Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Korteriomand nr 1 moodustatakse suurusega XXXmõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 1 (plaanidel nr 1 ja 3) üldpinnaga 86 m2, kuhu kuuluvad järgmised ruumid vastavalt TLN TIB poolt 02.12.2013, 02.07.2014 koostatud ja 30.04.2015 muudetud ning kaasomanike poolt keldrikorruse muudetud mõõdistusjoonisel kasutatud numeratsioonile, ühes poolte tehtud ruumide asukohamuudatustega keldrikorrusel: I korrusel – 13 trepihall (10,4 m2), 1-4 WC (2,1 m2), 1-5 köök (10,1 m2), 1-6 tuba (17,0 m2), 1-7 tuba (14,2 m2); keldrikorrusel – 1-1 abiruum (14,5 m2), 1-2 dušš (7,3 m2), 1-1a abiruum (10,4 m2), kokku 86 m2. Korteriomand nr 1 jäetakse XXX (isikukood XXX) omandisse.

1.2.2

Korteriomand nr 2 moodustatakse suurusega XXXmõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 2 (plaanidel nr 1 ja 3) üldpinnaga 86 m2, kuhu kuuluvad järgmised ruumid vastavalt TLN TIB poolt 02.12.2013, 02.07.2014 koostatud ja 30.04.2015 muudetud ning kaasomanike poolt keldrikorruse muudetud mõõdistusjoonistel kasutatud numeratsioonile, ühes poolte tehtud ruumide asukohamuudatustega keldrikorrusel: I korrusel – 43 esik (4,8 m2), 4-4 WC (1,1 m2), 4-5 köök (25,0 m2), 4-6 tuba (10,7 m2), 4-7 tuba (12,7 m2); keldrikorrusel – 4-1 abiruum (13,4 m2), 4-2 dušš (7,5 m2), 41a abiruum (10,8 m2), kokku 86 m2. Korteriomand nr 2 jäetakse XXX(isikukood XXX) omandisse.

1.2.3

Korteriomand nr 3 moodustatakse suurusega XXXmõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 3 (plaanil nr 2) üldpinnaga 86 m2, kuhu kuuluvad järgmised ruumid vastavalt TLN TIB poolt 02.12.2013, 02.07.2014 koostatud ja 30.04.2015 muudetud ning kaasomanike poolt keldrikorruse muudetud mõõdistusjoonistel kasutatud numeratsioonile, ühes poolte tehtud ruumide asukoha muudatustega keldrikorrusel: mansardkorrusel – 5-1 esik (5,5 m2), 5-2 köök (12,4 m2), 5-3 tuba (20,4 m2), 5-4 tuba (9,0 m2), 5-5 dušš+WC (8,6 m2), 5-6 tuba (15,6 m2), 5-7 tuba (14,5 m2), kokku 86 m2. Korteriomand nr 3 jäetakse Swedbank Liising AS-i (registrikood 10434248) omandisse.

1.3 XXX(isikukood XXX) annab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1, lg 2, lg 8 kohase nõusoleku: 1.3.1

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX teise jakku tehtud omanikukande „XXX(isikukood XXX) – 1/3 kaasomandist“ kustutamiseks ja registriosa sulgemiseks;

1.3.2

Uue registriosa avamisel korteriomandite seadmiseks kande tegemiseks järgmiselt: korteriomand nr 1, suurusega XXXmõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 1 (plaanidel nr 1 ja 3) üldpinnaga 86 m2; omanik XXX(isikukood XXX).

1.4 XXX(isikukood XXX) annab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 , lg 2 , lg 8 kohase nõusoleku: 1.4.1

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX teise jakku tehtud omanikukande XXX(isikukood XXX) – 1/3 kaasomandist kustutamiseks ja registriosa sulgemiseks;

1.4.2

Uue registriosa avamisel korteriomandite seadmiseks kande tegemiseks järgmiselt: korteriomand nr 2, suurusega XXXmõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 2 (plaanidel nr 1 ja 3) üldpinnaga 86 m2; omanik XXX(isikukood XXX).

1.5 Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) annab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1, lg 2, lg 8 kohase nõusoleku: 1.5.1

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX teise jakku tehtud omanikukande Aktsiaselts Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248) – 1/3 kaasomandist kustutamiseks ja registriosa sulgemiseks;

1.5.2

Uue registriosa avamisel korteriomandite seadmiseks kande tegemiseks järgmiselt: Korteriomand nr 3, suurusega XXX mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 3 (plaanil nr 2) üldpinnaga 86 m2; omanik Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248).

