CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Siim Freiberg'i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
200,56 eurot Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ, registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa, isikukood *, RT Capital Estonia OÜ, registrikood 12567924, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn, e-post [email protected] Kostja Siim Freiberg, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *, e-post *, tegelik elu- või viibimiskoht *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt Siim Freiberg Ferratum Estonia OÜ ja Siim Freiberg'i vahel 08.04.2014. a sõlmitud laenulepingu alusel (Ferratum Estonia OÜ loovutas 01.01.2016. a nõude kostja vastu CREDITREFORM EESTI OÜ-le) hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks:
2.1.võlgnevus summas 100 (ükssada eurot);
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 06.05.2016. a summas 14,56 (neliteist eurot 56 senti) eurot;
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada kostjale Siim Freiberg TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
5.Edastada otsus menetlusosalistele ja kostja teadaolevale e-posti aadressile. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta hageja CREDITREFORM EESTI OÜ menetluskulud kostja Siim Freiberg'i kanda.
2.Välja mõista kostjalt Siim Freiberg hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 275,56 (kakssada seitsekümmend viis eurot 56 senti) eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 30 eurot ning hageja õigusabikulud summas 200,56 eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Siim Freiberg tasuda hagejale CREDITREFORM EESTI OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti.
4.Jätta rahuldamata hageja taotlus kostjalt menetluskulu väljamõistmiseks summas 19,44 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Kirjeldav ja põhjendav osa
1.1.04.03.2016. a esitas CREDITREFORM EESTI OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Siim Freigerg 222,60 euro saamiseks. Kohus tegi 15.03.2016. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 20.04.2016. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas.
1.2.06.05.2016. a esitas hageja CREDITREFORM EESTI OÜ esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Siim Freiberg'i vastu võlgnevuse summas 100 eurot, käsitluskulu summas 25 eurot, kahjuhüvitise summas 53 eurot ja 06.05.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise summas 14,56 eurot tasumise nõudes. Lisaks palub hageja viivise väljamõistmist kostjalt alates 06.05.2016. a põhinõudelt (100 eurot) kuni põhinõude kohase tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 0,02% päevas. Nõude aluseks on Ferratum Estonia OÜ ja Siim Freiberg'i vahel 08.04.2014. a sõlmitud laenuleping. Ferratum Estonia OÜ loovutas 01.01.2016. a nõude kostja vastu CREDITREFORM EESTI OÜ-le. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 220 eurot.
1.3.Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Siim Freiberg hagimaterjale kätte toimetada isiklikult allkirja vastu üleandmisega, kuna kohtule ei ole teada kostja elu- või viibimiskoha andmed. Maksekäsu kiirmenetluses on võlgnikule Siim Freiberg makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 15.03.2016 aadressil * - tagastatud hoiutähtaja möödumisel; 15.03.2016 teavitus e-posti aadressidel * – aadress kehtetu, * – puudub vastus. Võlgniku ema on kinnitanud, et poeg ei ela juba aastaid aadressil * ja ema ei tea ka kus poeg elab. Menetluses 2-15-128048 vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur vastanud 01.02.2016. a, et suheldes lähedastega selgus, et Siim Freiberg nendega ei suhtle, enda elukoha aadressi ega sidevahendi kontakti ei ole avaldanud. Viimane suhtlus toimus lähedastega aastavahetusel 2015 meili teel aadressilt: *. Sellise kontakti on isik andnud varasemalt politseile enda poolt kasutatava aadressina. * politseijaoskonnal puuduvad täpsemad andmed Siim Freiberg asukoha ja kasutatavate sidevahendite kohta. Pärnu Maakohus on teinud 16.05.2016. a päringu * Vallavalitsusele ja PPA Lääne prefektuuri * politseijaoskonna kostja elu- või viibimiskoha ning kontaktandmete väljaselgitamiseks. Vallvalitsuse esitatud andmed kattuvad kohtul olemasolevate andmetega. PPA Lääne prefektuuri * politseijaoskonna poolt antud info on sama, mis 01.02.2016. a maksekäsu osakonnale on edastatud. Kohus on püüdnud ühendust võtta kostjaga telefoni teel, kuid kohtule teadaolev telefoni nr ei ole kasutusel /tlk 11/. Kohtul puuduvad täiendavad kostja kontaktandmed ja kohtul ei ole õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada.
1.4.Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.05.2016. a /tlk 58-59/. Menetlusdokumendid loeti kostjale
kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 27.06.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastus hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
1.5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata, kuid kuna menetluskulude osas kohus ei pea hageja toodud menetluskulusid täies ulatuses põhjendatuks, toob kohus välja seisukoha hageja menetluskulude osas.
2.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2.1.Pärnu Maakohtule 06.05.2016. a hageja esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja kantud menetluskulud, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 30 eurot ja õigusabikulud summas 220 eurot /tlk 22-23/. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
2.2.TsMS § 163 lg 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2.3.Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot /tlk 5/ ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 30 eurot /tlk 40/, mis on vältimatud ja põhjendatud menetluskulud.
2.4.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
2.5.Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama RT Capital Estonia OÜ-d ja Triin Reinmaa'd /tlk 38/. Hageja õigusabikulud on kokku summas 220 eurot, mis hõlmab tõendite kogumist ja korrastamist, hagiavalduse koostamist, üle vaatamist ja kohtule edastamist ajakuluga 2 tundi, 1 tund = 110 eurot. Hageja esindaja ajakulu oli 2 tundi, seega 220 eurot /tlk 22/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväiteid ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 220 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka mahuka tsiviilasjaga - asjas on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse. Samuti ületavad õigusabikulud tsiviilasjas
esitatud hagi hinda. Kohus viitab siinkohal Riikohtu 06.05.2015. a lahendile asjas nr 3-2-1-4-15, kus Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud järgmist (p-s 14): „Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.“ Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on lähtuvalt TsMS § 124 lõikes 1 ja § 133 lõigetes 1-2 sätestatust hagihind 200,56 eurot, s.o põhinõue 100 + sissenõutavaks muutunud viivis 14,56 + laenu väljastamise ja käsitlemise kulu 25 eurot + kahjuhüvitis (laenu sissenõudmiskulu) 53 eurot ja ühe aasta eest arvestatud viivise summa 8 eurot (100 * 8 %). Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja menetluskulu hagi hinnast suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 200,56 eurot. Kokku on hageja põhjendatud kuludeks seega 275,56 eurot, s.o hageja tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 200,56 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 märgib kohus, et kostja peab hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt maksma alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras
3.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.