Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuli 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-12779
Tsiviilasi
Bogdan Nikitini hagi Natalja Vassiljeva, Anatoly Zamorskiy, Svetlana Kublitskaja, Aleksandr Brokk, Zinaida Elandi, Antonina Staroselets, Anastassia Zahharova, Riina Vohta, Niina Škirja (surnud), Jelena Šapošnikova (surnud), Tatjana Kisseljova, Toini Igotti, Tatjana Nemõkina (surnud), Anna Petrova, Alevtina Averjanova, Ivan Tšesnakov ja Inna Artemjeva vastu õiguse tuvastamiseks ja kostjate tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. märtsi 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bogdan Nikitini määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Bogdan Nikitin (isikukood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel
17.Inna Artemjeva (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate 3, 4, 5, 7, 8, 14, 15, 16, 17 lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 14. märtsi 2016 määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 4, 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Bogdan Nikitini poolt maakohtus kantud menetluskulud 40 % ulatuses nende vajalikust ja põhjendatud mahust võrdsetes osades kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 14. märtsi 2016 määrus muutmata.
4.Lugeda Viru Maakohtu 14. märtsi 2016 määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „4.1 Lõpetada menetlus Bogdan Nikitini hagis Natalja Vassiljeva, Anatoly Zamorskiy, Svetlana Kublitskaja, Aleksandr Brokk, Zidaida Elandi, Antonina Staroselets, Anastassia Zahharova, Riina Vohta, Niina Škirja, Jelena Šapošnikova, Tatjana Kisseljova, Toini Igotti, Tatjana Nemõkina, Anna Petrova, Alevtina Averjanova, Ivan Tšesnakov ja Inna Artemjeva vastu õiguse tuvastamiseks ja kostjate tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga, kuna hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu. 4.2 Tagastada Tatjana Botsharnikovale (arveldusarvele nr XXXXXXXXX) tema poolt 19.03.2014 Bogdan Nikitini eest Rahandusministeeriumi kontole EE403300333416110002, viitenumbrile 2900072136 tasutud riigilõivust (300 eurot) riigilõiv summas 125 eurot. 4.3 Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (pärast määruse jõustumist). 4.4 Jätta Bogdan Nikitini poolt maakohtus kantud menetluskulud 40 % ulatuses nende vajalikust ja põhjendatud mahust võrdsetes osades kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.“
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 20 % ulatuses Bogdan Nikitini kanda ja 80 % ulatuses kostjate kanda.
7.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Bogdan Nikitin (hageja) esitas 23. märtsil 2014 hagi Natalja Vassiljeva, Anatoly Zamorskiy, Svetlana Kublitskaja, Aleksandr Brokki, Zinaida Elandi, Antonina Staroseletsi, Anastassia Zahharova, Riina Vohta, Niina Škirja, Jelena Šapošnikova, Tatjana Kisseljova, Toini Igotti, Tatjana Nemõkina, Anna Petrova, Alevtina Averjanova, Ivan Tšesnakovi ja Inna Artemjeva (kostjate) vastu hageja õiguse tuvastamiseks ja kostjate tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga.
2.Hageja esitas 1. märtsil 2016 hagist loobumise avalduse, kuna kostjad rahuldasid hageja nõude pärast hagi esitamist.