1.6 Kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.3.1, 1.3.2, 1.4.1, 1.4.2, 1.5.1, 1.5.2 nimetatud kanded teha üheaegselt ning mitte teha ühtegi kannet ilma teiste kannete tegemiseta. 1.7 Keldris asuv ruum nr 10 (plaanil nr 3) ehitatakse välja suurusega 10,4 m2 ruumiks nr 1-1a, mis hakkab kuuluma korteriomandi 1 reaalossa, ja keldriruumiks nr 10 mõõtmetega 1950 mm x 2800 mm, pindalaga 5,46 m2. Uusi ruume nr 1-1a ja nr 10 eraldav uus vahesein ehitatakse välja alljärgnevalt: väljaehitatavate ruumide nr 1-1a ja nr 10 vahelise seina paksus on 300 mm, korteriomandi nr 3 omanik ehitab 100 mm paksusega seina ruumi nr 10 piiritlemiseks, korteriomandi nr 1 omanik ehitab 100 mm paksusega seina koos 100 mm paksuse soojustusega ruumi nr 1-1a piiritlemiseks. Väljaehitatava ruumi nr 1-1a ühendus korteriomandiga nr 1 tehakse ruumist nr 1-1 läbi keldri seina, korteriomandi nr 1 omanikul on võimalus välja ehitada ruumist nr 1-1a juurdepääs keldriruumi 9. 1.8 Korteriomandi nr 3 omanik ehitab praeguse kelder nr 10 olemasoleva ukseavause hoovi kinni selliselt, et avausse ehitatakse keldriaken, mis on samade mõõtmetega kui olemasolevad keldriaknad. 1.9 Korteriomandi nr 2 koosseisus olev ja keldris asuv ruum nr 8 ehitatakse välja 10,8 m2 suurusega abiruumiks nr 4-1a, mõõtmetega 4000 mm x 2700 mm, uute vaheseinte paksusega 300 mm, abiruumi nr 4-1a ühendus korteriomandiga nr 2 tehakse abiruumist 4-1 läbi keldri seina, ilma juurdepääsuta keldrisse, abiruumi paiknevusega kokkuleppe lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 3 näidatud asukohas selliselt, et abiruumi nr 4-1a väljaehitamisel tekib L tähe kujuline keldriruum nr 8 mõõtmetega ca 12,86 m2.

