X kaebus tuvastada Maardu Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasus, tühistada 2. aprilli 2026. a otsus ning kohustada Maardu linna osutama kaebajale sotsiaaltransporditeenust tugiisikuteenuse kasutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. mai 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja C Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maardu linna määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Maardu linna määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. mai 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-1342 resolutsiooni punkti 1 peale.
Rahuldada Maardu linna määruskaebus osaliselt.
Muuta Tallinna Halduskohtu 12. mai 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-1342 resolutsiooni punkti 1 ja sõnastada see ümber järgmiselt: „Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustada Maardu linna kuni praeguse haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni korraldama Xle sotsiaaltransporditeenuse osutamise tugiisikuteenuse kasutamiseks Maardu linna hallatavate asutuste ruumides vastavalt kaebaja või tema esindaja (eestkostja) poolt aegsasti esitatavatele andmetele, millistel päevadel ja kellaaegadel on kokku lepitud või korraldatud temale määratud tugiisikuteenuse kasutamine.“
Määruse avaldamisel asendada kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
1.Maardu Linnavalitsus määras 09.12.2025 korraldusega nr 692 Xle tugiisikuteenuse ajavahemikuks 01.01.2026–31.12.2026 mahuga kuni 80 tundi kuus, tunnitasu 7 eurot. Sotsiaalabi osakonnal tuli sõlmida eeltoodud tingimustel teenuseosutajaga leping ja maksta
3-26-1342 osutatud tugiisikuteenuse eest oma eelarvest sõlmitud lepingu alusel. Põhjendustes on välja toodud, et Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud Xl sügava liitpuude tähtajaga kuni 31.08.2028. Isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste ja tervislike probleemide tõttu olulisel määral kõrvalabi kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel. Xl puudub väärtuslik vara, mistõttu makstakse tugiisikuteenuse eest sotsiaalabi osakonna eelarvest.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 10.01.2026 kaebuse, mis võeti menetlusse nõudes kohustada Maardu linna osutama kaebajale tugiisikuteenust vastavalt Maardu Linnavalitsuse 09.12.2025 korralduses nr 692 sätestatule (haldusasi nr 3-26-92). Tallinna Halduskohus kohustas 19.01.2026 määrusega esialgse õiguskaitse korras Maardu linna osutama Xle viivitamatult tugiisikuteenust. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.04.2026 otsusega (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 20.05.2026) X kaebuse ning kohustas Maardu linna osutama Xle tugiisikuteenust vastavalt Maardu Linnavalitsuse 09.12.2025 korraldusele nr 692. Halduskohus leidis, et kaebaja õigus saada tugiisikuteenust tuleneb korraldusest nr 692 kui kehtivast haldusaktist ning teenuse saamiseks ei ole kaebajal ega tema esindajal kohustust sõlmida vastustajaga leping. Teenuse osutamise tingimused (periood, maht, tasu) on haldusaktis kindlaks määratud ja puudub vajadus seda täiendavalt kokku leppida. Haldusaktis on määratud, et leping tuleb sõlmida teenuse osutajaga, mitte kaebajaga. Lepingu eesmärk on reguleerida üksnes teenuse osutaja ning vastustaja õigusi ja kohustusi. Vastustajal ei ole õigust nõuda kaebajalt või tema esindajalt lepingu sõlmimist ka Maardu Linnavolikogu 25.03.2025 määruse nr 84 „Sotsiaalteenuste osutamise kord“ alusel ega keelduda sel põhjusel teenuse osutamisest. Kui mingid tingimused on jäänud haldusaktis ja õigusaktis reguleerimata (nt mis päevadel ja kellaaegadel teenust osutatakse), tuleb need leppida kokku teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel, lähtudes teenuse eesmärgist ja teenuse saaja vajadusest. Vastustaja peab sõlmima lepingu tugiisikuteenust osutava isikuga (vt ka Tartu Halduskohtu 10.05.2024 otsus nr 3-22-1642, p 13). Tallinna Halduskohtu 17.04.2026 otsus (täiendatud 20.05.2026) jõustus 23.06.2026 edasi kaebamata.
