Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-25-2517

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu tekitatud kahju (võlgnevuse) nõudes. Kohus võttis hagi 14.02.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 21.02.2025 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2/4

2-25-2517 Kostja sai hagimaterjalid kätte 21.02.2025 isiklikult. Vastuse esitamise tähtajaks oli 07.03.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 113 lg 1, § 492 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 kohaselt ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. 18.06.2023 xxx, Sillamäe leidis aset sündmus, kus isik tahtlikult haamriga aknasse löömise tagajärjel lõhkus korteri xxx, Sillamäe aknaklaasid ja kahjustas aknaraame. Väärtteoasjas number 2330,23,001957 on kiirmenetluse otsusega tuvastatud, et isik, kes selle teo läbi kahju tekitas ning selle eest vastutab, on kostja. Kõnealuse teo tagajärjel tekitati kahju Sillamäe Linnavalitsusele, kellele kuulub aadressil xxx, Sillamäe linn asuv sotsiaalkorter. Pildid kahjustustest on lisatud. Kuivõrd Sillamäe Linnavalitsuse ja hageja vahel oli kõnealuse sündmuse ajal kehtiv varakindlustuse leping, mille kohta on väljastatud poliis nr GJEEE1184527, siis hüvitas hageja Sillamäe Linnavalitsusele tekitatud kahju vastavalt AS Meke Sillamäe poolsele taastuspakkumisele. Kindlustusvõtja kanda jäi omavastutus 350 eurot ning hüvitise väljamakse tehti summas 2660,83 eurot. Antud juhul on kostja tahtliku tegevuse tõttu tekkinud taastusremondikulu näol kahju xxx, Sillamäe korteriomandi omanikule, mistõttu kostja vastutab tekkinud kahju eest. Kostja on oma tahtlikku tegevust tunnistanud. Hageja esitas kostjale 25.01.2024 tagasinõude summas 2660,83 eurot ning korduva tagasinõude 26.06.2024. Kostja ei ole hageja nõuetele reageerinud ega viimases antud maksetähtajaks 10.07.2024 ega tänaseni nõuet tasunud. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja ei ole hageja nõuet tasunud, palub hageja kostjalt välja nõuda võlgnevuse 2660,83 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2660,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 190,73 eurot ning alates 14.02.2025 viiviseid kuni põhinõude summas 2660,83 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 148,44 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud, sh riigilõiv 385 eurot kostja kanda, samuti mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt seadusega sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud, sh riigilõiv 385 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja ei ole 3/4

2-25-2517 õigusabikulusid ega nende summalist suurust märkinud, seega eeldab kohus, et hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad õigusabikulud. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud (riigilõivu) 385 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (385 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.