3.Kohtuistungil, mis toimus 2. märtsil 2016, jäi hageja esitatud taotluse juurde ja palus menetluskulud välja mõista kostjatelt. Kostjad vaidlesid menetluskuludele vastu. Kostjate väitel ei ole nad nõuet täitnud ja hagejal polnud algusest peale põhjust kohtusse pöörduda. Kostjad palusid menetluskulud välja mõista hagejalt.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus lõpetas 14. märtsi 2016 määrusega menetluse ja võttis hageja loobumise vastu. Maakohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjate menetluskulud välja summas 960 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt selgus kohtuistungil, et hageja on saavutanud soovitud eesmärgi ja korteriühistu likvideeris puudused. Istungil selgus, et nõue on sisuliselt täidetud kolmanda osapoole poolt. Pööningul tehti remonditöö, milleks ei ole eelnevalt hageja õigusi tuvastatud. Korteriühistu tellis 2015. aastal ehitustööd, ilma et eelnevalt oleks hagimenetluses hageja nõuet tunnistatud või täidetud. Maakohus ei saanud seetõttu üheselt nõustuda, et kostjad täitsid pärast hagiavalduse esitamist haginõude, mistõttu jättis maakohus hageja menetluskulud tema enda kanda. Sellisel juhul ei ole seadusandja ette näinud ka menetluskulude poolte enda kanda jätmist, mistõttu jättis kohus hageja kanda ka kostjate menetluskulud. Maakohus leidis, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suuruses 80 eurot on mõistlik ja põhjendatud menetluskuludeks pidas maakohus kokku 960 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 14. märtsi 2016 määruse tühistamist osas, millega määrati kindlaks menetluskulud, ja uue lahendi tegemist, millega mõista hageja menetluskulud välja kostjatelt ja kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) on kostjad igal juhul rahuldanud hageja teise nõude, kuna kostjad esitasid suvel 2015 Narva Linnavalitsusele sellesama nõusoleku, mille andmise kohustust hageja sooviski tuvastada. Kuna kostjad esitasid nõutud nõusolekud samale asutusele, millele pidi need esitama hageja, on vähemalt pooled hageja nõuded TsMS § 168 lg 5 tähenduses rahuldatud ja vastavalt tuleb rahuldada ka vähemalt pool hageja menetluskuludest; 2) taotles hageja kiireloomulisi remonditöid korteriühistult alates aastast 2009 ning veel 2014. aastal keeldus korteriühistu probleemiga tegelemast. Hagi esitamise ajaks oli hageja korter muutunud elamiskõlbmatuks. Pööningu soojustamine hageja korteri kohal hädavajaliku tööna ei samastu kogu maja remondiga, mida on aastaid arutatud. Hagejal keelati isegi pööningule sisenemine; 3) tuvastas maakohus põhjendamatult, et pööningu remonditööd on tehtud ilma hageja õigusi tuvastamata. Kohus hageja õiguse tuvastamiseni ei jõudnud, kuid seda tegid kostjad, kes teostavad remondi küsimustes õigusi korteriühistu kaudu (KÜS § 2 lg 1). 2. märtsi 2016 istungil tõdeti, et pööningu soojustamine leidis aset eelkõige hageja korteri kohal, 2/3 pööningust on aga tänaseni tegemata. Seega päädis protsess elamu kaasomanike konkludentse omaksvõtuga, et hageja korteri kohal olev pööning vajab soojustamist esmajärjekorras. Asjaolu, et seaduse alusel kostjate ühiseid huve esindav ühistu tegi ise ära selle, mille tegemise õiguse tuvastamist hageja nõudis, on TsMS § 168 lg 5 tähenduses võrdsustatav hageja nõude rahuldamisega; 4) hakati alles pärast seda, kui hageja pöördus kohtusse, suhtuma hageja probleemi tõsiselt ja lahendati asi hageja eest ise. Kostjatel oli võimalus aastaid teha pööningul töö ära või võimaldada sama töö ära teha hagejal. Kuna seda ei lubatud ja sunniti hagejat pöörduma kohtusse, on igati põhjendatud hagejalt menetluskulude väljamõistmine kostjatelt ülaltoodud põhjendustel.