1.10 Pooled kohustuvad tegema omal kulul ilma viivituseta mistahes vajalikke tehinguid või toiminguid, mis on vajalikud korteriomandite moodustamiseks ja kinnistamiseks vastavalt käesolevale määrusele (va ehitustööd), kusjuures tehingute või toimingute kulud kannab see pool, kelle korteriomandi moodustamiseks on tehing või toiming vajalik. 1.11 XXX, XXX ja Swedbank Liising AS annavad kaasomaniku nõusoleku kohtumääruses kokkulepitud viisil korteriomandite moodustamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamiseks ja kohalikus omavalitsuses korteriomandite seadmiseks vajalike toimingute tegemiseks, sh elamule ehitusloa saamiskeks projekteerimistingimuste avalduse esitamiseks, ehitusloa taotluse esitamiseks. 1.12 Korteriomanikud teostavad ehitustööd korteriomanikule sobival ajal ja perioodi jooksul ning teistel korteriomanikel ei ole õigust nõuda ehitustööde teostamist. 1.13 Määrata kindlaks XXX (isikukood XXX), XXX(isikukood XXX) ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kaasomandi esemeks oleva elamu keldrikorruse abiruumide, asukohaga Harjumaa Tallinna linn Kristiine linnaosa XXXkasutuskord alljärgnevalt: 1.13.1 Keldriruum nr 10 jääb korteriomandi nr 3 ainukasutusse. 1.13.2 Keldriruum nr 8 jääb korteriomandite nr 1 ja 2 ühiskasutusse. 1.13.3 Keldriruum nr 9 jääb korteriomandite nr 1, 2 ja 3 ühiskasutusse. 1.13.4 Keldriruum nr 7 poolitatakse trepialuse juurest vaheseina ja uksega ning moodustatakse ruumiga nr 8 külgnev keldriruum 7-A, koos sissepääsu ehitamisega keldriruumi 7. 1.13.5 Keldriruum 7-A jääb korteriomandite nr 1 ja 2 ühiskasutusse. 1.13.6 Keldriruum nr 7 jääb korteriomandite nr 1, 2 ja 3 ühiskasutusse. 1.13.7 Keldriruumist nr 9 väljapääsu uks hoovi ja keldriruumist nr 7 juurdepääs elamu koridori on korteriomandite nr 1, 2 ja 3 ühiskasutuses. 1.14 Määrata kindlaks XXX (isikukood XXX), XXX(isikukood XXX) ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kaasomandi esemeks oleva maa asukohaga Harjumaa Tallinna linn Kristiine linnaosa XXX(katastritunnus XXX) kasutuskord alljärgnevalt: 1.14.1 Korteriomandite nr 1, 2 ja 3 omanike (kuni korteriomandite seadmiseni kõigi kaasomanike) ühiskasutuses on ruumist nr 9 kinnistule viiv trepialune ja trepiga piirnev maatükk suurusega ca 7,3 m2 vastavalt plaanile nr 3. 1.14.2 Korteriomandite nr 1 ja 2 omanike (kuni korteriomandite seadmiseni kaasomanike XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) kaaskasutuses on 2/3 ehk ca 356,6 m2 kaasomandi esemeks olevast mitte elamualusest ja mitte ühiskasutuses olevast maast, mis on plaanil nr 4 tähistatud ruudustatuna (sh kaminanurk, suitsuahi ja hoovi keskel olev katusealune). 1.14.3 Korteriomandi nr 3 omaniku (kuni korteriomandite seadmiseni Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) ainukasutuses on 1/3 ehk ca 178,3 m2 kaasomandi esemeks olevast mitteelamualusest ja mitte ühiskasutuses olevast maast, mis on plaanil nr 4 tähistatud joonituna. 1.14.4 Kaasomanikud on kokku leppinud, et keldrikorruse koosseisus olev hoovi viiv välistrepp on korteriomandite nr 1, 2 ja 3 (kuni korteriomandite seadmiseni kõigi kaasomanike) ühiskasutuses.

1.14.5 Korteriomandite maakasutuse lõplikud suurused selgitatakse välja ja korrigeeritakse peale korteriomandite seadmiseks elamu ehitusprojekti koostamist selgunud elamualuse maa täpse suuruse teadasaamist. 1.14.6 Korteriomanik on kohustatud kandma kulusid ja vastutust, mis on seotud tema ainukasutuses oleva kaasomandi esemeks oleva maa valdamise ja kasutamisega ning tal ei ole õigust nõuda teistelt korteriomanikelt nimetatud kulude ja vastutuse hüvitamist. 1.14.7 Korteriomanikul on ainuõigus viljale, mis tuleneb tema ainukasutuses/kaaskasutuses olevast kaasomandi esemeks olevast maast. 1.15 Korteriomandi nr 3 omanik võimaldab juurdepääsu katusele oma korteris asuva pööningu luugi kaudu korstna puhastamiseks korstnapühkijale ja korteriomandite nr 1 ja 2 omanikud võimaldavad korstnapühkijale samaaegselt juurdepääsu keldriruumi nr 8 korstnajala puhastamiseks. Korstnapühkimisteenuse tellija peab korstnapühkija saabumisest teistele korteriomanikele ette teatama tellimuse esitamisel, kuid mitte vähem kui 7 päeva enne kokkulepitud aega. Hädaolukorras võimaldatakse ligipääs esimesel võimalusel. 1.16 Korteriomandi nr 3 omanik võimaldab katusele juurdepääsu oma korteris asuva pööningu luugi kaudu üksnes katuse hooldustööde tegemiseks, kusjuures korrapärastest tööde teostamisest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva. Hädaolukorras võimaldatakse ligipääs esimesel võimalusel. 1.17 Kohustada XXX (isikukood XXX), XXX(isikukood XXX) ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) andma nõusolek käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.13 - 1.16 kindlaksmääratud kasutuskorra kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse kokkuleppe kohaste korteriomandite moodustamisel avatavatesse registriosadesse.

