Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse tegemise aeg ja koht 11.juuli 2016, Valga kohtumaja Tsiviilasi
Natalja Aktsõznaja hagiavaldus Dagnar Mažorov vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja number
2-13-3974
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Natalja Aktsõznaja (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar (Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond; asukoht: Vabaduse 26, 68204 Valga; e-post: [email protected]) Kostja: Dagnar Mažorov (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x)
Tartu Maakohtu menetluses on Natalja Aktsõznaja hagiavaldus Dagnar Mažorov vastu kahju hüvitamise nõudes. Natalja Aktsõznaja esitas 24.01.2013.a Tartu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt D. Mažorov alustas oma korteris ehitustöödega ilma ehitusluba omamata ning ebasobivate töövõtete kasutamisest tingituna kahjustas ta hagejale kuuluvat korteriomandit. N. Aktsõznaja oli sunnitud korraldama oma korteris remonditööd ning nende venimisest tingituna puudus tal võimalus tavapäraselt eluruume kasutada. Hageja on olnud sunnitud parandama seintes ja laes olevad kahjustused ning ta on pidanud selleks tegema kulutusi kokku 731,17 euro ulatuses. Hageja on seisukohal, et D. Mažorov on oma ebaseadusliku tegevusega ning vaatamata antud lubadustele tekitanud kahju hüvitamisest hoidumisega põhjustanud talle mittevaralist kahju 500 euro ulatuses ning ta soovib, et kostja selle hüvitaks. Kokku moodustab hagejale tekitatud kahju 1231,17 eurot. 28.01.2013.a määrusega võttis kohus tsiviilasja menetlusse. Dagnar Mažorov esitas 01.03.2013.a vastuse hagiavaldusele, milles kostja teatas, et ta hagi ei tunnista. 12.04.2013.a esitas hageja arvamuse kostja vastuse kohta, milles hageja kinnitas, et tutvunud kostja vastusega, jääb ta hagis esitatud nõude ja selle põhjenduste juurde. 21.05.2016.a esitas kostja täiendava seisukoha hageja arvamusele, milles vaidles hageja väidetele vastu. 19.09.2013.a toimus eelistung, kus lepiti kokku ekspertiisi teostamine ning kohus kohustas pooli esitama omapoolsed kirjalikud küsimused eksperdile esitamiseks ning samuti tõendid, mida pooled peavad oluliseks riiklikule eksperdile esitada. 30.09.2013.a esitas kostja omapoolsed kirjalikud küsimused eksperdile ning samuti esitas hageja omapoolsed kirjalikud küsimused ja tõendid eksperdile. 02.12.2013.a rahuldas kohus taotluse viia läbi ehitustehniline ekspertiis. 26.02.2014.a määrusega kohustas kohus menetlusosalisi andma omapoolset seisukohta vastaspoole ja kohtu formuleeritud küsimuste osas eksperdile. 12.03.2014.a esitas hageja arvamuse, mille kohaselt hageja ja kostja küsimused sisuliselt kattuvad ning on asjakohased ning lisas ühe täiendava küsimuse. 18.11.2014.a määrusega määras kohus ekspertiisi ning eksperdiks Kaarel Sahk’i. 21.04.2016.a esitas ekspert kohtule ekspertiisi, mille kohaselt Dagnar Mažorovi korteris teostatud ebaseaduslikud ümberehitustööd põhjustasid kahjustusi Natalja Aktsõznajale kuuluvas korteris ning kahjusumma on 8071,09 eurot. 05.07.2016.a toimus kohtuistung, kus hageja jäi enda esialgse nõude, 1231,17 euro juurde, lisades, et palub kostjal tasuda ka ekspertiisi kulu 370,88 eurot. Pooled leppisid kokku, et asi lahendatakse kompromissi teel. 11.07.2016.a on kohtule esitatud menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss, kus pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada temale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.