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist. Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebus täiesti põhjendamatu ja loogikavastane. Kuna maakohus lõpetas asja hageja hagist loobumise avalduse alusel, jäävad menetluskulud hageja kanda; 2) ei ole kostjad andnud hagejale nõusolekut remondi teostamiseks ei protsessi käigus ega pärast seda, järelikult ei ole kostjad hageja nõuet täitnud; 3) selgitas Riigikohus käesoleva asja raames, et hageja ei oleks algusest peale hagi pidanud esitama.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 14. märtsi 2016 määrus tuleb menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 4, 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4) osaliselt tühistada. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta hageja poolt maakohtus kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 40 % ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda ja ülejäänud 60 % ulatuses hageja enda kanda. Muus osas jääb Viru Maakohtu 14. märtsi 2016 määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Vaidlustatud määrusega lõpetas maakohus menetluse, sest hageja on hagist loobunud ning kohus on loobumise vastu võtnud. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, rahuldas
kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 960 eurot. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu määrust menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas menetluse hageja poolse hagist loobumise tõttu. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Viidatud sätte kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Määruskaebuse esitaja leiab, et menetluskulud tuleks jätta TsMS § 168 lg 5 alusel vähemalt osaliselt kostjate kanda. Viidatud säte kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas hageja on hagist loobunud seetõttu, et kostjad on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.
10.Hagiavaldusest nähtuvalt (I kd, tl 3-5) olid hageja nõuded järgmised: 1) tuvastada hageja õigus teostada elamus aadressil XXX, korteri 7 kohal olevate katuse remontimise ja pööningu põranda soojustamise tööd ehitamist käsitlevate õigusaktidega kooskõlas (4. detsembril 2014 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja antud nõuet ning palus tuvastada hageja õigus teostada korteri nr 7, aadressil XXX kohal olevate katuse remontimise ja pööningu põranda soojustusmaterjali asendustööd samaliigilise materjaliga; III kd, tl 46); 2) tuvastada kostjate kohustus anda ehitusseadusega ettenähtud nõusolek elamus aadressil XXX, korteri nr 7 kohal olevate katuse remontimiseks ja pööningu põranda soojustamiseks ehitamist käsitlevate õigusaktidega kooskõlas tehtavate tööde tegemisele ning TsÜS § 68 lg 5 alusel asendada kostjate nõusolekud kohtulahendiga. Samuti nähtub hagiavaldusest, et hageja soovis remontida enda korteri kohal asuva katuse ja soojustada pööningu põranda, et tema korterisse ei tungiks niiskus, mis on tekitanud hallitusseene. Hageja on märkinud, et ta on olukorrast teavitanud korteriühistut, kuid viimane ei ole midagi ette võtnud. Samuti ei pääse hageja pööningule, sest selle uks on lukustatud. Hagist loobumise avaldusele on lisatud kostjate nõusolek tööde teostamiseks vastavalt projektile nr P-01-2015 (IV kd, tl 5). Narva Linnavalitsuse ehitusjärelvalve vanemspetsialist Žanna Petrova on selgitanud, et ehitusprojektiga nr P-01-2015 on ette nähtud XXX korterelamu katuse rekonstrueerimine ja pööningu lae soojustamine (IV kd, tl 6).