XXXXXXXXXXXXXX.

korteriomandid selliselt, et korteriomand nr 1 moodustatakse suurusega XXX mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 (plaanidel nr 1 ja 3) üldpinnaga 86 m2, kuhu kuuluvad järgmised ruumid vastavalt TLN TIB poolt 02.12.2013, 02.07.2014 koostatud ja 30.04.2015 muudetud ning kaasomanike poolt keldrikorruse muudetud mõõdistusjoonisel kasutatud numeratsioonile, ühes poolte tehtud ruumide asukohamuudatustega keldrikorrusel: I korrusel – 1-3 trepihall (10,4 m2), 1-4 WC (2,1 m2), 1-5 köök (10,1 m2),1-6 tuba (17,0 m2) , 1-7 tuba (14,2 m2); keldrikorrusel – 1-1 abiruum (14,5 m2), 1-2 dušš (7,3 m2), 1-1a abiruum (10,4 m2), kokku 86 m2. Korteriomand nr 1 jäetakse XXX omandisse. Korteriomand nr 2 moodustatakse suurusega XXX mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 (plaanidel nr 1 ja 3) üldpinnaga 86 m2, kuhu kuuluvad järgmised ruumid vastavalt TLN TIB poolt 02.12.2013, 02.07.2014 koostatud ja 30.04.2015 muudetud ning kaasomanike poolt keldrikorruse muudetud mõõdistusjoonistel kasutatud numeratsioonile, ühes poolte tehtud ruumide asukohamuudatustega keldrikorrusel: I korrusel – 4-3 esik (4,8 m2), 4-4 WC (1,1 m2), 4-5 köök (25,0 m2), 4-6 tuba (10,7 m2), 4-7 tuba (12,7 m2); keldrikorrusel – 4-1 abiruum (13,4 m2), 4-2 dušš (7,5 m2), 4-1a abiruum(10,8 m2), kokku 86 m2. Korteriomand nr 2 jäetakse XXX omandisse. Korteriomand nr 3 moodustatakse suurusega XXX mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3 (plaanil nr 2) üldpinnaga 86 m2, kuhu kuuluvad järgmised ruumid vastavalt TLN TIB poolt 02.12.2013, 02.07.2014 koostatud ja 30.04.2015 muudetud ning kaasomanike poolt keldrikorruse muudetud mõõdistusjoonistel kasutatud numeratsioonile, ühes poolte tehtud ruumide asukoha muudatustega keldrikorrusel: mansardkorrusel – 5-1 esik (5,5 m2), 5-2 köök (12,4 m2), 5-3 tuba (20,4 m2), 5-4 tuba (9,0 m2), 5-5 dušš+WC (8,6 m2), 5-6 tuba (15,6 m2), 5-7 tuba (14,5 m2), kokku 86 m2. Korteriomand nr 3 jäetakse Swedbank Liising AS-i omandisse. Pooled lepivad kokku, et XXX annab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1, lg 2, lg 8 kohase nõusoleku: Tartu Maakohtu kinnistusosakonnaregistriosa nr XXX teise jakku tehtud omanikukande „XXX(isikukood XXX) – 1/3 kaasomandist“ kustutamiseks ja registriosa sulgemiseks; uue registriosa avamisel korteriomandite seadmiseks kande tegemiseks järgmiselt: korteriomand nr 1, suurusega XXXmõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 (plaanidel nr 1 ja 3) üldpinnaga 86 m2; omanik XXX(isikukood XXX). XXX annab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1, lg 2 , lg 8 kohase nõusoleku: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX teise jakku tehtud omanikukande XXX(isikukood XXX) – 1/3 kaasomandist kustutamiseks ja registriosa sulgemiseks; uue registriosa avamisel korteriomandite seadmiseks kande tegemiseks järgmiselt: korteriomand nr 2, suurusega XXX mõttelist osa maatükistja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 (plaanidel nr 1 ja 3) üldpinnaga 86 m2; omanik XXX(isikukood XXX). Swedbank Liising AS annab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1, lg 2, lg 8 kohase nõusoleku: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX teise jakku tehtud omanikukande Aktsiaselts Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248) – 1/3 kaasomandist kustutamiseks ja registriosa sulgemiseks; uue registriosa avamisel korteriomandite seadmiseks kande tegemiseks järgmiselt: korteriomand nr 3, suurusega XXX mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosanakorter nr 3 (plaanil nr 2) üldpinnaga 86 m2; omanik Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248). Pooled paluvad teha kohtuliku kompromissi eelnimetatud kanded üheaegselt ning mitte teha ühtegi kannet ilma teiste kannete tegemiseta. Pooled on kokku leppinud, et keldris asuv ruum nr 10 (plaanil nr 3) ehitatakse välja suurusega 10,4 m2 ruumiks nr 1-1a, mis hakkab kuuluma korteriomandi 1 reaalossa ja keldriruumiks nr 10 mõõtmetega 1950 mm x 2800 mm, pindalaga 5,46 m2. Uusi ruume nr 1-1a ja nr 10 eraldav uus