3.X esitas Maardu Linnavalitsusele 02.02.2026 ja 03.03.2026 taotlused, milles palus osutada sotsiaaltransporditeenust vastavalt 2026. a veebruaris ja märtsis kindlatel päevadel Maardu vabaaja- või noortekeskusest pärast tugiisikuteenuse osutamise lõppu (sõltuvalt päevast kas kell 18.00, kell 18.30, kell 20.00 või kell 20.30) koju sõitmiseks. Maardu Linnavalitsus selgitas 02.04.2026 e-kirjas, et ei käsitle 02.02.2026 ja 03.03.2026 kirju sotsiaaltransporditeenuse määramise taotlustena, vaid konkreetsete sõitude tellimustena ning need edastati vastamiseks teenuse osutajale. Xle on määratud sotsiaaltransporditeenus ulatuses ja eesmärkidel, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest. Tegemist ei olnud sõitudega, mille eesmärk vastaks sotsiaaltransporditeenuse osutamise tingimustele, vaid tegemist oli vaba aja tegevustega seotud liikumisvajadusega. Sel eesmärgil sotsiaaltransporditeenust ei osutata. Lisaks osutatakse sotsiaaltransporditeenust üldjuhul tööpäeviti ajavahemikus kell 7.00–17.00. Erandina on teenuse osutamine võimalik muul ajal, kui see on vältimatult vajalik õppeasutuses käimiseks, töötamiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Maardu Linnavalitsus kordas oma seisukohti sotsiaaltranspordi küsimuses ka 08.04.2026, 20.04.2026 ja 28.04.2026 e-kirjades.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 03.05.2026 kaebuse nõuetega tuvastada Maardu Linnavalitsuse tegevusetuse ja viivituse õigusvastasus tema 02.02.2026 ja 03.03.2026 taotluste lahendamisel, tühistada 02.04.2026, 08.04.2026, 20.04.2026 ja 28.04.2026 kirjades väljendatud sotsiaaltransporditeenuse korraldamisest keeldumine (alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasus) ning kohustada Maardu linna korraldama Xle sotsiaaltransporditeenus tugiisikuteenuse kasutamiseks ja tegema selle kohta nõuetekohane kirjalik otsus. 2(6)
3-26-1342 Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja kohustada vastustajat kuni kohtumenetluse lõpuni korraldama talle sotsiaaltransporditeenuse tugiisikuteenuse kasutamiseks, sh korraldada transport kodust tugiisikuteenuse osutamise kohta ja tugiisikuteenuse osutamise kohast koju ning vajaduse korral tugiisikuteenuse käigus eri asukohtade vahel, kui liikumine on seotud tugiisikuteenuse eesmärgi täitmisega. Teenust tuleb osutada nendel päevadel ja kellaaegadel, mil kaebajale on tugiisikuteenus määratud, kokku lepitud või tegelikult korraldatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, sest transpordita ei ole kaebajal võimalik tugiisikuteenust kasutada. Tugiisikuteenus ei ole vaba aja veetmine või mugavusteenus, vaid sotsiaalteenus, mis peab olema reaalselt kättesaadav. Kui transporti ei korraldata, jääb tugiisikuteenus sisuliselt kasutamata või muutub selle sisu oluliselt kitsamaks. Tugiisikuteenuse eesmärgiks ei saa olla üksnes viibimine sotsiaalmajas või noortekeskuses, vaid selle eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut erinevates elulistes olukordades. Teenuse saamata jäämist ei ole hiljem võimalik täielikult heastada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei põhjustaks vastustajale ebamõistlikku halduskoormust, sest vastustaja korraldab ka praegu kaebajale sotsiaaltransporditeenust muudel eesmärkidel, sh rehabilitatsiooniteenusele ja päevakeskusesse sõitmiseks. Seega ei ole vaidlust selle üle, kas kaebaja kuulub sotsiaaltransporditeenuse sihtrühma või kas vastustajal on teenuse korraldamise võimekus.
