PlusPlus Legal OÜ hagi Laura Sootsi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
897 eurot 74 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Legal OÜ (registrikood 12752805, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja Triin Linholm (e-post [email protected]) Kostja: Laura Soots (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt PlusPlus Legal OÜ hagi Laura Sootsi vastu 09.06.2013 Laura Sootsi ja AS-i Tele2 Eesti vahel sõlmitud liitumislepingu nr XXX alusel võla väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Laura Sootsilt PlusPlus Legal OÜ kasuks põhivõlg 351,28 eurot ja viivised summas 102,06 eurot, kokku 453,34 eurot.
3.Jätta PlusPlus Legal OÜ põhinõue summas 3,83 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulu 93,76 eurot ja viivisenõue summas 346,81 eurot rahuldamata.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: PlusPlus Legal OÜ menetluskuludest jätta 50,5% Laura Sootsi ja 49,5% PlusPlus Legal OÜ enda kanda; jätta Laura Sootsi menetluskulud tema enda kanda.
7.Määrata PlusPlus Legal OÜ menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses 90 eurot, kokku menetluskulu 265 eurot.
8.Välja mõista Laura Sootsilt menetluskulu 133,83 eurot PlusPlus Legal OÜ kasuks.
9.Laura Sootsil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine
10.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale
või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
11.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
12.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
13.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
14.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
15.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.04.2016. Hagi loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast, so 28.05.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
16.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti ja Laura Soots (kostja) 09.06.2013 liitumislepingu nr XXX, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/ teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud talle esitatud arveid. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 448,87 eurot ja viivise 448,87 eurot, kokku 897,74 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja määrata, et kostja kohustub välja mõistetud menetluskuludelt tasuma viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt.
17.Arvestades seda, et hageja põhinõue sisaldab endas viiviseid summas 3,83 eurot ja võlgnevuse sissenõudmist summas 93,76 eurot, tuleb selles ulatuses hageja põhinõuet vähendada. Hageja põhinõue tuleb rahuldada summas 351,28 eurot.
18.Hagiavaldusest ei nähtu mille alusel ja kuidas on kujunenud võlgnevuse sissenõudmise kulu (93,76 eurot), mistõttu kohus on seisukohal, et nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
19.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja hageja vahel
09.06.2013 sõlmitud liitumislepingut lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste näol tegemist tüüptingimustega.
20.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (lepingu sõlmimise ehk 09.06.2013 ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt) nägi ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 10.05.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
21.Hagiavalduse järgi on üldtingimustes kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas (tlk 14), seega 54,75% aastas. Lepingu sõlmimise ajal 09.06.2013 oli VÕS § 113 lg 1 II lause kohane viivisemäär 8,75% aastas (8%+0,75%). Kohus leiab, et viivisekokkulepe üldtingimustes on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine, sest ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda (54,75/8,75=6,26). Seega tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 II lausest tulenevat viivisemäära.
22.Kostjalt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista viivis summalt 351,28 eurot VÕS § 113 lg 1 II alusel perioodi 19.05.2012 kuni 08.12.2015 eest 102,06 eurot (227 päeva (19.05.2012-31.12.2012) eest 8% aastas, s.o 17,48 eurot; 104 päeva (01.01.201314.04.2013) eest 7,75% aastas, s.o 7,75 eurot; 77 päeva (15.04.2013-30.06.2013) eest 8,75% aastas, s.o 6,48 eurot; 184 päeva (01.07.2013-31.12.2013) eest 8,5% aastas, s.o 15,05 eurot; 181 päeva (01.01.2014-30.06.2014) eest 8,25% aastas, s.o 14,37 eurot; 184 päeva (01.07.2014-31.12.2014) eest 8,15%, s.o 14,43 eurot; 342 päeva (01.01.201508.12.2015) eest 8,05%, s.o 26,50 eurot, kokku 102,06 eurot).
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 351,28 eurot ja viivised 102,06 eurot. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
24.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 50,5% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskuludest 50,5% kostja ja 49,5% hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 175 eurot ning kantud õigusabikulu 228 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 90 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 265 eurot (175+90). Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulu 133,83 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.