vahesein ehitatakse välja alljärgnevalt: väljaehitatavate ruumide nr 1-1a ja nr 10 vahelise seina paksus on 300 mm, korteriomandi nr 3 omanik ehitab 100 mm paksusega seina ruumi 10 nr piiritlemiseks, korteriomandi nr 1 omanik ehitab 100 mm paksusega seina koos 100 mm paksuse soojustusega ruumi nr 1-1a piiritlemiseks. Väljaehitatava ruumi nr 1-1a ühendus korteriomandiga nr 1 tehakse ruumist nr 1-1 läbi keldri seina, korteriomandi nr 1 omanikul on võimalus välja ehitada ruumist nr 1-1a juurdepääs keldriruumi 9. Pooled on kokku leppinud, et korteriomandi nr 3 omanik ehitab praeguse kelder nr 10 olemasoleva ukseavause hoovi kinni selliselt, et avausse ehitatakse keldriaken, mis on samade mõõtmetega kui olemasolevad keldriaknad. Pooled on kokku leppinud, et korteriomandi nr 2 koosseisus olev ja keldris asuv ruum nr 8 ehitatakse välja 10,8 m2 suurusega abiruumiks nr 4-1a, mõõtmetega 4000 mm x 2700 mm, uute vaheseinte paksusega 300 mm, abiruumi nr 4-1a ühendus korteriomandiga nr 2 tehakse abiruumist 4-1 läbi keldri seina, ilma juurdepääsuta keldrisse, abiruumi paiknevusega kokkuleppe lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 3 näidatud asukohas selliselt, et abiruumi nr 4-1a väljaehitamisel tekib L tähe kujuline keldriruum nr 8 mõõtmetega ca 12,86 m2. Kõik pooled kohustuvad tegema omal kulul ilma viivituseta mistahes vajalikke tehinguid või toiminguid, mis on vajalikud korteriomandite moodustamiseks ja kinnistamiseks vastavalt käesolevale määrusele (va ehitustööd), kusjuures tehingute või toimingute kulud kannab see pool, kelle korteriomandi moodustamiseks on tehing või toiming vajalik. XXX , XXX ja Swedbank Liising AS annavad kompromissiga kaasomaniku nõusoleku kompromissis kokkulepitud viisil korteriomandite moodustamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamiseks ja kohalikus omavalitsuses korteriomandite seadmiseks vajalike toimingute tegemiseks, sh elamule ehitusloa saamiskeks projekteerimistingimuste avalduse esitamiseks, ehitusloa taotluse esitamiseks. Korteriomanikud teostavad ehitustööd korteriomanikule sobival ajal ja perioodi jooksul ning teistel korteriomanikel ei ole õigust nõuda ehitustööde teostamist. Pooled lepivad kokku määrata kindlaks XXX (isikukood XXX), XXX(isikukood XXX) ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kaasomandi esemeks oleva elamu keldrikorruse abiruumide, asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, Kristiine linnaosa, XXX , kasutuskord alljärgnevalt: keldriruum nr 10 jääb korteriomandi nr 3 ainukasutusse; keldriruum nr 8 jääb korteriomandi nr 1 ja 2 ühiskasutusse; keldriruum nr 9 jääb korteriomanike 1, 2 ja 3 ühiskasutusse; keldriruum nr 7 poolitatakse trepialuse juurest vaheseina ja uksega ning moodustatakse ruumiga nr 8 külgnev keldriruum 7-A, koos sissepääsu ehitamisega keldriruumi 7; keldriruum 7-A jääb korteriomanike 1 ja 2 ühiskasutusse; keldriruum nr 7 jääbkorteriomanike 1, 2 ja 3 ühiskasutusse; keldriruumist nr 9 väljapääsu uks hoovi ja keldriruumist nr 7 juurdepääs elamu koridori on korteriomanike 1, 2 ja 3 ühiskasutuses. Pooled lepivad kokku määrata kindlaks XXX (isikukood XXX), XXX(isikukood XXX) ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (reg.kood 10434248) kaasomandi esemeks oleva maa asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, Kristiine linnaosa, XXX , (katastritunnus XXX) kasutuskord alljärgnevalt: Korteriomandite nr 1, 2 ja 3 omanike (kuni korteriomandite seadmiseni kõigi kaasomanike) ühiskasutuses on ruumist nr 9 kinnistule viiv trepialune ja trepiga piirnev maatükk suurusega ca 7,3 m2 vastavalt plaanile nr 3. Korteriomandi nr 1 ja 2 omanike (kuni korteriomandite seadmisenikaasomanike XXX (isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) kaaskasutuses on 2/3 ehk ca 356,6 m2 kaasomandi esemeks olevast mitte elamualusest ja mitte ühiskasutuses olevastmaast, milline on plaanil nr 4 tähistatud ruudustatuna (sh kaminanurk, suitsuahi ja hoovi keskel olev katusealune). Korteriomandi nr 3 omaniku (kuni korteriomandite seadmiseni

Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) ainukasutuses on 1/3 ehk ca 178,3 m2 kaasomandi esemeks olevast mitteelamualusestja mitte ühiskasutuses olevastmaast, milline on plaanil nr 4 tähistatud joonituna. Kaasomanikud on kokku leppinud, et keldrikorruse koosseisus olev hoovi viiv välistrepp on korteriomanike1, 2 ja 3 (kuni korteriomandite seadmiseni kõigi kaasomanike) ühiskasutuses. Korteriomandite maakasutuse lõplikud suurused selgitatakse välja ja korrigeeritakse peale korteriomandite seadmiseks elamu ehitusprojekti koostamist selgunud elamualuse maa täpse suuruse teadasaamist. Korteriomanik on kohustatud kandma kulusid ja vastutust, mis on seotud tema ainukasutuses oleva kaasomandi esemeks oleva maa valdamise ja kasutamisega ning tal ei ole õigust nõuda teistelt korteriomanikeltnimetatud kulude ja vastutuse hüvitamist. Korteriomanikul on ainuõigus viljale, mis tuleneb tema ainukasutuses/kaaskasutuses olevast kaasomandi esemeks olevast maast. Pooled lepivad kokku, et korteriomandi nr 3 omanik võimaldab juurdepääsu katusele oma korteris asuva pööningu luugi kaudu korstna puhastamiseks korstnapühkijale ja korteriomandite nr 1 ja 2 omanikud võimaldavad korstnapühkijale samaaegselt juurdepääsu keldriruumi nr 8 korstnajala puhastamiseks. Korstnapühkimisteenuse tellija peab korstnapühkija saabumisest teistele korteriomanikele ette teatama tellimuse esitamisel, kuid mitte vähem kui 7 päeva enne kokkulepitud aega. Hädaolukorras võimaldatakse ligipääs esimesel võimalusel. Korteriomandi nr 3 omanik võimaldab katusele juurdepääsu oma korteris asuva pööningu luugi kaudu üksnes katuse hooldustööde tegemiseks, kusjuures korrapärastest tööde teostamisest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva. Hädaolukorras võimaldatakse ligipääs esimesel võimalusel. Kohustada XXX (isikukood XXX), XXX(isikukood XXX) ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) andma nõusolek käesoleva kohtumääruses kindlaksmääratud kasutuskorra kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatus käesoleva kokkuleppe kohaste korteriomandite moodustamisel avatavatesse registriosadesse. Hageja ja kostja paluvad kohtul TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX ja 225 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX . Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et poolte kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromissileping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooltevaheline kompromissleping on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja, kostjate ja kolmanda isiku poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromisslepingus märgitu kohaselt teada. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt asjaolust, et pooled on sõlminud kompromissi, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 662 lg-st 2 on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja ja kostja II taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot ning kostja II vastuhagi esitamisel 450 eurot. Hageja ja kostja II taotlusel kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX ja 225 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX .

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.