5.Maardu linn palus 08.05.2026 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja ei ole võtnud endale kohustust korraldada vabatahtlikult sotsiaalteenuseid suuremas ulatuses, kui sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 38 lg 1 ette näeb (vt lisaks õiguskantsleri 19.02.2026 seisukoht nr 7-5/260206/2601487). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda sotsiaaltransporditeenuse osutamist seaduses sätestamata eesmärkidel. Kaebajal ei eksisteeri õiguskaitsevajadust, sest tema õigusi ei ole rikutud. Kaebus on sellel põhjusel ka perspektiivitu. Asjaolu, et Maardu linn on kaebajale heasoovlikkusest võimaldanud sotsiaaltransporditeenust esmavajaduste rahuldamiseks (rehabilitatsioonile või päevakeskusesse sõitmiseks), ei saa olla aluseks vastustaja karistamiseks.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 12.05.2026 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas Maardu linna esialgse õiguskaitse raames osutama kaebajale sotsiaaltransporditeenust tugiisikuteenuse kasutamiseks kodust tugiisikuteenuse osutamise kohta ja tagasi koju ning vajadusel tugiisikuteenuse käigus eri asukohtade vahel, kui liikumine on seotud tugiisikuteenuse eesmärgi täitmisega. Sama määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse nõuetega tuvastada Maardu Linnavalitsuse õigusvastane tegevusetus ja viivitus kaebaja 02.02.2026 ja 03.03.2026 taotluste lahendamisel, tühistada Maardu Linnavalitsuse 02.04.2026 e-kirjas sisalduv otsus, millega keelduti kaebajale tugiisikuteenuse kasutamiseks sotsiaaltransporditeenuse korraldamisest, ning kohustada Maardu Linnavalitsust korraldama kaebajale sotsiaaltransporditeenus tugiisikuteenuse kasutamiseks, sh kodust tugiisikuteenuse osutamise kohta ja tagasi koju ning vajadusel tugiisikuteenuse käigus eri tegevuskohtade või asutuste vahel, kui liikumine on seotud tugiisikuteenuse eesmärgi täitmisega. Kaebaja õiguskaitsevajadust ei saa välistada. Isegi kui kaebus kohtuotsusega rahuldatakse, ei oleks võimalik kaebajale sotsiaaltransporditeenust tagantjärele osutada. SHS § 14 lg 1 alusel kehtestatud määruse nr 84 § 2 lg 1 p 9 kohaselt osutab Maardu linn ka sotsiaaltransporditeenust. Määruse nr 84 § 5 lg 1 kohaselt on teenuse saamise eelduseks abivajaduse hindamine. Kaebaja puhul ei ole vastustaja sotsiaaltransporditeenuse saamise vajadust küll hinnanud, kuid on siiski vastavalt oma võimalustele korraldanud kaebajale sotsiaaltransporti rehabilitatsiooniteenustele ja päevakeskusesse. SHS § 38 lg 1 kohaselt seisneb teenus olemuselt transpordi korraldamises. Inimene võib vajada 3(6)
3-26-1342 sotsiaaltransporditeenust mh selliste avalike teenuste kasutamiseks, mis aitavad tagada inimese toimetulekut ja mille eesmärgil osutatakse tugiisikuteenust (SHS § 23 lg 1). SHS-i seletuskirja (lk 38) järgi loetakse SHS § 38 lg 1 tähenduses avalikuks teenuseks ka sotsiaalteenuste kasutamist (sh sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenuseid kasutama minek jmt). Seega on tugiisikuteenuse osutamine samuti avalik teenus, mitte vaba aja tegevus. Tugiisikuteenus võib hõlmata sotsiaalset toimetulekut soodustavaid tegevusi, mida saab pidada vaba aja tegevusteks, kuid olukorras, kus see toimub tugiisikuteenuse osutamise raames ja mahus, ei saa väita, et tegemist ei ole sotsiaalteenusega. Kuna vastustaja ei ole hinnanud kaebaja abivajadust sotsiaaltransporditeenuse osas, siis ei ole praeguses menetlusetapis selge, millises mahus ja kuidas kaebaja sotsiaaltransporditeenust tegelikkuses vajab. Samas ei saa kohus välistada, et sotsiaaltransporditeenuse puudumise tõttu võib kaebajal jääda tugiisikuteenus faktiliselt saamata. Seetõttu tuleb kaebaja õiguste kaitseks kohaldada tema taotletud esialgset õiguskaitset.
