetu rikastumise sätetele. Kuna kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, siis ka eeltoodud alusel ei kuulu nõue rahuldamisele.
36.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus garantiisummana kinnipeetud 15 000 eurot kostjalt tagasi nõuda. Seoses põhivõla osas hagi rahuldamata jätmisega, puudub alus hageja viivise nõudel.
37.Vastuseks hageja väidetele märgib ringkonnakohus, et poolte väited pankrotimenetluses tasaarvestuse tegemise piirangute kohta ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamisel olulised, kuna eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et hageja nõue kostja vastu ei ole lõppenud mitte pankrotimenetluse ajal tasaarvestamisega, vaid teistel alustel enne pankroti väljakuulutamist.
38.Kolleegiumi arvates ei saa hageja poolt soovitud järeldusi teha kostja 21.03.2014 ekirjast hagejale (kd I tl 35). Kirjas on kostja pankrotihaldurile teatanud, et tal pole nõudeid hageja vastu. Kostja selgitas e-kirjas, et tal on õigus garantiisummat kinni pidada kuni 09.04.2015 ja sellest oli ta seisuga 21.03.2014 maha arvanud 7046,40 eurot. Kostja ei ole e-kirjas tunnistanud, et tal on kohustus 15 000 eurot hagejale tagastada.
39.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja PankrS § 541 lg 1 teise lause alusel jätta hageja kanda Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (pankrotis) pankrotivara arvel.
40.Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse ja jätab hagi rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb mõlema kohtuastme menetluskulud jätta hageja kanda.
41.Menetluskulude suurus tuleb TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata maakohtul pärast tsiviilasjas tehtud lõpliku lahendi jõustumist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-14215 20.04.2016 tehtud otsuses selgitanud, et TsMS § 174 lõikeid 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada selliselt, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja selle tulemusena peab kõrgema astme kohus esmakordselt
8(9)
diskretsiooni kasutades kindlaks määrama teise menetlusosalise maakohtus kantud menetluskulud, mida maakohus vaidlustatud otsuses ei ole määranud, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Käesolevas menetluses on ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistanud ja uue otsusega jätnud hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, mis tingiks ka esmakordselt kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise. Kostjat esindas maakohtu menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat, mistõttu on vajalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel. Eeltoodu tõttu tuleb hüvitatavate menetluskulude suurus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata pärast jõustunud lõplikku lahendit maakohtul.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.