11.Ringkonnakohtu arvates tuleb selleks, et hinnata, kas kostjad on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, arvestada nii hageja kohtusse pöördumise eesmärki kui ka põhjendatust. Hageja nägi tungivat vajadust remontida enda korteri kohal asuva katus ja soojustada pööningu põrand. Korterelamus mahukate remonditööde läbiviimiseks (sh projekti koostamiseks ja nõutavate lubade saamiseks) oli vajalik ka teiste korteriomanike poolne nõusolek. Ringkonnakohus leiab, et ligikaudu 2 aastat kestnud menetluse tulemusena on kostjad sisuliselt hageja nõude täitnud. Hageja on saavutanud kohtusse pöördumise eesmärgi sellega, et kostjad andsid oma nõusoleku korterelamu katuse rekonstrueerimiseks ning pööningu lae soojustamiseks. Kui kostjad ei oleks vastavasisulist nõusolekut andnud, ei oleks hageja ilmselt ka hagist loobunud. Muud põhjust hagist loobumiseks asja materjalidest ei nähtu.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kostjate väitega, justkui oleks Riigikohus leidnud, et hageja ei oleks pidanud algusest peale hagi esitama. Maakohus jättis 7. jaanuari 2015 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, jättes 7. juuli 2015 määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Seevastu Riigikohus tühistas 9. detsembri 2015 määrusega maa- ja ringkonnakohtu määrused, leides, et kohtud jätsid hagi ekslikult läbi vaatamata. Riigikohus selgitas, et asja sisulisel arutamisel peab maakohus TsMS § 368 lg 1 kohaselt tuvastama, kas hageja kavandatud kulutused katuse remondi ja pööningu soojustamistöödeks on vajalikud TsÜS § 63 lg 1 mõttes hageja korteri säilitamiseks elamiskõlblikuna või selle elamiskõlblikkuse taastamiseks. Samuti ei tohi kohus tähelepanuta jätta hageja väidet, et kostjad teevad pööningule pääsemiseks takistusi ning hagejale tuleb selgitada võimalust täiendada hagiavaldust takistuste tegemise kõrvaldamise nõudega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagejale ette heita asjatut kohtusse pöördumist olukorras, kus teised korteriomanikud (kaasomanikud) ei teinud elamu niiskusprobleemide kõrvaldamisel piisavat koostööd, ilmutasid passiivsust või takistasid hagejale pööningule pääsu.
13.Samas ei sõltunud tööde vajalikkuse väljaselgitamine ja teostamine ka üksnes teistest kaasomanikest. Asja materjalidest nähtuvalt koostati elamu katuse ja soojustuse olukorra kohta mitmeid asjatundjate arvamusi. Elamu pööningu ja katuse rekonstrueerimiseks telliti ehitusprojekt ning selle teostamiseks oli vajalik Narva Linnavalitsuse poolne ehitusluba. Kostjatelt ei saanud eeldada nõusoleku andmist hageja algselt ebatäpse sisuga taotlustele, vaid neil pidi olema võimalus tutvuda konkreetsete kavandatavate töödega. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka, nagu oleksid teised kaasomanikud suhtunud katuse rekonstrueerimise ja pööningu soojustamise vajadusse täiesti ükskõikselt. Kostjad nõustusid põhimõtteliselt katuse ja pööningu remondi vajadusega, kuid leidsid, et vajalik on teostada eeltööd, hankida hinnapakkumisi ja kooskõlastusi ning koguda rahalisi vahendeid. Arvestades kohtumenetluse kestust ca 2 aastat ei ole ringkonnakohtu arvates alust ka väita, et kostjad nõustusid hageja taotlustega ja nõustusid remonditööde teostamisega üksnes või peamiselt seetõttu, et hageja pöördus oma nõuetega kohtu poole. Ei saa välistada, et nimetatud aja möödudes oleks ehitusprojekti teostamise eeldused saanud täidetud ka ilma kohtumenetluseta.
14.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et juhindudes TsMS § 168 lg-test 4 ja 5 ning § 162 lõikest 4 on õiglane ja põhjendatud jätta hageja menetluskulud 40 % ulatuses nende põhjendatud ja vajalikust mahust kostjate kanda.
15.Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg-le 5 vastutavad kostjad hageja menetluskulude eest võrdsetes osades. Kui maakohus määrab kindlaks ainult ühe poole menetluskulude rahalise suuruse, jättes määramata vastaspoole menetluskulude rahalise suuruse, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue lahendi, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Ringkonnakohus võib selliselt toimida iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Sel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama kehtib ka juhul, kui Riigikohus muudab alama astme kohtute otsuseid või teeb ise uue otsuse. Selline tõlgendus on kõige paremini kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega
lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ning see tagab pooltele ka edasikaebeõiguse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale (Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 21). Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, tuleb maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks maakohtus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.