7.Maardu linn palub 27.05.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.05.2026 määruse resolutsiooni p 1 ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja on oma esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud üldsõnaliselt ning ei ole võimalik aru saada, milleks ta esialgset õiguskaitset tegelikult vajab. Halduskohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset suvaliselt, laiaulatuslikult ja laialivalguvalt, mis võimaldab kaebaja eestkostjale kuritarvitusi või ülemääraste nõudmiste esitamist (nt soov sõita vastustaja kulul välismaale). Sedavõrd avar esialgne õiguskaitse rikub vastustaja õigusi. Kohtumääruse järgi on Maardu linn kohustatud ise osutama kaebajale sotsiaaltransporditeenust. See on vastuolus Riigikohtu 09.12.2019 otsuses nr 5-18-7 (p 258) toodud seisukohtadega, millest tulenevalt peab Maardu linn tagama üksnes sotsiaaltransporditeenuse korralduse. Seega on halduskohus kohaldanud esialgset õiguskaitset vastuolus seaduse ja Riigikohtu seisukohtadega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.05.2026 määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei nõua määruskaebuse lahendamiseks kaebajalt sellele vastust, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest isegi kui tema kaebus hiljem rahuldatakse, ei oleks kohtuotsusega (ega ka kahju hüvitamisega) võimalik kõrvaldada kõiki kahjulikke tagajärgi, mis võivad kaebajale kaasneda juhul, kui tal ei ole võimalik sotsiaaltranspordi kasutamise võimaluse puudumise tõttu (osaliselt) saada temale määratud tugiisiku teenust. Tegemist on HKMS § 249 lg 1 tähenduses pöördumatu tagajärjega. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutaks kaebaja oma kaebuse eesmärgi vähemasti ajutiselt juba enne vaidluse sisulist lahendamist, ei välista see esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid määral, mil see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, ning abinõu peab olema proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes (HKMS § 249 lg 3; Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kaebajale määratud tugiisikuteenuse kasutamiseks temale sotsiaaltransporditeenuse tagamine toob vastustajale kahtlemata kaasa täiendava kulu ning kaebaja vähekindlustatust arvestades ei ole tõenäoline, et need kulud oleks kaebuse rahuldamata jätmise korral võimalik HKMS § 254 lg 2 alusel kaebajalt tagasi nõuda. Samas ei ole Maardu linn esitanud andmeid, millest saaks järeldada, et esialgse õiguskaitse 4(6)
3-26-1342 kohaldamine võiks põhjustada avalikule huvile olulist kahju, näiteks võiksid mingid Maardu linna seadusest tulenevad kohustused jääda selle tõttu täitmata. Võttes arvesse kaebajale määratud tugiisikuteenuse piiratud mahtu (kuni 80 tundi kuus), ei saa sellist tagajärge ka eeldada. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 15).
10.X kaebust ei ole praeguses menetlusetapis alust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Maardu linna 02.04.2026 vastusest nähtuvalt ei käsitatud kaebaja eestkostja 02.02.2026 ja 03.03.2026 avaldusi sotsiaaltransporditeenuse määramise taotlustena, vaid konkreetsete sõitude tellimustena. Vastustaja esitatud infosüsteemi STAR väljatrüki (dtl 71) kohaselt on kaebajale määratud sotsiaaltransporditeenus ajavahemikuks 01.06.2024–30.06.2027 tervishoiuasutustes käimiseks. Seega võib järeldada, et vastustaja on millalgi siiski hinnanud kaebaja abivajadust sotsiaaltransporditeenuse järele ning selle teenuse temale ka määranud. Pole arusaadav, miks ei käsitanud vastustaja kaebaja 02.02.2026 ja 03.03.2026 pöördumisi sotsiaaltransporditeenuse määramise või muutmise taotlustena (nagu kaebaja eestkostja neid 13.03.2026 e-kirja kohaselt ka ise mõistis) ega lahendanud neid ettenähtud korras, sh hinnates isiku vajadust teenuse järele, mis võis olla selgelt muutunud pärast Maardu Linnavalitsuse 09.12.2025 korraldusega nr 692 kaebajale tugiisikuteenuse määramist. Sellest tingituna on praegusel hetkel ebaselge, milliseid tegevusi väljaspool kodu tugiisikuteenuse kasutamine kaebaja puhul tegelikkuses üldse hõlmab ning millises mahus võiks olla selleks põhjendatud ja vajalik saada sotsiaaltransporditeenust. Olenemata sellest, et õiguskantsler on 19.02.2026 vastuses nr 7-5/260206/2601487 (dtl 59–61) iseenesest õigesti selgitanud, et Maardu linnal ei ole kohustust osutada sotsiaaltransporditeenust eesmärkidel, mida seadus ette ei näe, ja isegi kui vastustaja on seda varem võimaldanud, puudub tal kohustus seda jätkata, vajab asja sisulise läbivaatamise käigus põhjalikumat hindamist, kas ja milliseid tugiisikuteenuse kasutamise raames toimuvaid tegevusi tuleb käsitada SHS § 38 lg 1 tähenduses avalike teenuste kasutamisena, mis vastaks sotsiaaltransporditeenuse eesmärgile.
11.Ringkonnakohus nõustub osaliselt vastustaja etteheitega, et halduskohus on määratlenud kaebaja taotlusel rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu liiga üldiselt ning see võib põhjustada asjatuid vaidlusi ja kuritarvituste ohtu. Samuti on õige, et kuigi toimiku materjalidest nähtuvalt osutabki Maardu linn sotsiaaltransporditeenust ise (s.o hallatava asutuse Maardu Sotsiaalmaja kaudu), pidanuks halduskohus esialgset õiguskaitset rakendades jätma vastustajale võimaluse korraldada kõnealuse teenuse osutamine soovi korral ka muul viisil. Seejuures oli ka esialgse õiguskaitse taotluses palutud kohustada vastustajat üksnes sotsiaaltransporti korraldama, mitte seda tingimata ise osutama. Eeltoodust lähtudes tuleb ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muuta. Kaebajaga tuleb nõustuda, et tugiisikuteenuse eesmärgiks (SHS § 23 lg 1) ei saa pidada isiku iseseisva toimetuleku toetamist üksnes temale harjumuspärases keskkonnas (nt sotsiaalmaja või noortekeskus), vaid pakkuda tuge erinevates elulistes situatsioonides oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel. Samas tuleb arvestada, et kaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset liikumisvajadust ning eestkostja 02.02.2026 ja 03.03.2026 taotlustes (dtl 41–43; dtl 47–48; dtl 58), millele antud vastust on praeguses asjas vaidlustatud, oli soovitud üksnes transporti Maardu noortekeskuse või vaba aja keskuse juurde ja/või sealt tagasi. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset kaebaja soovitud n-ö maksimaalses ulatuses, vaid üksnes nendes piirides, mida kaebaja oli vastustajalt tegelikkuses taotlenud.
12.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Maardu linna määruskaebuse osaliselt ning muudab Tallinna Halduskohtu 12.05.2026 määruse resolutsiooni p 1 selliselt, et Maardu 5(6)
3-26-1342 linnal tuleb kuni praeguse haldusasja menetluse lõpuni korraldada kaebajale sotsiaaltransporditeenuse osutamine tugiisikuteenuse kasutamiseks Maardu linna hallatavate asutuste ruumides vastavalt kaebaja või tema esindaja (eestkostja) poolt aegsasti esitatavatele andmetele, millistel päevadel ja kellaaegadel on kokku lepitud või korraldatud temale määratud tugiisikuteenuse kasutamine. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuses ei ole täpsemalt märgitud, millistes asutustes Xle tugiisikuteenust reaalselt osutatakse, viidates üldsõnaliselt vaba aja keskusele, noortekeskusele ja sotsiaalmajale. Võib eeldada, et silmas on peetud Maardu Vaba Aja Keskust, Maardu Noorte Huvikeskust ja/või Maardu Sotsiaalmaja (Puuetega Noorte Päevakeskust), mis kõik on Maardu Linnavalitsuse hallatavad asutused ja seega esialgse õiguskaitse abinõuga hõlmatud. Vajaduse korral on kaebajal võimalik taotleda halduskohtult ka esialgse õiguskaitse abinõu täpsustamist. Selleks, et Maardu linnal oleks mõistlikult võimalik kaebajale tugiisikuteenuse kasutamiseks vajalik sotsiaaltransport korraldada, tuleb kaebajal (tema eestkostjal) esitada andmed soovitud sõitude kohta piisavalt aegsasti. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et praeguses asjas tehtud esialgse õiguskaitse määrus ei mõjuta kaebajale muudeks eesmärkideks (nt tervishoiuasutustes käimiseks) määratud sotsiaaltransporditeenuse kasutamist.
13.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.